1996 “Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ He Bɔfoi” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee
1 Eka shi faŋŋ akɛ kpokpaa wulu nɔ kpee he gbɛjianɔ ni atoɔ afi nɛɛ baaye abua wɔ, ní wɔya nɔ wɔhiɛ wɔ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ mli, ni ebaatsɔɔ nɔ ni wɔbaatsu he nii yɛ mɛi krokomɛi ni wɔɔye wɔbua amɛ koni amɛna toiŋjɔlɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mli. Taakɛ atswa adafi yɛ June 1996 Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, saneyitso lɛ ji “Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ He Bɔfoi.” Ani oto ogbɛjianɔ koni wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ eko kwraa akaŋmɛɛ bo?
2 Gbii Etɛ Kpee: Wɔle akɛ nyɛbaaná afi nɛɛ kpee lɛ mli ŋɔɔmɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi, ni nyɛkɛ hewalɛ hee baaku sɛɛ kɛya shia. (2 Kron. 7:10) Wɔbaafee gbii etɛ kpee afi nɛɛ hu. Ani oto gbɛjianɔ momo akɛ obaabi gbɛ kɛjɛ nitsumɔ mli, bɔni afee ni onyɛ oya kpee lɛ fɛɛ? Abaafee kpeei lɛ ekomɛi kɛtsɔ hiɛ dani abaaha skul gbɛ yɛ December mli. Kɛ oyɛ bii ni yaa skul lɛ, ani okɛ bulɛ ekɛɛ amɛ tsɔɔlɔi lɛ akɛ amɛbaŋ skul Sohaa yɛ amɛjamɔŋ tsɔsemɔ mli nifeemɔ fã ni he hiaa nɛɛ hewɔ?
3 Aŋmala gbii kɛ hei ni abaafee kpeei 28 lɛ fɛɛ yɛ Ghana nitsumɔ he nine lɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ awo June 1996 Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli. Kɛbashi amrɔ nɛɛ, nyɛ fɛɛ nyɛkadi saji ni sa kɛha nyɛ asafo lɛ. Abaafee kpeei yɛ Blɔfo, Dangme, Ewe, Fanti, Frafra, Ga, Nzema, kɛ Twi wiemɔ mli.
4 Gbɛjianɔtoo lɛ baaje shishi leebi 9:30 yɛ gbii etɛ lɛ fɛɛ nɔ, ni ebaaba naagbee Hɔgbaa aaafee shwane 4:00.
5 Ani Abaajɔ Onaa? Beni August 15, 1993 Buu-Mɔɔ lɛ tsɛ wiemɔi asɛɛ kɛjɛ Abɛi 27:17 akɛ, “Dade jɔɔ dade naa” lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Wɔtamɔ dɛŋdadei ni daa naajɔɔ he hiaa wɔ. Akɛni Yehowa ni wɔjieɔ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ lɛ kɛ wɔyiŋ ni wɔkpɛɔ ni damɔ wɔhemɔkɛyeli nɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ sɔrɔto yɛ je lɛ he hewɔ lɛ, ehe hiaa ni wɔtsɔmɔ gbɛi ni yɔɔ sɔrɔto yɛ mɛi ni fa lɛ anɔ̃ he lɛ nɔ be fɛɛ be.” Te wɔbaafee tɛŋŋ ni wɔnyɛ wɔkɛ nakai ŋaawoo lɛ atsu nii?
6 Esoro wɔ yɛ je lɛ he ni esa akɛ wɔya nɔ wɔhi shi nakai. Esa akɛ wɔya nɔ wɔhiɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ akɛ wɔɔtsu enɛ he nii lɛ mli, kɛ́ wɔbaafee ekãa yɛ nitsumɔi kpakpai ahe lɛ. (Tito 2:14) No hewɔ ni Buu-Mɔɔ lɛ mli sane ni atsɛ sɛɛ yɛ yiteŋgbɛ lɛ tee nɔ ekɛɛ akɛ: “Kɛ wɔfutu mɛi krokomɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ, wɔjɔɔ wɔnanemɛi anaa—wɔkanyaa wɔhe kɛyaa suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe.” Kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ ji gbɛjianɔ sɔrɔtoi ni Yehowa eto koni eye ebua wɔ ni wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ daa yɛ mumɔŋ lɛ ateŋ ekome. Wɔnyɛŋ wɔha wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ eko kwraa aŋmɛɛ wɔ.
7 Nilelɔ Baabo Sane Toi: Sane toiboo ji ŋaa nifeemɔ ko ni esa akɛ atsu he nii koni aná. Átee nɔ akɛɛ akɛ, kɛ hoo lɛ, gbɔmɔ ni boɔ sane toi lɛ kaiɔ aaafee nɔ ni enu lɛ mli fã pɛ—ni bɔ ni esusuɔ akɛ ebo toi jogbaŋŋ eha lɛ kɔɔɔ he eko. Akɛni wɔyɔɔ yinɔ ko mli ni nibii gbalaa mɔ jwɛŋmɔ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, ekolɛ ebaawa kɛha wɔ akɛ wɔɔbo sane toi jogbaŋŋ yɛ be kakadaŋŋ mli. Ani wɔbaanyɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔha sane toi ni wɔboɔ waa lɛ aya hiɛ, titri lɛ, kɛ wɔtara mɛi babaoo ateŋ ni aabo mɔ ko ni miiwie lɛ toi? Kɛ abi bo koni ogba gbii sɔrɔtoi lɛ eko fɛɛ eko mli wiemɔ he gbɛjianɔtoo ni tee nɔ lɛ he sane kuku, beni oshi kpee lɛ shishi otee shia lɛ, ani obaanyɛ ofee nakai? Te wɔ fɛɛ wɔbaafee tɛŋŋ ni wɔnyɛ wɔha nyɛmɔ ni wɔyɔɔ akɛ wɔɔbo sane toi, ní wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi kpee lɛ shishi wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ fãi sɔrɔtoi lɛ fɛɛ nɔ lɛ aya hiɛ?
