‘Ye Odase Faŋŋ’—Kɛtsɔ Shiɛmɔ yɛ Shĩai Wuji ni Mɛi Babaoo Yɔɔ Mli lɛ Amli ní Oooshiɛ yɛ lɛ Nɔ
1. Mɛni ‘sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ ni aaaye’ lɛ biɔ ni afee?
1 Taakɛ bɔfo Paulo fee lɛ, wɔmiisumɔ ni ‘wɔye sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ.’ (Bɔf. 20:24) No hewɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ aha mɛi babaoo ní wɔnine baanyɛ ashɛ amɛnɔ yɛ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ. Amɛteaŋ mɛi saŋŋ ji mɛi ni yɔɔ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ amli. Bei komɛi lɛ, ebaawa akɛ wɔnine aaashɛ mɛi ni yɔɔ shĩai nɛɛ amli lɛ anɔ. Shi kɛlɛ, akɛni mɛi babaoo yɔɔ shĩai nɛɛ amli hewɔ lɛ, wɔnáa hegbɛi babaoo kɛgbɛɔ sanekpakpa lɛ wɔshwãa.
2. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔkɛ nilee kɛ hiɛshikamɔ atsu nii kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ amli lɛ?
2 Yɛ awuiyeli kɛ yiwalɛ nifeemɔ ni baanyɛ aba lɛ hewɔ lɛ, aŋmɛɔ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli yɛ maŋtiasei lɛ mli lɛ amli, ni ahaa bulɔi buɔ jɛi, loo akɛ kamerai ni akɛbuɔ kpɛtɛɔ shĩai lɛ ahe. (2 Tim. 3:1, 2) Ekolɛ mɛi ni kwɛɔ shĩa lɛ nɔ lɛ yɛ mla ko ni tsɔɔ akɛ ja aha mɔ ko hegbɛ dani ebaanyɛ ebote shĩa lɛ mli. Ekolɛ mɔ ni buɔ shĩa lɛ he lɛ baanyɛ akɛɛ wɔ ni wɔshĩ shĩa lɛ mli, titri lɛ kɛ́ mɛi ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ ateŋ mɔ ko kɛɛ esumɔɔɔ ni enaa wɔ yɛ jɛmɛ. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ nilee kɛ hiɛshikamɔ atsu nii.
3. Mɛɛ be ji be ní sa akɛ wɔyashiɛ yɛ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ amli, ni mɛni hewɔ?
3 Be ní Esa Akɛ Wɔyashiɛ: Taakɛ wɔfeɔ yɛ shikpɔŋkukuji krokomɛi amli lɛ, be ní sa akɛ wɔyashiɛ yɛ shĩai wuji nɛɛ amli ji be ní ekã shi faŋŋ akɛ mɛi lɛ baahi shĩa. Mɛi ayiŋ baanyɛ afee amɛ kɔshikɔshi kɛ́ wɔtee jɛi beni mɛi babaoo bɛ shĩa. Shiɛlɔi babaoo eye omanye kɛ́ amɛtee mɛi lɛ aŋɔɔ gbɛkɛnaashi kɛ agbɛnɛ Hɔɔ kɛ Hɔgbaa shwane. Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ yɛ shĩai nɛɛ amli leebi mra, titri lɛ yɛ otsi lɛ naagbee lɛ, ebaaha mɛi ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ anu he akɛ wɔmiigbá amɛnaa ni amɛbaakɛɛ mɛi ni kwɛɔ shĩa lɛ nɔ lɛ.
4, 5. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔya shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli ni aŋmɛlɛ mli lɛ amli?
4 Bɔ ni Wɔɔfee Wɔya Shĩai Nɛɛ Amli: Kɛ́ tɛlifoŋ yɛ shĩai nɛɛ shinaai ní aŋmɛlɛ mli lɛ anaa lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii kɛkwɛ akɛ mɔ ko yɛ shĩa lɛ mli ni baasumɔ akɛ ebo wɔ toi lo. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ni ŋmɛ wɔ gbɛ ni wɔbote shĩa lɛ mli lɛ wie wɔgbe naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔdamɔ bɔ ni shĩai lɛ yɔɔ ha lɛ nɔ wɔshiɛ yɛ shinaai krokomɛi anaa. Shi yɛ shihilɛ krokomɛi amli lɛ, ebaafee nɔ ni hi akɛ wɔbaaje kpo, koni wɔkɛ tɛlifoŋ ni yɔɔ shinaa lɛ naa lɛ atsu nii kɛtao mɔ kroko ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ. Esa akɛ wɔkɛ hiɛshikamɔ atsu nii kɛkpɛ wɔyiŋ yɛ mɛi abɔ ni yɔɔ shĩa lɛ mli ni wɔbaasumɔ ni wɔkɛwie yɛ nɛkɛ be nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ he.
