NIKASEMƆ 23
LALA 2 Ogbɛ́i Ji Yehowa
Nɔ Hewɔ Ni Wɔshwɛɛɛ Yehowa Gbɛ́i Lɛ He Kwraa
“‘Nyɛji midasefoi,’ Yehowa kɛɛ.”—YES. 43:10.
NƆ NI WƆBAAKASE
Nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee ni ehã ana akɛ Yehowa yɛ krɔŋkrɔŋ ni saji fɛɛ ni Satan ewie yɛ ehe lɛ ji amale.
1-2. Mɛni hãa wɔnaa akɛ Yesu shwɛɛɛ Yehowa gbɛ́i lɛ he kwraa?
YESU shwɛɛɛ Yehowa gbɛ́i lɛ he kwraa. Lɛ ji mɔ ni fe fɛɛ ni ehã mɛi ele Yehowa gbɛ́i lɛ. Tamɔ wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Yesu miisumɔ ni egbo yɛ Yehowa gbɛ́i lɛ, kɛ mɔ ni Yehowa ji lɛ hewɔ. (Mar. 14:36; Heb. 10:7-9) Ni wɔna hu akɛ, yɛ Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee lɛ, Yesu baasumɔ ni ekɛ hegbɛ lɛ fɛɛ ahã Yehowa, ejaakɛ eesumɔ ni akɛ anunyam lɛ fɛɛ ahã e-Tsɛ lɛ. (1 Kor. 15:26-28) Bɔ ni Yesu shwɛɛɛ e-Tsɛ lɛ gbɛ́i lɛ he lɛ hãa wɔnaa bɔ ni wekukpaa ni yɔɔ ekɛ e-Tsɛ lɛ teŋ lɛ mli wa hã. Ni enɛɛmɛi fɛɛ hãa wɔnaa faŋŋ akɛ, Yesu sumɔɔ Yehowa waa.
2 Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ e-Tsɛ lɛ gbɛ́i lɛ mli. (Yoh. 5:43; 12:13) Ehã esɛɛnyiɛlɔi lɛ le e-Tsɛ lɛ gbɛ́i lɛ. (Yoh. 17:6, 26) Etsɔɔ nii ni efee naakpɛɛ nii yɛ Yehowa gbɛ́i lɛ mli. (Yoh. 10:25) Anɔkwa, Yesu bi Yehowa ni ekwɛ ekaselɔi lɛ anɔ yɛ lɛ, Yehowa lɛ ‘diɛŋtsɛ gbɛ́i lɛ hewɔ.’ (Yoh. 17:11) No hewɔ lɛ, kɛ́ Yesu shwɛɛɛ Yehowa gbɛ́i lɛ he lɛ, te tɛŋŋ ni mɔ ko baakɛɛ akɛ eji Kristo anɔkwa sɛɛnyiɛlɔ be mli ni eleee Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ loo ekɛtsuuu nii lɛ?
3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?
3 Akɛ Kristofoi lɛ, wɔ hu wɔmiisumɔ ni wɔnyiɛ Yesu nanemaahei lɛ asɛɛ, no hewɔ lɛ, wɔshwɛɛɛ e-Tsɛ lɛ gbɛ́i lɛ he kwraa. (1 Pet. 2:21) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana nɔ hewɔ ni Yehowa kɛ egbɛ́i lɛ ehã mɛi ni shiɛɔ “Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa” lɛ. (Mat. 24:14) Agbɛnɛ hu, wɔbaana nɔ ni esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ afee kɛtsɔɔ akɛ eshwɛɛɛ Yehowa gbɛ́i lɛ he kwraa.
‘MƐI KƐHÃ EGBƐ́I LƐ’
4. (a) Mɛɛ famɔ Yesu kɛhã ekaselɔi lɛ dani etee ŋwɛi? (b) Mɛɛ sanebimɔ enɛ teɔ lɛ shi?