8 Nɔ ni yaa nɔ lɛ he miishɛɛ babaoo ni aaaná he miihia, ejaakɛ nikaimɔ ni ji nikeenii ni jɛ ŋwɛi lɛ nyɛŋ atsu nii jogbaŋŋ kɛ no fataaa he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ mɔ ko na sane ko he miishɛɛ waa lɛ, no haa efeɔ mlɛo waa kɛhaa lɛ akɛ eeekai wiemɔ lɛ loo nifeemɔ lɛ mli fã ko ni yaa nɔ lɛ mli saji otii lɛ. Shi kɛlɛ, babaoo damɔ nibii ni wɔnaa hegbɛ akɛ wɔɔnu yɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ashishi lɛ toi ni wɔɔbo jogbaŋŋ lɛ nɔ. Miishɛɛ ni wɔɔna waa yɛ kpee lɛ shishi wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ fã fɛɛ fã he, koni wɔbo toi jogbaŋŋ lɛ náa hewalɛ yɛ wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ mumɔŋ shihilɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ yɛ nibii ni wɔkpaa gbɛ wɔsɛɛ lɛ hu nɔ. Kɛ atee kpeei lɛ, atsɔɔ wɔ Yehowa gbɛ̀i, ni akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni tsɔɔ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsu yiwalaheremɔ nitsumɔ lɛ haa wɔ. (1 Tim. 4:16) Ŋɔɔ lɛ akɛ, oji lɛlɛ ko yɛ ŋshɔ ko ni ahum tswaa lɛ kɛyaa kɛbaa lɛ mli. Shiwoi ni Yehowa kɛha lɛ ji hiɛnɔkamɔ sɛkɛ ni wa. Kɛ mɔ ko booo Kristofoi awiemɔ he gbɛjianɔ ni ato lɛ toi, ni ehaa ejwɛŋmɔ kpaa shi lɛ, ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni baanyɛ ajie lɛ kɛjɛ mumɔŋ lɛlɛ butumɔ mli lɛ mli saji otii ni he hiaa lɛ baaŋmɛɛ lɛ.—Heb. 2:1; 6:19.
9 Yɛ je lɛŋ hei sɔrɔtoi babaoo lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ waa diɛŋtsɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ koni amɛya kpeei. Eyɛ naakpɛɛ kɛ ana ni amɛmiibo sane toi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ yɛ kpeei ashishi. Shi yɛ hei komɛi lɛ, mɛi krokomɛi etee nɔ amɛjie aŋkroaŋkroi ajwɛŋmɔ kɛjɛ nifeemɔ lɛ nɔ kɛtsɔ shi ni akpaa yɛ hei ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ nɔ, beni kpee shishi nifeemɔ lɛ yaa nɔ lɛ. Mɛi krokomɛi hu kpeɔ sɛɛ kɛbaa. Yɛ kpeei komɛi ni afee be ko ni eho lɛ ashishi lɛ, ewa akɛ aaanu wiemɔ he gbɛjianɔtoo ni yaa nɔ lɛ he yɛ klɛŋklɛŋ minitii fioo lɛ amli, akɛni aakpa shi sɔŋŋ yɛ hei ni mɛi tsɔɔ kɛhoɔ lɛ kɛ agbɛnɛ yɛ sɛii ni atara nɔ lɛ asɛɛgbɛ lɛ hewɔ. Bei pii lɛ, mɛnɛɛmɛi jeee nyɛmimɛi ni akɛ nitsumɔi komɛi ewo amɛdɛŋ, loo nyɛmɛi ni miitsu amɛbii bibii ahiamɔ nii ahe nii. Naagba lɛ titri jɛɔ mɛi ni gbaa sane kɛkɛ lɛ aŋɔɔ. Afi nɛɛ, Attendant Nitsumɔ He lɛ baagbala jwɛŋmɔ waa kɛya naagba lɛ he nii ni abaatsu lɛ nɔ, ni wɔhiɛ kã nɔ akɛ, wɔ fɛɛ wɔbaatara shi, kɛ sɛinɔtalɔ lɛ bi ni wɔfee nakai. Hiɛ baasɔ ekome ni okɛ lɛ baafee yɛ enɛ mli lɛ waa diɛŋtsɛ.