5 Mɛi ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi baasumɔ ni otsɔɔ amɛ yiŋtoo hewɔ ni oba lɛ yɛ tɛlifoŋ ni yɔɔ shinaa lɛ naa lɛ nɔ. Kɛ́ nakai ni lɛ, okɛ naanyobɔɔ su ajie ohe shi otsɔɔ lɛ. Kɛ́ áŋmala mɛi ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ agbɛi yɛ tɛlifoŋ ni yɔɔ shinaa lɛ naa lɛ masɛi lɛ, okɛ mɔ lɛ gbɛi atsɛ lɛ. Wiemɔ osane lɛ he tɛ̃ɛ. Mɛi komɛi eye omanye kɛtsɔ hiɛkpamɔ wiemɔ ni amɛkaneɔ lɛ tɛ̃ɛ kɛjɛɔ Reasoning wolo lɛ mli lɛ nɔ.
6. Kɛ́ wɔmiishiɛ yɛ shĩai ni mɔ ko táa shinaa lɛ naa lɛ amli lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
6 Kɛ́ mɔ ko táa shĩai wuji nɛɛ shinaai lɛ anaa, ni amɛŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔbote shĩa lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaaye amɛ odase. Mɛi ni táa shinaai nɛɛ anaa lɛ ateŋ mɛi babaoo sumɔɔ akɛ amɛkane wɔwoji lɛ. Ekolɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ mɔ lɛ aje Biblia mli nikasemɔ shishi po yɛ he ko ni bɛŋkɛ shĩa lɛ. Kɛ́ mɔ ni táa shinaa lɛ naa lɛ ŋmɛ wɔ gbɛ ní wɔya mɔ ko pɔtɛ̃ɛ ko ní jie miishɛɛ kpo lɛ ŋɔɔ lɛ, esaaa akɛ wɔŋɔɔ hegbɛ lɛ kɛyatswaa shinaai krokomɛi ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ.
7. (a) Mɛni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli yɛ wɔshiɛmɔyaa baagi lɛ ahe? (b) Te esa akɛ ato kuu lɛ he gbɛjianɔ kɛha shiɛmɔyaa yɛ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ amli aha tɛŋŋ?
7 Wɔhesaamɔ kɛ Wɔnifeemɔ: Kɛ́ wɔhiɛ baagi wuji lɛ, ebaaha ayoo wɔ mra. No hewɔ lɛ, ekolɛ wɔbaasumɔ ni wɔhiɛ baagi bibii, loo wɔkahiɛ eko kwraa yɛ wɔhe. Esaaa akɛ wɔbuaa wɔhe naa babaoo, titri lɛ yɛ tsɔji amaamɔhei akɛni enɛ baagbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba wɔ nɔ yɛ gbɛ ni esaaa nɔ lɛ hewɔ. Esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ kɛji akɛ wɔmiishiɛ yɛ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli ní yɔɔ hei ní ayeɔ awui waa yɛ lɛ amli lɛ.—Abɛi 22:3.
8. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie bulɛ kpo, ni mɛni hewɔ enɛ he hiaa?
8 Kɛ́ oobote shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ amli lɛ, kpalamɔ aspaatere ni owo lɛ shishi, ni oŋa shinaa lɛ beni obote shĩa lɛ mli lɛ. Kɛ́ wɔjie su ni tamɔ nɛkɛ kpo lɛ, ehaaa shiabii lɛ aná wɔhe sane gbonyo ko awie. Kɛ́ obote shĩa lɛ mli nɔŋŋ lɛ, yaa he ni oto ni obaatsu nii yɛ lɛ tɛ̃ɛ moŋ fe ní obaashara shi yɛ shinaa lɛ naa. Enɛ haŋ mɛi ayiŋ afee amɛ enyɔnyɔɔnyɔ yɛ wɔhe.
9. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔgbee akaya ŋwɛi fe nine yɛ ablanaai lɛ anɔ?
9 Shĩai wuji pii ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ amli feɔ dioo. No hewɔ lɛ, kɛ́ oowie lɛ, kaaha ogbee tee ŋwɛi bɔ ni ebaagbá shiatsɛ lɛ naa. Kɛ́ okɛ shiɛlɔi krokomɛi miiwie lɛ, ha ogbee aba shi, ni owie blɛoo bɔ ni haŋ mɛi ayiŋ afee amɛ enyɔnyɔɔnyɔ yɛ wɔhe. Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, bɔni afee ní akagbá shiatsɛmɛi lɛ anaa lɛ, shiɛlɔi komɛi shiɛɔ yɛ shinaa kome naa, kɛkɛ lɛ amɛshi kɛtee shinaa kroko ni yɔɔ ablanaa lɛ naagbee gbɛ lɛ naa, no sɛɛ lɛ amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛyafeɔ nakai ekoŋŋ kɛyashi beni amɛbaatsu jɛmɛ nitsumɔ lɛ amɛgbe naa. Kɛfata he lɛ, kɛ́ atswa shinaa lɛ waa lɛ, ebaanyɛ eha mɛi ni yɔɔ tsũ lɛ mli lɛ atsui afã.