4 Be ni Yesu baaya ŋwɛi lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Kɛ́ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ba nyɛnɔ lɛ, nyɛbaaná hewalɛ, ni nyɛbaatsɔmɔ midasefoi yɛ Yerusalem, kɛ Yudea kɛ Samaria fɛɛ, kɛ agbɛnɛ hu, kɛyashi shikpɔŋ lɛ nɔ hei ni jekɛ waa lɛ.” (Bɔf. 1:8) No hewɔ lɛ, abaashiɛ sane kpakpa lɛ kɛya maji krokomɛi anɔ, jeee Israel pɛ. Fiofio lɛ, mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ baaná hegbɛ ni amɛbatsɔmɔ Yesu sɛɛnyiɛlɔi. (Mat. 28:19, 20) Shi Yesu kɛɛ: “Nyɛbaatsɔmɔ midasefoi.” No hewɔ lɛ, ani ehe baahia ni kaselɔi hei nɛɛ ale Yehowa gbɛ́i lɛ loo amɛbaaye Yesu he odase kɛkɛ? Nibii ni tee nɔ ni abɔ he amaniɛ yɛ Bɔfoi yitso 15 lɛ baaye abua wɔ ni wɔná sanebimɔ nɛɛ hetoo.
5. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔfoi lɛ kɛ onukpai ni yɔɔ Yerusalem lɛ hã ana akɛ esa akɛ mɛi fɛɛ ni miitao amɛtsɔmɔ Yesu kaselɔi lɛ ale Yehowa gbɛ́i lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
5 Yɛ afi 49 Ŋ.B. lɛ, bɔfoi lɛ kɛ onukpai ni yɔɔ Yerusalem lɛ kpe koni amɛsusu nɔ ni esa akɛ Jeŋmajiaŋbii ni afolɔko amɛ ketia lɛ afee dani akpɛlɛ amɛnɔ akɛ Kristofoi lɛ he. Be ni amɛmuɔ nakai sane lɛ naa lɛ, Yakobo, ni ji Yesu nyɛmi nuu lɛ wie akɛ: “[Petro] egba wɔ fitsofitso bɔ ni Nyɔŋmɔ gbala ejwɛŋmɔ kɛba jeŋmaji lɛ anɔ klɛŋklɛŋ kwraa koni ehala amɛteŋ mɛi komɛi kɛhã egbɛ́i lɛ.” Namɔ gbɛ́i he no mli lɛ Yakobo wieɔ lɛ? Etsɛ gbalɔ Amos wiemɔi lɛ ayisɛɛ akɛ: “Koni mɛi ni baashwɛ lɛ kɛ jeŋmajiaŋbii lɛ fɛɛ ni akɛ migbɛ́i tsɛɔ amɛ lɛ anyɛ atao Yehowa sɛɛ gbɛ kɛ hiɛdɔɔ, Yehowa kɛɛ.” (Bɔf. 15:14-18) No hewɔ lɛ, jeee Yehowa he nii pɛ kaselɔi hei nɛɛ baakase, shi akɛ Yehowa gbɛ́i lɛ baatsɛ amɛ hu. Enɛ tsɔɔ akɛ, amɛbaahã mɛi ale Yehowa gbɛ́i lɛ, ni mɛi baale amɛ akɛ mɛi ni Yehowa gbɛ́i lɛ kã amɛnɔ.
Yɛ kpee ko ni blema gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ fee lɛ mli lɛ, amɛna faŋŋ akɛ Kristofoi ji mɛi ni Nyɔŋmɔ ehala kɛhã egbɛ́i lɛ (Kwɛmɔ kuku 5)
6-7. (a) Mɛni hewɔ Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ? (b) Mɛɛ yiŋtoo kroko ni he hiaa waa hewɔ Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ?
6 Yesu gbɛ́i lɛ shishi ji, “Yehowa Ji Yiwalaheremɔ,” ni ehã ana faŋŋ akɛ, Yehowa miitsɔ enɔ kɛmiihere mɛi fɛɛ ni jieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ e-Tsɛ lɛ kɛ lɛ Yesu lɛ mli lɛ yiwala. Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ ni ekɛ ewala bashã afɔle kɛhã adesai. (Mat. 20:28) Enɛ gbele gbɛ kɛhã adesai koni anyɛ ahere amɛyiwala ni amɛhi shi kɛya naanɔ.—Yoh. 3:16.