10 Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔi kpakpai baaye abua wɔ ni wɔbo kpee lɛ shishi wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ toi jogbaŋŋ ni wɔkai nɔ ni awieɔ lɛ babaoo? Ehe miihia ni atĩ nɔ ni akɛɛ yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ mli: (a) Okɛ ojwɛŋmɔ ama yiŋtoo pɔtɛɛ hewɔ ni oyaa maŋ ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ nɔ. Jeee ni akɛ he awo hiɛtserɛjiemɔ mli, shi moŋ, koni abo sane toi ni akase nii. (5 Mose 31:12) Bɔɔ mɔdɛŋ ni ojɔɔ ohe jogbaŋŋ daa gbɛkɛ. Kɛ oba kpee lɛ shishi ni etɔ bo waa lɛ, sane toiboo baafee nɔ ni wa. (b) Tsɔ hiɛ ona be babaoo ni okɛ okar lɛ ayama shi ni oyata shi dani wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ aje shishi. Bei pii lɛ, ohe oyai ni oooye waa kɛyata shi beni okpe sɛɛ lɛ, baaha wiemɔ ni akɛjeɔ shishi lɛ eko aŋmɛɛ bo. (d) Ŋmalamɔ saji otii fioo ko oshwie shi. Nibii babaoo tsɔ ni aŋmalaa yɛ wolo nɔ lɛ haŋ anyɛ abo sane toi jogbaŋŋ. Kɛ ooŋma nii lɛ, kwɛmɔ koni saji otii krokomɛi akaŋmɛɛ bo yɛ ojwɛŋmɔ ni okɛma nibii ni oŋmalaa lɛ anɔ lɛ hewɔ. (e) Kɛ aawie saji komɛi kɛmiitsɔ wiemɔ ko ni abaaha lɛ hiɛ lɛ, okɛ ekãa akpa lɛ gbɛ waa. Bi ohe akɛ, ‘Mɛni manyɛ makase yɛ he ni ashɛ nɛɛ ni baaha hiɛsɔɔ kɛ suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha Yehowa lɛ mli awa? Mɛɛ gbɛ nɔ sane lɛ baanyɛ aye abua mi ni mawo gbɔmɔtso hee lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi? Mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baaye abua mi ni maya hiɛ yɛ misɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli?’
11 Jeŋba ni Wulaa Wɔ Sɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ: Paulo wo Tito hewalɛ koni ejie ehe kpo akɛ “nitsumɔi kpakpai ahe okadi.” Tito tsɔ enitsɔɔmɔ ni ekɛ nɔ ko fiteee lɛ lɛ nɔ eye ebua mɛi krokomɛi koni “amɛkɛwula Nyɔŋmɔ ni ji wɔyiwalaherelɔ lɛ tsɔɔmɔ lɛ yɛ nibii fɛɛ mli.” (Tito 2:7, 10) Daa afi lɛ, wɔnine shɛɔ kaimɔi ni ajɛɔ mlihilɛ mli akɛhaa lɛ anɔ, ni etsɔɔ nɔ hewɔ ni jeŋba kpakpa he hiaa jogbaŋŋ yɛ be mli ni wɔfaa gbɛ kɛyaa kpee kɛbaa lɛ, kɛ agbɛnɛ hu, be mli ni wɔyɔɔ gbɔiatoohei kɛ niyeli hei lɛ kɛ beni wɔyɔɔ kpee lɛ diɛŋtsɛ shishi lɛ. Nyɛsɛɛ afi lɛ, wɔnu saji ni haa mɔ tsui nyaa ni wɔbaasumɔ koni wɔha nyɛ hu nyɛle.
12 Gbɔiatoohe nɔkwɛlɔ ko kɛɛ: “Wɔyɛ he miishɛɛ yɛ be fɛɛ mli akɛ wɔɔha Odasefoi lɛ wɔɔhe, ejaakɛ amɛtoɔ amɛtsui shi, ni amɛkɛ mɛi feɔ ekome, ni amɛkwɛɔ amɛbii anɔ jogbaŋŋ.” Gbɔiatoohe nitsumɔ mli nitsulɔ ko kɛɛ akɛ ehaa enitsumɔ lɛ “feɔ mlɛo babaoo diɛŋtsɛ kɛ eekwɛ koni Odasefoi lɛ aba gbɔiatoohe lɛ mli kɛ beni ehaa amɛyaa hu lɛ, ejaakɛ yɛ be mli ni esa akɛ amɛdamɔ shi sɛrɛnɛɛ lɛ, be fɛɛ be lɛ amɛbuɔ mɔ, amɛtoɔ tsui shi, ni amɛnuɔ sane shishi.” Yoo ko ni yɔɔ New England yɛ United States lɛ nya gbekɛbii Odasefoi ni yɔɔ nakai wɔɔhe lɛ nɔŋŋ mli lɛ ajeŋba he waa aahu akɛ, ebi koni aha lɛ wolo ko ni wieɔ wɔ gbɛjianɔtoo lɛ he.
13 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, hegbɛ yɛ lolo akɛ wɔɔya hiɛ yɛ shihilɛi komɛi amli. Wɔbaasumɔ ni wɔha nyɛle nibii komɛi hu ni ayɔse ni akɛmaje Asafo lɛ. Amaniɛbɔi komɛi tsɔɔ akɛ ehe miihia ni fɔlɔi aya hiɛ yɛ amɛbii lɛ akwɛmɔ mli yɛ wɔɔhei lɛ. Anaa ni gbekɛbii miijo foi kɛmiifo shi ni amɛmiifee hoo nyɔɔŋ teŋ kɛ leebi maaŋkpa, ni no hewɔ lɛ ehaaa mɛi krokomɛi anyɛ awɔ. Ehe miihia ni wɔtsɔse wɔbii, koni amɛnu shishi akɛ, Kristofoi ajeŋba lɛ jeee nɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ bei pɔtɛɛ komɛi amli pɛ. Ebaaa naagbee beni wɔshi he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ. Esa akɛ akɛtsu nii ŋmɛlɛtswai 24 daa gbi. Esa akɛ woo ahi jeŋba ni wɔjieɔ lɛ kpo yɛ wɔɔhei, niyeli hei, kɛ gbɛjegbɛi anɔ lɛ mli, taakɛ eji beni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi tara kpee lɛ shishi ni Yehowa tsɔɔ wɔ nii lɛ pɛpɛɛpɛ.—Yes. 54:13; 1 Pet. 2:12.