10. Mɛɛ ŋaawoi baanyɛ aye abua wɔ kɛ́ wɔtswa shinaa ko ní agbu fɔlɔ ni anyɛɔ akwɛɔ mɔ kɛtsɔɔ mli yɛ mli lɛ?
10 Kɛ́ ágbu fɔlɔ yɛ shinaa lɛ mli ni anyɛɔ akwɛɔ mɔ kɛtsɔɔ mli lɛ, daamɔ heni kɛ́ mɔ ko miikwɛ mli lɛ, ebaana bo kɛ mɔ ni fata ohe lɛ fɛɛ. Kwɛmɔ fɔlɔ lɛ mli tɛ̃ɛ, ni kɛ́ ona akɛ mɔ ko miikwɛ bo lɛ, okɛ miishɛɛ aŋa lɛ ni oje owiemɔ lɛ shishi. Kɛ́ mɔ lɛ bi akɛ, ‘Namɔ yɔɔ jɛmɛ lɛ?’ ekolɛ ebaahi akɛ oootsɔɔ lɛ ogbɛi kɛ mɔ ni fata ohe lɛ hu gbɛi. Ekolɛ no baaha shiatsɛ lɛ agbele shinaa lɛ, ní esheee gbeyei. Shi kɛ́ egbeleee shinaa lɛ, ekolɛ obaanyɛ okɛ lɛ awie kɛtsɔ fɔlɔ lɛ mli.
11. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔshi woji yɛ mɛi ni wɔnaaa amɛ yɛ shĩa lɛ ashinaai anaa ní naagba ko baaa?
11 Beni Mɔ Ko Bɛ Shĩa: Bei komɛi lɛ, shiɛlɔi kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛbaashi woji yɛ shĩai ni mɔ ko bɛ mli lɛ amli. Ewaaa kwraa akɛ woji ni ashiɔ yɛ shinaa lɛ naa lɛ baanyɛ agbee shi ni ewo jwɛi. No hewɔ lɛ, esa ákɛ akɛ wolo fɛɛ wolo ni abaashi yɛ shĩai ni mɛi bɛ mli lɛ ahɔ he ko ni mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ enaŋ.
12. Kɛ́ wɔkɛ shiatsɛ ko ni sumɔɔɔ ni ashiɛɔ yɛ eshinaa naa kpe lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
12 Shiatsɛmɛi ni Jieɔ Mlifu Kpo: Kɛ́ wɔkɛ shiatsɛ ko ni mli efu ni baasumɔ ni etsɛ mɔ ni buɔ shĩa lɛ he lɛ kpe lɛ, ebaahi akɛ wɔɔshi jɛmɛ kɛya he kroko, ní wɔku wɔsɛɛ be kroko. Yɛ shihilɛi krokomɛi amli lɛ, ebaahi akɛ wɔshi shĩa lɛ kwraa bɔni afee ni wɔkɛ mɔ ni buɔ shĩa lɛ he lɛ akatáa saji anaa. Kɛ́ shiatsɛ lɛ ekɛɛɛ wɔ akɛ wɔkabasara lɛ dɔŋŋ po lɛ, ebaahi akɛ wɔbaakadi nakai shinaa lɛ akɛ shinaa ni asumɔɔɔ ni Odasefonyo ko shiɛɔ yɛ naa, ní akɛwo shikpɔŋkuku he wolo lɛ nɔ. Taakɛ eji yɛ shinaai krokomɛi ni akadi akɛ asumɔɔɔ ni ashiɛɔ yɛ naa lɛ ahe lɛ, yɛ be kɛ beaŋ lɛ, esa akɛ ayakwɛ akɛ shiatsɛ lɛ etsake ejwɛŋmɔ lo.
13, 14. Kɛ́ mɔ ko ni kwɛɔ shĩa lɛ nɔ lɛ kɛɛ oshĩ shĩa lɛ, mɛni esa akɛ ofee?