7 Shi mɛni hewɔ ehe bahia ni ahere adesai ayiwala? Nɔ ni ba yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ hewɔ. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Adam kɛ Hawa, ni adesai fɛɛ jɛ amɛmli lɛ, gbo Yehowa nɔ toi, ni enɛ hewɔ lɛ, hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ lɛ ŋmɛɛ amɛ. (1 Mo. 3:6, 24) Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ koni anyɛ ahere adesai ayiwala. Shi eba yɛ yiŋtoo kroko hu ni he hiaa kwraa fe no hewɔ. Satan emale Yehowa he. (1 Mo. 3:4, 5) No hewɔ lɛ, ehe miihia ni mɛi ana akɛ, nibii ni Satan ewie yɛ Yehowa he lɛ bɛ mli ni akɛ, egbɛ́i lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ. Akɛni Yesu ba yɛ Yehowa najiaŋ ni Yehowa gbɛ́i kã enɔ hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni fe fɛɛ ni hã ana akɛ nibii ni Satan ewie yɛ Yehowa he lɛ bɛ mli.
Te tɛŋŋ ni mɔ ko baakɛɛ akɛ eji Kristo anɔkwa sɛɛnyiɛlɔ be mli ni eleee Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ loo ekɛtsuuu nii lɛ?
8. Mɛni ehe baahia ni Kristofoi fɛɛ ayɔse?
8 Ehe baahia ni mɛi fɛɛ ni baaba amɛbatsɔmɔ Kristofoi lɛ ayɔse akɛ, mɔ ni hereɔ amɛyiwala diɛŋtsɛ ji Yesu Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ. (Yoh. 17:3) Agbɛnɛ hu, ehe baahia ni amɛyɔse akɛ, Yehowa gbɛ́i lɛ baakã amɛnɔ, tamɔ ekã Yesu nɔ lɛ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ amɛna nɔ hewɔ ni ehe hiaa waa ni amɛtse Yehowa gbɛ́i lɛ he, ejaakɛ no nɔ abaadamɔ ahere amɛyiwala. (Bɔf. 2:21, 22) No hewɔ lɛ, ehe baahia ni Kristofoi fɛɛ akase Yehowa kɛ Yesu fɛɛ he nii. Ebɛ naakpɛɛ akɛ Yesu mu esɔlemɔ ni abɔ he amaniɛ yɛ Yohane 17 lɛ naa akɛ: “Mihã amɛle ogbɛ́i lɛ, ni masaa mafee nakai, koni suɔmɔ ni okɛsumɔ mi lɛ ahi amɛmli, ni mi hu mikɛ amɛ afee ekome.”—Yoh. 17:26.
“NYƐJI MIDASEFOI”
9. Kɛ́ wɔmiitao ni wɔnyiɛ Yesu sɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
9 Yɛ nɔ ni wɔsusu he kɛbashi biɛ lɛ naa lɛ, wɔna akɛ kɛ́ wɔmiitao ni wɔnyiɛ Yesu sɛɛ lɛ, belɛ esa akɛ wɔtse Yehowa gbɛ́i lɛ he. (Mat. 6:9, 10) Esa akɛ wɔna akɛ gbɛ́i ko bɛ ni kɛ Yehowa gbɛ́i lɛ yeɔ egbɔ, ni esa akɛ wɔkɛ wɔnifeemɔi hu atsɔɔ nakai. No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtse Yehowa gbɛ́i lɛ he ni wɔhã ana akɛ nɔ ni Satan wie yɛ Yehowa he lɛ ji amale?
10. Mɛni abɔ he amaniɛ yɛ Yesaia yitso 42 kɛyashi 44 lɛ? (Yesaia 43:9; 44:7-9) (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
10 Yɛ Yesaia yitso 42 kɛyashi 44 lɛ, wɔnaa nɔ ni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtse Yehowa gbɛ́i lɛ he. Yɛ yitsei nɛɛ amli lɛ, agba sane lɛ tamɔ nɔ ni akɛ nyɔŋmɔi lɛ etee saneyelihe. Yehowa bi koni nyɔŋmɔi krokomɛi lɛ atsɔɔ akɛ amɛji nyɔŋmɔi lɛɛlɛŋ. Agbɛnɛ hu, ebi ni odasefoi aba koni amɛbaye nyɔŋmɔi nɛɛ ahe odase. Shi anáaa mɔ ko!—Kanemɔ Yesaia 43:9; 44:7-9.
Wɔyeɔ Yehowa he odase yɛ gbɛi srɔtoi anɔ (Kwɛmɔ kuku 10-11)
11. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ Yesaia 43:10-12 lɛ naa lɛ, mɛni Yehowa kɛɛ ewebii lɛ?