14 Wɔbaasumɔ ni wɔkɛ mlihilɛ akai nyɛ yɛ nikee hu he. Nikeei ji nɔ ni hii kɛ yei ni damɔɔ niyeli okpɔlɔi ahe, gbɔiatoohe mli yei nitsulɔi kɛ hii ni tswaa ŋmɛlɛ, kɛ mɛi krokomɛi ni tsuɔ nitsumɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ kɛ amɛhiɛ fɔɔ nɔ akɛ nɔ ni amɛyeɔ mli nii.—Kwɛmɔ June 22, 1986 Awake!, baafai 24-7.
15 Eyɛ mli akɛ ahooo niyenii ni ehe nitsumɔ fa dɔŋŋ yɛ wɔ kpeei ashishi moŋ, shi afiteɔ shika saŋŋ lolo yɛ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ haimɔ mli, he ni akɛ tsɔnei mamɔɔ, kɛ saji krokomɛi ahe nitsumɔ mli. Onia ni wɔjɛɔ suɔmɔ mli wɔtsuɔ lɛ tsuɔ shikafitemɔi nɛɛ ahe nii. Nyɛmi yoo ko kɛ ebii ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ lɛ kɛ shika fioo ko ba kpee lɛ. Shi kɛlɛ, lɛ kɛ gbekɛbii lɛ kɛ shika fioo ko tsu too. Nɔ ni mɔ fɛɛ mɔ kpɛɔ eyiŋ akɛ eeefee yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ ji mɔ lɛ diɛŋtsɛ sane, shi wɔle akɛ, ohiɛ sɔɔ kaimɔi ni tamɔ nɛkɛ.—Bɔf. 20:35; 2 Kor. 9:7.
16 Akɛ Atade ni Wɔwoɔ lɛ Yɔseɔ Wɔ: Atade ni wɔwoɔ lɛ haa aleɔ nibii babaoo yɛ wɔhe kɛ bɔ ni wɔnuɔ he yɛ mɛi krokomɛi ahe. Atadei sɔrɔtoi ni eba ni yɔɔ basabasa ni awoɔ yɛ skul loo yɛ nitsumɔ he lɛ ebɔle mɛi babaoo ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ lɛ kɛ onukpai pii ahe kɛkpe. Daa afi lɛ, atadei sɔrɔtoi ni awoɔ lɛ bafeɔ nɔ ni tekeɔ nɔ tsɔ, ni ehaa mɔ he jɔ̃ɔ lɛ po. Kɛ wɔkwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, tipɛŋfoi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ baanyɛ ana wɔnɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ, koni wɔsaa wɔhe taakɛ amɛsaa amɛhe lɛ. Atadei sɔrɔtoi babaoo yɛ ni esaaa akɛ awoɔ kɛbaa kpeei ashishi kɛha jamɔ. Wolo bibioo ko ni nine shɛ nɔ beni agbe nyɛsɛɛ afi lɛ kpee lɛ eko naa lɛ tsɔɔ hiɛsɔɔ kɛha wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ, shi ekɛfata he akɛ: “Minaa kpɛ mihe yɛ gbekɛbii yei babaoo ni wo atadei kukuji, atadei ni amɛkuɛ lɛ kã tsitsi nɔ, kɛ skɛɛtii kakadaji pɛ lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔsaa wɔhe bɔ ni sa sɔɔlɔi Kristofoi yɛ kpee lɛ shishi kɛ be mli ni wɔkɛ mɛi sharaa beni agbe wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ naa lɛ. Wɔbaafee jogbaŋŋ akɛ wɔɔjwɛŋ ŋaawoo ni bɔfo Paulo kɛha Kristofoi akɛ “amɛkɛ atade ni sa kɛ hiɛ ni gboɔ nɔ̃ kɛ jwɛŋmɔ ni sa” awula amɛhe lɛ nɔ yɛ be fɛɛ mli.—1 Tim. 2:9.
17 Namɔ esa akɛ etsɔɔ nɔ ni ji atade ni sa, ni awoɔ ‘kɛ hiɛ ni gboɔ nɔ̃’? Ní nɔ ko aaafee nɔ ni sa lɛ tsɔɔ akɛ, ni “ekafee nɔ ni bulɛ bɛ he loo nɔ ni susuuu mɛi ahe.” Wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo lɛ hu tsɔɔ nɔ ni sa shishi akɛ “nɔ ni bɛ hwanyaŋŋ.” Asafo lɛ loo onukpai lɛ nyɛŋ awo mlai yɛ atadewoo kɛ hesaamɔ he. No po diɛŋtsɛ lɛ, ani esaaa akɛ efeɔ faŋŋ kɛhaa Kristofonyo akɛ eeele nɔ ni ji atadei komɛi ni awoɔ ni esaaa loo ni bɛ hiŋmɛi nɔ kwraa lɛ? (Okɛto Filipibii 1:10 he.) Esaaa akɛ wɔ hesaamɔ kɛ atadewoo gbalaa mɛi krokomɛi ajwɛŋmɔ kɛbaa wɔnɔ bɔ ni esaaa. Esa akɛ wɔ hesaamɔ afee nɔ ni sa, jeee je lɛŋ hesaamɔ loo nɔ ni etsɔɔɔ bulɛ. Ákɛ sanekpakpa lɛ he sɔɔlɔi lɛ, atade ni sa ni wɔɔwo kɛ hesaamɔ ni sa yɛ be mli ni wɔyɔɔ maŋ ni afeɔ kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ yɛ lɛ mli lɛ kɛ woo bahaa Yehowa ni ewieɔ gbɛjianɔtoo lɛ he ekpakpa. No hewɔ lɛ, fɔlɔi baafee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa koni amɛkwɛ ni amɛbii asaa amɛhe jogbaŋŋ kɛha nifeemɔ lɛ. Onukpai baasumɔ ni amɛfee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa, koni amɛfee klalo akɛ amɛkɛ ŋaawoo aaaha yɛ mlijɔlɛ mli, kɛ ehe miihia.