13 Kɛ́ Akɛɛ Oshi Shĩa Lɛ: Kɛ́ ooshiɛ yɛ shĩa lɛ mli, ni mɔ ni buɔ shĩa lɛ he, mɔ ni saa nibii ni efite yɛ shĩa lɛ, loo mɔ kroko ni yɔɔ hegbɛ yɛ shĩa lɛ nɔ lɛ kɛɛ oshĩ shĩa lɛ, esa akɛ oshĩ amrɔ nɔŋŋ. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ mɔ ko akaná naataamɔ ko ní baaha polisi he aba mli. Yɛ shihilɛi babaoo mli lɛ, mɛi ni kwɛɔ shĩai nɛɛ anɔ lɛ ehiɛɛɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahe jwɛŋmɔ gbonyo, shi moŋ lɛ amɛnitsumɔ amɛtsuɔ.
14 Bei komɛi lɛ, kɛ́ mɔ ko ni kwɛɔ shĩa lɛ nɔ lɛ kɛɛ oshĩ shĩa lɛ, obaanyɛ okɛ hiɛshikamɔ kɛ bulɛ atsɔɔ lɛ yiŋtoo hewɔ ni oba shĩa lɛ. (1 Pet. 3:15) Wɔle akɛ eji esɔ̃ akɛ eha mɛi ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ aná miishɛɛ, ni eha amɛnu he akɛ shĩa lɛ yɛ shweshweeshwe. Ekolɛ ebaaŋmɛ bo gbɛ ni ohi shĩa lɛ mli. Shi kɛ́ ekpɛlɛɛɛ, ni ekɛɛ oshĩ lɛ, shĩ jɛmɛ kpoo. Kɛ́ ebaahi lɛ, obaanyɛ obi lɛ gbɛ ni oshĩ woji. (Kol. 4:6) Esa akɛ aha sɔɔmɔ nitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ ale shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ he sane be fɛɛ be.
15. Kɛ́ naagbai yɛ lolo beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔshiɛ yɛ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ amli lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
15 Ekolɛ, kɛ́ be shwie mli fioo lɛ, shiɛlɔi baanyɛ atsɔ ŋaa gbɛ nɔ amɛka amɛkwɛ akɛ amɛbaanyɛ amɛyashiɛ yɛ jɛmɛ ekoŋŋ lo. Shi kɛ́ naagbai yɛ lolo lɛ, esa akɛ onukpai lɛ abi gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛ nitsumɔhe nine lɛ ŋɔɔ, fe ní shiɛlɔi lɛ diɛŋtsɛ aaabɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsu he nii. Kɛ́ aŋmɛɛɛ shiɛlɔi lɛ agbɛ ní amɛtsu nii yɛ shĩai nɛɛ amli lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsɔ gbɛ̀i krokomɛi anɔ amɛnine ashɛ shiabii lɛ anɔ, tamɔ tɛlifoŋ nɔ odaseyeli loo kɛtsɔ woji aŋmalamɔ nɔ. Leebi mra beni mɛi shĩɔ kɛyaa nitsumɔ loo gbɛkɛnaashi beni amɛkuɔ amɛsɛɛ kɛbaa shĩa lɛ, shiɛlɔi komɛi yashiɛɔ yɛ gbɛjegbɛ ni kã shĩai wuji nɛɛ ahiɛ lɛ nɔ loo yɛ akutso lɛ mli nɔŋŋ.
16. Kɛ́ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ eko yɛ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli jio eko bɛ mli jio lɛ, mɛni wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔfee?
16 Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ ayɔse akɛ yɛ maji, akrowai kɛ maŋtiasei babaoo amli lɛ, shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ bɛ hebuu ni tamɔ enɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔshiɛ kɛmɔ shi yɛ wɔshikpɔŋ kukuji lɛ amli kɛtsɔ ‘sanekpakpa lɛ he odase faŋŋ ni wɔɔye’ lɛ nɔ, ní naatsĩi tsɔ ko bɛ mli. (Bɔf. 20:24) Kɛji akɛ wɔtsuɔ nii yɛ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ amli aloo yɛ shĩa ni wekui pii yɔɔ mli lɛ amli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ ŋaawooi ni akɛha nɛɛ atsu nii kɛye odase.
17. Mɛni hewɔ shiɛmɔ yɛ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli lɛ he hiaa lɛ?
17 Nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee ebɛŋkɛ kpaakpa. Mɛi pɛ ni tsɛɔ Yehowa gbɛi lɛ ayiwala abaahere. “Shi te aaafee tɛŋŋ ni amɛaabo amɛtsɛ́ mɔ ni amɛheko lɛ amɛyeko lɛ? Ni te aaafee tɛŋŋ ni amɛaahe mɔ ni amɛnuko ehe sane lɛ amɛyeŋ?” (Rom. 10:13, 14) Mɛi babaoo “ní ajie ato naanɔ wala lɛ” yɛ shĩai wuji ni mɛi babaoo yɔɔ mli nɛɛ amli. (Bɔf. 13:48) Kɛ́ wɔkɛ hiɛshikamɔ kɛ nilee tsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ sanekpakpa lɛ aha amɛ.