11 Kanemɔ Yesaia 43:10-12. Yehowa kɛɛ ewebii lɛ akɛ: “Nyɛji midasefoi, . . . ni miji Nyɔŋmɔ.” No sɛɛ lɛ, ebi amɛ akɛ: “Misɛɛ lɛ, ani Nyɔŋmɔ ko yɛ?” (Yes. 44:8) Eji hegbɛ ni wɔ fɛɛ wɔná akɛ wɔbaahã nakai sanebimɔ lɛ hetoo. Wɔtsɔɔ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ nɔ wɔhãa anaa akɛ, Yehowa pɛ ji anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ. Egbɛ́i lɛ ta gbɛ́ii fɛɛ nɔ. Wɔtsɔɔ bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhãa lɛ nɔ wɔhãa anaa akɛ wɔsumɔɔ Yehowa waa ni wɔyeɔ lɛ anɔkwa ekɔɔɔ he eko nɔ ni Satan baafee wɔ. Enɛ ji gbɛ kome ni wɔtsɔɔ nɔ wɔyeɔ wɔbuaa ni atseɔ Yehowa gbɛ́i lɛ he.
12. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 40:3, 5 lɛ ba mli?
12 Nyɛhãa wɔkwɛa gbalɛ ko ni kɔɔ bɔ ni Yesu baaye Yehowa he odase kɛ bɔ ni ebaatse egbɛ́i lɛ he lɛ he. Yesaia gba akɛ mɔ ko baasaa “Yehowa gbɛ lɛ nɔ.” (Yes. 40:3) Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ nɛɛ ba mli? Yohane Baptisilɔ lɛ basaa gbɛ lɛ nɔ ehã Yesu, mɔ ni ba yɛ Yehowa gbɛ́i lɛ mli ni ewie yɛ Yehowa gbɛ́i lɛ mli lɛ. (Mat. 3:3; Mar. 1:2-4; Luka 3:3-6) Gbalɛ lɛ fã kroko wie akɛ: “Abaajie Yehowa anunyam lɛ kpo.” (Yes. 40:5) Te enɛ ba mli ehã tɛŋŋ? Be ni Yesu ba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, ebatsu nɔ ni Yehowa kɛɛ etsu lɛ pɛpɛɛpɛ, oookɛɛ nɔ ni Yehowa diɛŋtsɛ ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. (Yoh. 12:45) Etsɔ enɛ ni efee lɛ nɔ eye e-Tsɛ lɛ he odase ni etse egbɛ́i lɛ he.
13. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yesu?
13 Yehowa odasefoi ji wɔ tamɔ bɔ ni Yesu hu ji lɛ. Yehowa gbɛ́i lɛ kã wɔnɔ, ni wɔgbaa mɛi fɛɛ nibii ni yɔɔ naakpɛɛ ni Yehowa efee lɛ. Nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔfee enɛ jogbaŋŋ ji, ni wɔbaahã mɛi fɛɛ ale nɔ ni Yesu fee kɛtse Yehowa gbɛ́i lɛ he lɛ. (Bɔf. 1:8) Yesu ji Yehowa Odasefonyo ni fe fɛɛ, ni wɔmiikase lɛ. (Kpo. 1:5) Shi mɛni wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ eshwɛɛɛ Yehowa gbɛ́i lɛ he kwraa?