18 Wɔɔhe: Daa afi lɛ, abɔɔ mɔdɛŋ saŋŋ koni ana wɔɔhei ni jara waaa, bɔni afee ni akɛ nyɔmɔbɔɔ ko akafɔ mɔ ko nɔ. Wɔtsĩ gbɔiatoohe nitsulɔi ni kɛɛ akɛ amɛna miishɛɛ waa yɛ bɔ ni nyɛmimɛi lɛ toɔ amɛtsui shi, ni amɛyɔɔ bulɛ, ni kɛ mɛi feɔ ekome lɛ wiemɔi atã kɛtsɔ hiɛ. Nyɛfainɛ nyɛyaa nɔ nyɛjiea Kristofoi asui nɛɛ akpo beni nyɛkɛ mɛi ni tsuɔ nii yɛ gbɔiatoohe kɛ skul shãraa lɛ. Ekolɛ wɔ gbɛfaa lɛ eha etɔ wɔ ni ekolɛ mɛi ni eto sɛrɛnɛɛ ni amɛmɛɔ ni aha amɛ wɔɔhei lɛ ayi fa moŋ, shi wɔtsui shi ni wɔɔto lɛ efeŋ yaka. Ehe baaba sɛɛnamɔ akɛ shiɛlɔi kɛ amɛ Biblia mli nikaselɔi aaatĩ nɔ ni aŋma ahɔ June 1996 Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ni kɔɔ wɔɔhei ahe lɛ mli. Kɛfata he lɛ, esaaa akɛ ahoɔ nii yɛ gbɔiatoohe tsũi amli, ja amɛyɛ kpatashi kɛha nakai feemɔ.
19 Kamera, Tsɔnei Bibii ni Akɛshaa Video, kɛ Nibii ni Akɛmɔmɔɔ Wiemɔ: Aŋmɛɔ gbɛ akɛ, akɛ kamerai kɛ tsɔne kroko ni akɛmɔmɔɔ nii atsu nii, shi ja wɔsusu mɛi krokomɛi ni eba lɛ ahe. Kɛ wɔmiifo shi ni wɔmiishashaa mfonirii beni nifeemɔi lɛ yaa nɔ lɛ, jeee akɛ wɔɔgbala mɛi krokomɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaabo wiemɔ lɛ toi lɛ ajwɛŋmɔ kɛjɛ nɔ kɛkɛ, shi wɔ diɛŋtsɛ lɛ, wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ eko baaŋmɛɛ wɔ. Bei pii lɛ, wɔnáa kpee lɛ he sɛɛ babaoo kɛtsɔɔ wielɔi lɛ ni wɔɔbo amɛ toi jogbaŋŋ ni wɔŋmala nibii fioo lɛ nɔ. Ekolɛ wɔkɛ tsɔne baamɔmɔ nii wɔwo kpãa nɔ wɔha nyɛmi nuu loo nyɛmi yoo ko ni eka tsu mli moŋ; shi kɛlɛ, kɛ wɔmiifee wɔha wɔhe lɛ, ekolɛ wɔbaana akɛ beni wɔkɛ ŋmɛlɛtswai babaoo emɔmɔ wiemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ wɔgbe naa ni wɔtee shia lɛ, wɔnaŋ be ni wɔkɛaatĩ nibii ni wɔmɔmɔ wɔwo kpãa nɔ lɛ babaoo mli. Esaaa ni akɛ tsɔne fɛɛ tsɔne ni akɛmɔmɔɔ nii lɛ asɛɛ kpaai lɛ tsaraa sarawa hewalɛ nibii loo adekai ni wiemɔi tsɔɔ mli lɛ asɛɛ kpaai lɛ, ni esaaa akɛ akɛ tsɔne lɛ maa sɛii lɛ ateŋ, hei ni atsɔɔ kɛjeɔ kpo lɛ, loo ni akɛtsĩɔ mɛi krokomɛi ahiɛ.
20 Shitaramɔ: Wɔyaa nɔ wɔyɔseɔ bɔ ni átee hiɛ aha yɛ sɛii ni amɔmɔɔ ahaa mɛi lɛ mli. Nyɛsɛɛ afi lɛ, nyɛteŋ mɛi babaoo kɛ gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ tsu nii, ni ji: OBAANYƐ OSHI SƐII OHA OWEKU KƆKRƆƆ LƐ MLI BII KƐ MƐI NI KƐ BO BAAFA GBƐ YƐ BO DIƐŊTSƐ OTSƆNE MLI LƐ PƐ. Ekolɛ, ona akɛ ejeee naagba tsɔ, ejaakɛ mɛi babaoo kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni mli ka shi faŋŋ nɛɛ tsu nii. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ po ji akɛ, ekome ni nyɛkɛ wɔ feɔ lɛ saa Yehowa kɛ “tsulɔ anɔkwafo” ni kɛ mumɔŋ niyenii haa lɛ hiɛ.—Mat. 24:45.
21 Agbɛnɛ, wɔnyɛmimɛi ni amɛyi faa ni esa akɛ atsu amɛ helai krɛdɛɛi komɛi ahiamɔ nii ahe nii lɛ hu yɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi taa shwiilii amli kɛbaa kpee lɛ, ni ehe miihia ni weku mli bii akwɛ amɛnɔ. Mɛi krokomɛi hu kɔlɔɔ tsofai yɛ helai komɛi ni ehiii tsamɔ lɛ hewɔ, tamɔ tsui helai loo helai ni tswaa mɔ trukaa lɛ nɛkɛ. Ehaa wɔtsui nyaa lɛlɛŋ akɛ wɔɔnà nyɛmimɛi hii kɛ yei ni wɔsumɔɔ amɛ nɛɛ yɛ kpee lɛ shishi, ní amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛhaŋ mumɔŋ niyenii lɛ eko kwraa aŋmɛɛ amɛ lɛ. Shi kɛlɛ, bei komɛi lɛ, naagba ni kɔɔ mɛi komɛi ni amɛhe bayeɔ yɛ kpee lɛ shishi lɛ ahe lɛ yɛ, ni weku loo asafoŋ bii bɛ ni kɛ yelikɛbuamɔ aaaha. Titri lɛ, esa akɛ mɛi ni yeɔ helai ni ehiii tsamɔ lɛ akwɛmɔ he gbɛnaa nii akã weku mli bii kɛ wekumɛi ni bɛŋkɛ kpaakpa lɛ anɔ. Kpee lɛ shishi Tsofafeemɔ Nitsumɔ He lɛ nyɛŋ ekɛ kwɛmɔ aha mɛi ni yeɔ helai ni ehiii tsamɔ lɛ. Kɛ kwɛmɔ krɛdɛɛ ko he miihia oweku lɛ mli nyo ko lɛ, ofainɛ ni okwɛ koni akashi ekometoo yɛ be mli ni ekolɛ sane ko eba enɔ trukaa lɛ. Kɛfata he lɛ, atoŋ gbɛjianɔ yɛ kpeei lɛ ashishi kɛha wɔɔhei krɛdɛɛi komɛi ni aaana aha mɛi ni yeɔ helai komɛi ni haaa amɛnyɛ amɛfata he kɛtara shi yɛ hei ni mɔ fɛɛ mɔ nyɛɔ eyataa lɛ. Onukpai baakwɛ koni amɛhiɛ ahi mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ amɛ asafo lɛ mli lɛ ni hela mli kwɛmɔ krɛdɛɛ he hiaa lɛ lɛ nɔ, koni amɛkwɛ ni ato gbɛjianɔ kɛtsɔ hiɛ kɛha amɛkwɛmɔ.
22 Kpee Shishi Niyenii He Hiamɔ Nii: Atee nɔ awie saji kpakpai babaoo yɛ sɛɛnamɔi ni yɔɔ niyenii ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛbaa lɛ ahe lɛ he. Nyɛmi nuu ko ŋma akɛ: “Sɛɛnamɔ babaoo nyɛɔ ejɛɔ enɛ mli yɛ faŋŋ mli kɛbahaa mi yɛ mumɔŋ. Abaanyɛ akɛ nakai be kɛ nyɛmɔ lɛ fɛɛ atsu mumɔŋ nibii ahe nii agbɛnɛ. Minuko wiemɔ kome folo po ni teɔ shi woɔ.” Nyɛmi yoo ko ŋma akɛ: “Nyɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ suɔmɔ nɛɛ tsɔ nɔkwɛmɔ nɔ̃ nɔ amɛwo wɔ hewalɛ akɛ Kristofoi aŋkroaŋkroi, koni wɔpɛi wɔmli wɔkwɛ ni wɔtao gbɛi ni wɔɔtsɔ nɔ koni wɔkaha wɔ shihilɛi fee nɔ ni yɔɔ haŋtsii koni wɔha wɔ teokrase nitsumɔ aya hiɛ.” Nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ŋma yɛ tsutsu niyenii he gbɛjianɔ ni ato lɛ he akɛ: “Gbɛjianɔ ni ato be ko ni eho lɛ ha kpee shishi wiemɔi ahe gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ ŋmɛɛ nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo diɛŋtsɛ.” Onukpa ko ŋma yɛ niyenii ni nyɛmimɛi lɛ kɛba lɛ he akɛ: “Nɔ ni he hiaa amɛ lɛ kɛkɛ amɛkɛba, ni ehe ehiaaa ni amɛto sɛrɛnɛɛ kɛhe niyenii lɛ.” Yɛ naagbee lɛ, nyɛmi yoo kroko hu ŋma akɛ: “Yɛ nifeemɔi lɛ asɛɛ lɛ, jɛmɛ fee diŋŋ kɛ kpoo ni kɔɔyɔɔ lɛ mli yi obɔ kɛ nyamɔ.” Hɛɛ, mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ekɛ nɔ ko saŋŋ ni baaye abua lɛ kɛyashi shwane be lɛ aba. Mɛi babaoo wie anɔkwale ni eji akɛ amɛna bei babaoo amɛkɛsara nanemɛi lɛ he.
23 Atoŋ niyenii ni ehe nitsumɔ fa lɛ he gbɛjianɔ afi nɛɛ hu. Obaanyɛ okɛ minitii fioo ko atĩ nɔ ni aŋma ahɔ November 1995 Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli lɛ kuku 26 lɛ mli, koni ona gbɛtsɔɔmɔi ni tsɔɔ niyenii ni hi, ni haa mɔ hewalɛ ni abaanyɛ akɛya kpee lɛ. Ofainɛ ni okai akɛ, esaaa akɛ akɛ glase ni akɛ nii woɔ mli loo dãa ni wa baa he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ. Kɛ ehe miihia ni ana nibii ni haa nii amli jɔɔ lɛ, no lɛ esa akɛ onyɛ okɛwo osɛi lɛ shishi. Ha ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ, bei saŋŋ yɛ beni akpa fioo shwane lɛ, koni oye nii ni onu nii ni okɛba lɛ. Taakɛ eji yɛ wɔ Maŋtsɛyeli Asai anɔ yɛ kpeei ashishi lɛ, be fɛɛ be lɛ, wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ niyeli he beni kpee shishi nifeemɔi lɛ yaa nɔ lɛ. No hewɔ lɛ, wɔjieɔ bulɛ kpo yɛ gbɛjianɔ ni ato kɛha jamɔ kɛ mumɔŋ niyenii ni akɛhaa lɛ he.