NIBII KROKOMƐI NI HÃA ANAA AKƐ WƆSHWƐƐƐ YEHOWA GBƐ́I LƐ HE KWRAA
14. Tamɔ bɔ ni awie yɛ Lala 105:3 lɛ, te onuɔ he tɛŋŋ yɛ Yehowa gbɛ́i ni kã onɔ lɛ he?
14 Wɔshwãa wɔfɔ̃ɔ Yehowa gbɛ́i lɛ nɔ. (Kanemɔ Lala 105:3.) Eŋɔɔ Yehowa naa waa kɛ́ ena akɛ wɔmiishwã wɔmiifɔ̃ egbɛ́i lɛ nɔ. (Yer. 9:23, 24; 1 Kor. 1:31; 2 Kor. 10:17) Kɛ́ akɛɛ ‘wɔshwã wɔfɔ̃ Yehowa nɔ’ lɛ, etsɔɔ akɛ eŋɔɔ wɔnaa akɛ Yehowa ji wɔ-Nyɔŋmɔ. Wɔnaa lɛ akɛ eji hegbɛ kpele akɛ wɔbaahã mɛi ale akɛ, Yehowa yɛ krɔŋkrɔŋ ni nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ ja. Esaaa akɛ efeɔ wɔ hiɛgbele akɛ wɔbaahã mɛi ni wɔkɛtsuɔ nii, mɛi ni wɔkɛyaa skul, mɛi ni wɔkɛyɔɔ akutso lɛ mli, kɛ mɛi krokomɛi fɛɛ ale akɛ Yehowa Odasefoi ji wɔ! Abonsam sumɔɔɔ ni wɔwieɔ Yehowa gbɛ́i lɛ he wɔtsɔɔ mɛi. (Yer. 11:21; Kpo. 12:17) Satan kɛ mɛi ni gbɛɔ emalei lɛ eshwaa lɛ miisumɔ ni mɛi ajie amɛjwɛŋmɔ kɛje Yehowa gbɛ́i lɛ nɔ. (Yer. 23:26, 27) Shi akɛni wɔsumɔɔ Yehowa gbɛ́i lɛ hewɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔjie eyi gbi fɛɛ gbi.—Lala 5:11; 89:16.
15. Mɛɛ nibii kɛ́ wɔfee lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiibo wɔmiitsɛ Yehowa gbɛ́i lɛ?
15 Wɔyaa nɔ wɔboɔ wɔtsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ. (Yoel 2:32; Rom. 10:13, 14) Jeee Yehowa gbɛ́i lɛ ni wɔbaale ni wɔkɛbaatsɛ lɛ lɛ pɛ kɛkɛ ni tsɔɔ akɛ wɔmiibo wɔmiitsɛ egbɛ́i lɛ. Esa akɛ wɔle mɔ tuuntu ni Yehowa ji, wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ, ni wɔbi lɛ ni eye ebua wɔ ni etsɔɔ wɔ gbɛ. (Lala 20:7; 99:6; 116:4; 145:18) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔhã mɛi ale egbɛ́i lɛ kɛ esui lɛ, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛtsake amɛtsui ni amɛfee nibii ni baahã Yehowa aná amɛhe miishɛɛ.—Yes. 12:4; Bɔf. 2:21, 38.
16. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaahã ana akɛ Satan ji amalelɔ?
16 Wɔmiisumɔ ni wɔwo Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ nyam kɛ́ no baahã wɔpiŋ po. (Yak. 5:10, 11) Kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ni mli wa miikpe ni wɔtee nɔ wɔye Yehowa anɔkwa lɛ, wɔhãa anaa akɛ Satan ji amalelɔ. Yɛ Hiob bei lɛ amli lɛ, Satan kɛ sane fɔ̃ mɛi ni sɔmɔɔ Yehowa lɛ anɔ, ewie akɛ: “Gbɔmɔ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ baahã yɛ ewala hewɔ.” (Hiob 2:4) Satan tsɔɔ akɛ, ja nibii miiya lɛ jogbaŋŋ kɛmiihã mɛi dani amɛbaasɔmɔ Yehowa, ni akɛ, kɛ́ amɛkɛ shihilɛ ni mli wa kpe lɛ, amɛbaakpa Yehowa sɔɔmɔ. Hiob kɛ enifeemɔ tsɔɔ akɛ nɔ ni Satan wie lɛ jeee anɔkwale. Wɔ hu ŋmɛnɛ lɛ kɛ́ wɔkɛ shihilɛ ni mli wa ko miikpe lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa Yehowa sɔɔmɔ, ni no baatsɔɔ akɛ nɔ ni Satan wie lɛ ji amale. Wɔbaanyɛ wɔhe wɔye waa akɛ, Yehowa baaya nɔ ekwɛ wɔnɔ yɛ egbɛ́i lɛ hewɔ.—Yoh. 17:11.
17. Tamɔ bɔ ni awie yɛ 1 Petro 2:12 lɛ, mɛni ji nɔ kroko ni wɔbaanyɛ wɔfee ni baawo Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ nyam?