24 Etsɛŋ ni klɛŋklɛŋ “Nyɔŋmɔ Toiŋjɔlɛ He Bɔfoi” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ baaje shishi. Ani ogbe gbɛjianɔ ni otoɔ koni oya lɛ naa, ni ani ofee klalo amrɔ nɛɛ akɛ ooona naanyobɔɔ ni yɔɔ miishɛɛ kɛ mumɔŋ nibii kpakpai ni baaya nɔ gbii etɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ? Eji wɔ sɔlemɔ yɛ anɔkwayeli mli akɛ Yehowa baajɔɔ mɔdɛŋ ni obɔɔ koni oya afi nɛɛ kpee lɛ nɔ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]
Kpokpaa Wulu nɔ Kpee he Kaimɔi
Baptisimɔ: Mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ atara hei ni abaatsɔɔ amɛ lɛ dani Hɔɔ leebi nifeemɔ lɛ aje shishi. Nɔ ko ni ana ji akɛ mɛi komɛi woɔ atadei komɛi ni esaaa ni gbalaa mɛi ajwɛŋmɔ kɛjɛɔ nifeemɔ lɛ nɔ. Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni toɔ gbɛjianɔ koni abaptisi lɛ lɛ kɛ atade ni sa ni akɛboteɔ nu mli kɛ papam hu aba. Asafoŋ onukpai ni kɛ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ tĩɔ sanebimɔi ni yɔɔ Our Ministry wolo lɛ mli lɛ baakwɛ koni mɔ fɛɛ mɔ anu saji otii nɛɛ ashishi. Kɛ wielɔ lɛ ha baptisimɔ wiemɔ lɛ egbe naa kɛ sɔlemɔ hu lɛ, nifeemɔ lɛ sɛinɔtalɔ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi kukuji baaha mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ koni no sɛɛ lɛ etsɛ lala ni abaala lɛ. Kɛ ala naagbee kuku lɛ agbe naa lɛ, mɛi ni kwɛɔ shitaramɔ lɛ nɔ lɛ baatsɔɔ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ gbɛ kɛya he ni abaamii amɛ nu yɛ lɛ. Akɛni baptisimɔ ni feɔ mɔ ko henɔjɔɔmɔ he okadi lɛ ji teemɔŋ sane ni kã mɔ lɛ pɛ kɛ Yehowa teŋ hewɔ lɛ, atoko gbɛjianɔ ko ahako nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ hefatalɔi abaptisimɔi ni mɛi enyɔ loo mɛi ni fa fe nakai fuaa amɛhe loo amɛhiɛɔ amɛniji amli yɛ be mli ni abaptisiɔ amɛ lɛ. Esa akɛ onukpai lɛ, titri lɛ onukpai asɛinɔtalɔi lɛ akwɛ koni amɛkɛ mɛi ni jɛ amɛ asafoi amli ni abaabaptisi amɛ lɛ he saji aha Immersion Department lɛ dani kpee lɛ aje shishi Hɔɔ leebi.
Tsitsinaa-tsɛɛ Nii: Ofainɛ, tsɛɛ 1996 tsitsinaa-tsɛɛ nii lɛ yɛ kpee lɛ shishi, kɛ agbɛnɛ beni oyaa loo ojɛɔ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ. Bei pii lɛ enɛ haa wɔnyɛɔ wɔyeɔ odase fɛfɛo beni wɔfaa gbɛ lɛ. Esa akɛ ohe tsitsinaa-tsɛɛ nii kɛ nii ni akɛwoɔ mli lɛ yɛ osafo lɛ mli, ejaakɛ akɛ eko baŋ kpee lɛ shishi. Kaamɛ aahu kɛyashi beni eshwɛ gbii fioo ni abaaya kpee lɛ dani obi woji oha ohe kɛ oweku lɛ. Kaimɔ ni ohiɛ o-Advance Medical Directive/Release wolo hee lɛ. Esa akɛ Betel weku lɛ mli bii kɛ gbɛgbalɔi ahiɛ amɛ kadimɔ woji lɛ.
Tsũtaomɔ: Wɔmiibi ni mɔ fɛɛ mɔ ni kpee lɛ Rooming Department eha lɛ wɔɔhe lɛ kɛ amɛ afee ekome. Ofainɛ, wɔ he ni akɛha bo lɛ. Enɛ haaa afa yɛ he kome babaoo tsɔ ni ehaaa ana naagba yɛ hei ni asusuɔ akɛ jɛmɛ hi saŋŋ lɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ koni oyashɛ jɛmɛ mra koni atsɔɔ bo he ni obaawɔ lɛ yɛ be ni sa mli. Ohiɛ asɔ gbɔfeemɔ ni mɔ ni feɔ bo gbɔ lɛ kɛbaaha lɛ, ni okai ni oha ojeŋba aye odase. (1 Pet. 2:12; 1 Kor. 4:9b; Kol. 3:15) Ha owɔɔhe lɛ atse ni oto nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Taakɛ wɔtsi ta momo lɛ, Asafo lɛ hiɛ sɔɔ mɛi ahesusumɔ ni mɛi ni baa kpee lɛ jieɔ lɛ kpo kɛ shika ni amɛkɛfiɔ kpee lɛ sɛɛ yɛ wɔɔhe ni akɛhaa amɛ hewɔ lɛ, eyɛ mli akɛ atsɔɔ akɛ aheee nɔ ko yɛ he. Kɛ obasumɔŋ wɔɔhe ni akɛhaa kɛtsɔɔ hiamɔ krɛdɛɛ he gbɛjianɔ ni atoɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ oha shiatsɛ lɛ kɛ kpee lɛ shishi Rooming Department lɛ ale amrɔ nɔŋŋ bɔni afee ni anyɛ akɛ wɔɔhe lɛ aha mɔ kroko.