17 Wɔmiisumɔ ni wɔfee nibii ni baahã ajie Yehowa gbɛ́i lɛ yi. (Abɛi 30:9; Yer. 7:8-11) Akɛni mɛi le wɔ akɛ wɔmiiye Yehowa he odase, ni egbɛ́i lɛ kã wɔnɔ hewɔ lɛ, wɔnifeemɔi baanyɛ ahã ajie egbɛ́i lɛ yi loo awie ashi egbɛ́i lɛ. (Kanemɔ 1 Petro 2:12.) Enɛ hewɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni wɔfee bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ ni wɔtsɔ wɔwiemɔ kɛ wɔnifeemɔ nɔ wɔjie Yehowa gbɛ́i lɛ yi. Eyɛ mli akɛ wɔyeee emuu moŋ, shi kɛ́ wɔfee enɛ lɛ, no baahã awo Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ nyam.
18. Mɛɛ gbɛ kroko wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsɔɔ akɛ wɔshwɛɛɛ Yehowa gbɛ́i he kwraa? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ hu.)
18 Wɔmiisumɔ ni wɔwo Yehowa gbɛ́i lɛ hiɛ nyam ekɔɔɔ he eko bɔ ni no baahã mɛi ana wɔ ahã. (Lala 138:2) Mɛni hewɔ enɛ he hiaa waa? Ejaakɛ kɛ́ wɔfee nibii ni Yehowa sumɔɔ lɛ, bei pii lɛ, mɛi sumɔɔɔ, ni amɛwieɔ amɛshiɔ wɔ.a No mli lɛ, Yesu le akɛ gbɛ ni abaatsɔ nɔ agbe lɛ lɛ baahã mɛi ana lɛ akɛ ojotswalɔ ni amɛbaawie nibii gbohii amɛshi lɛ, shi eŋmɛ gbɛ ni agbe lɛ yɛ nakai gbɛ nɔ koni ekɛwo Yehowa hiɛ nyam. “Ebuuu hiɛgbele” lɛ, ni tsɔɔ akɛ, ehãaa bɔ ni mɛi baana lɛ amɛhã loo susumɔ ni mɛi baaná yɛ ehe lɛ agba enaa. (Heb. 12:2-4) No mli lɛ, nɔ ni kã etsui nɔ nɔŋŋ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni ebaafee lɛ.—Mat. 26:39.
19. Te Yehowa gbɛ́i lɛ hãa onuɔ he ohãa tɛŋŋ? Ni mɛni hewɔ?
19 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ wɔmiisɔmɔ Yehowa ni wɔná hegbɛ akɛ abaatsɛ wɔ Yehowa Odasefoi. Enɛ hewɔ lɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni mɛi baana wɔ amɛhã lɛ, egbaaa wɔnaa. Yehowa gbɛ́i lɛ he hiaa wɔ kwraa fe bɔ ni mɛi naa wɔ amɛhãa. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔyaa nɔ wɔjiea Yehowa gbɛ́i lɛ yi, ekɔɔɔ he eko nɔ ni Satan baafee wɔ. Kɛ́ wɔfee enɛ lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔ hu wɔshwɛɛɛ Yehowa gbɛ́i lɛ he kwraa tamɔ Yesu Kristo.
LALA 10 Hã Wɔjie Yehowa Wɔ-Nyɔŋmɔ Lɛ Yi!
a Be ni nuu anɔkwafo Hiob nanemɛi etɛ lɛ wie amɛshi lɛ akɛ efee nɔ ko gbonyo lɛ, egba enaa waa, ni no hã efee nɔ ko ni esaaa. Shishijee be ni Hiob bii lɛ kɛ enɔ fɛɛ nɔ ŋmɛɛ lɛ lɛ, “efeee esha ko, ni ekɛ sane hu efɔ̃ɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ akɛ efee nɔ fɔŋ ko.” (Hiob 1:22; 2:10) Shi sɛɛ mli be ni enanemɛi lɛ kɛ sane fɔ̃ enɔ akɛ efee nɔ ko gbonyo ni no hewɔ ni epiŋɔ lɛ, “ewie kɛkɛ” ni ejwɛŋŋ he. Ekɛ ejwɛŋmɔ tee lɛ diɛŋtsɛ egbɛ́i lɛ ni ebaafã he lɛ nɔ, moŋ fe Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni ebaafã he lɛ.—Hiob 6:3; 13:4, 5; 32:2; 34:5.