Ní Aaaye Abua Gbɛgbalɔi ni Ehia Amɛ Lɛ: Akɛni ahoŋ niyenii ni ehe nitsumɔ fa hewɔ lɛ, atoŋ niyenii he tikitii ni akɛkeɔ gbɛgbalɔi lɛ ahe gbɛjianɔ. Taakɛ afee nyɛsɛɛ afi lɛ, aawo aŋkroaŋkroi, wekui, kɛ asafoi ahewalɛ koni amɛkɛ tsɔne mlitamɔ kɛ niyenii he yelikɛbuamɔ aha gbɛgbalɔi ni ehia amɛ lɛ. Be mli ni osusuɔ gbɛgbalɔ pɔtɛɛ ko he lɛ, ani obaanyɛ obua aduawa ko loo bodobodoi ni akɛ nibii ehɔlɔ mli kɛha shwane niyeli fioo lɛ naa ofata bo diɛŋtsɛ oshwane niyenii lɛ he? Yɛ be mli ni jeee ni oofite shika babaoo diɛŋtsɛ lɛ, ani obaanyɛ oha gbɛgbalɔ ko kɛ bo fɛɛ ata otsɔne mli? Ani gbɛi bibii krokomɛi yɛ ni ooonyɛ otsɔ nɔ osusu he yɛ bɔ ni ooofee okɛ “nu-hɔ̃ kpulu kome” aha gbɛgbalɔi ni ehia amɛ lɛ kɛ mɛi krokomɛi lɛ?—Okɛto Mateo 10:42 he.
Voluntia Nitsumɔ: Akɛni atoŋ niyenii ni ehe nitsumɔ fa lɛ he gbɛjianɔ dɔŋŋ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ, mɛi babaoo ni tsutsu ko lɛ, amɛtsuɔ nii yɛ nakai nitsumɔ he lɛ baanyɛ ana akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe aha kɛtsu nii yɛ he kroko. Ani obaanyɛ oto be koni oye obua yɛ nitsumɔ hei lɛ eko mli yɛ kpee lɛ shishi? Ebaanyɛ efee nɔ ni baaye abua waa ni abaanya he, kɛ́ ŋmɛlɛtswai fioo ko pɛ wɔbaanyɛ wɔkɛsɔmɔ wɔnyɛmimɛi lɛ. Kɛ obaanyɛ oye obua lɛ, no lɛ ofainɛ yaa Voluntia Nitsumɔ He lɛ yɛ kpee lɛ shishi. Gbekɛbii ni yeko afii 16 lɛ hu baanyɛ aye abua ni kpee lɛ aye omanye kɛ amɛfɔlɔ ko loo onukpa kroko baakwɛ amɛnɔ kɛtsu nii.
Kɔkɔbɔɔ Wiemɔi Nɛ: Kɛ wɔha wɔhiɛ hi nibii ni kɛ naagbai baa lɛ anɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔjie naagbai ni esaaa lɛ kɛjɛ jɛmɛ. Bei pii lɛ julɔi kɛ mɛi ni bɛ jeŋba lɛ baasumɔ ni amɛju mɛi ni shiɔ amɛshiai kɛyaa hei krokomɛi lɛ anii. Kwɛmɔ ni oŋmɛ otsɔne lɛ mli be fɛɛ be, ni kaashi nɔ ko yɛ mli ni aaana kɔkɔɔkɔ ni baaka mɔ ko ni eyaju nɔ ko. Julɔi kɛ mɛi ni sharaa nii yɛ mɛi akotokui amli lɛ gbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa hei ni mɛi pii ebua amɛhe naa yɛ lɛ. Ebafeŋ nilee akɛ oooshi nibii komɛi ni jara wa waa lɛ yɛ osɛi lɛ nɔ. Onyɛŋ ona nɔmimaa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ omasɛi lɛ ji Kristofonyo. Mɛni hewɔ esa akɛ otsɔ mɔ ko tsɔne? Wɔnu amaniɛbɔi komɛi akɛ mɛi komɛi ni jɛɔ hei komɛi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaalaka gbekɛbii kɛya. Ha Obii Lɛ Ahi He Ni Obaanyɛ Ona Amɛ Yɛ Be Fɛɛ BE.
Bei pii lɛ tɛlivishin kɛ video ni yɔɔ gbɔiatoohei babaoo lɛ jieɔ yakayaka sinii ni mɛi ejie amɛhe efoji amɛtsɔɔ. Ohiɛ ahi ohe nɔ yɛ tsɔne nɛɛ hewɔ, ni kaaŋmɛ gbekɛbii agbɛ ni amɛna hegbɛ amɛkwɛ tɛlivishin yɛ tsu lɛ mli ni mɔ ko kwɛɛɛ amɛnɔ.