BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr19 abril pp. 1-8
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
  • Subtémas
  • 1 TI 7 DI ABRIL
  • 8 TI 14 DI ABRIL
  • 22 TI 28 DI ABRIL
  • 29 DI ABRIL TI 5 DI MAIU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
mwbr19 abril pp. 1-8

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

1 TI 7 DI ABRIL

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 CORÍNTIOS 7-9

“Vantaji di fika solteru”

(1 Coríntios 7:32 ) Na verdadi, N krê pa nhos sta livri di preokupasons. Ómi ki ka é kazadu ta preokupa ku kuzas di Sinhor, na modi ki el pode agrada Sinhor.

w11 15/1 pp. 17-18 par. 3

Uza bu vida di solteru di midjór manera

3 Txeu bês un algen solteru ten más ténpu i liberdadi di ki un algen kazadu. (1 Cor. 7:32-35) Pur izénplu, es pode faze más na sirvisu di Jeová, faze amizadi ku txeu algen diferenti i ser más amigu di Jeová. Pur isu, txeu irmon da kónta ma solterus ten vantaji i es disidi ‘faze si’ pa algun ténpu. Talvês na komésu, otus ka tinha planus na fika solteru, má pamodi ses situason muda, es faze orason i es pensa sobri ses situason. Asi, es odja ma ku ajuda di Jeová es tanbê es ta konsigiba muda dizeju di ses korason. Pur isu, es seta ses novu situason i es disidi fika solteru. — 1 Cor. 7:37, 38.

(1 Coríntios 7:33, 34 ) Má ómi kazadu sta preokupadu ku kuzas di mundu, na modi ki el pode agrada se mudjer, 34  i el sta divididu. Má tanbê, mudjer ki ka é kazadu i kel ki é vírjen ta preokupa ku kuzas di Sinhor, pa es pode ser santu na korpu i na spritu. Má, mudjer kazadu ta preokupa ku kuzas di mundu, na modi ki el pode agrada se maridu.

w08 15/7 p. 27 par. 1

Pártis inportanti di kartas ki skrebedu pa koríntius

7:33, 34 — Kuzê ki é kes ‘kuza di mundu’ ki un ómi ô un mudjer kazadu ta preokupa ku el? Polu staba ta pâpia di kes kuza di dia-dia, ki sérvus di Deus kazadu ten ki preokupa ku es. Sima kumida, ropa i lugar di mora. Má el ka sta papiaba di kes kuza mariadu di es mundu, ki kristons ka debe faze. — 1 João 2:15-17.

(1 Coríntios 7:37, 38 ) Má, si algen disidi na se korason i el ka xinti nisisidadi, si el ta kontrola se vontadi i el toma disizon na se korason di ka kaza, el ta faze dretu. 38 I tanbê, ken ki kaza sta faze dretu, má ken ki ka kaza ta faze midjór.

w96 15/10 pp. 12-13 par. 14

Vida di solteru ta djuda algen sirbi Deus sen distrason

14 Un kriston solteru, ki sta ta uza se vida pa npenha pa se interesi, el ka sta ta faze ‘midjór’ di ki kes kriston ki sta kazadu. El sta kontinua solteru, ka ‘pamodi Reinu’, má pamodi se interesi. (Mateus 19:12 ) Un ómi ô un mudjer ki é ka kazadu, debe staba ‘preokupadu ku kuzas di Sinhor’ i es debe staba ta ‘sirbi Sinhor sen distrason.’ Kel-li krê fla ma es debe sta konsentradu ta sirbi Jeová i Jizus. É sô di kel manera li ki ómis ku mudjeris ki é ka kazadu ta faze ‘midjór’ di ki kes kriston ki é kazadu.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(1 Coríntios 7:11 ) Má, si el sipara, el debe fika sen kaza, ô nton pa el konpo ku se maridu; i maridu ka debe dexa se mudjer.

lvs p. 251

Prende más

Má alvês, alguns kriston ta disidi sipara di kunpanheru, sikrê ninhun di es ka faze adultériu. (1 Coríntios 7:11 ) Un sérvu di Jeová pode pensa na siparason na kes três situason li:

• Óras ki un maridu ta nega sustenta se família i es ta fika sen ninhun dinheru i sen kumida. — 1 Timóteo 5:8.

• Óras ki maridu ô mudjer ta sota kel otu di manera ki el ta xinti ma se vida ô saúdi sta na prigu. — Gálatas 5:19-21.

• Óras ki maridu ô mudjer ka ta dexa kel otu sirbi Jeová di manera ki el ta xinti ma se amizadi ku Jeová sta na prigu. — Atos 5:29.

(1 Coríntios 7:36 ) Má, si un algen atxa ma el ka sta konporta dretu pamodi el ka sta kazadu, i si el ka sta na flor di juventudi, nton, é si ki debe kontise: el pode faze kuzê ki el krê; el ka ta peka. Es pode kaza.

w00 15/7 p. 31 par. 2

Bu pode kontinua linpu na un mundu ki ten konportamentu seksual mariadu

Pur isu, jóvens ka debe xinti présa pa kaza lógu ki ses dizeju di faze séksu kumesa ta fika más fórti. Kazamentu é un konpromisu sériu ki algen ten ki sta maduru pa el pode kunpri kel responsabilidadi. (Génesis 2:24 ) É midjór algen spéra ti ki el pasa di ‘flor di juventudi’, kel ténpu di vida ki dizeju pa faze séksu é más fórti i kel-la pode pô-l toma disizon mariadu. (1 Coríntios 7:36 ) Si un algen adultu ki krê kaza, nvolve na konportamentu seksual mariadu pamodi el ka atxa algen ki el krê, é un grandi tolisi i un pekadu!

8 TI 14 DI ABRIL

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 CORÍNTIOS 10-13

“Jeová é fiel”

(1 Coríntios 10:13 ) Ka txiga na nhos ninhun tentason ki inda ómis ka pasa pa el. Má Deus é fiel, i el ka ta dexa nhos pasa pa tentason más di ki kel ki nhos pode aguenta, má, djuntu ku tentason, el ta da un manera di skapa, pa nhos pode aguenta.

w17.02 pp. 29-30

Perguntas ki leitoris ta faze

Apóstlu Polu skrebe ma Jeová ‘ka ta dexa-nu pasa pa tentason más di ki kel ki nu pode aguenta’. (1 Cor. 10:13) Má kel-li krê fla ma Jeová ta odja antis di kontise kuzê ki kada un di nos pode aguenta i dipôs el ta skodje kes prubléma ki nu ta pasa pa el?

Pa nu ntende kel pergunta li midjór, pensa na izénplu di un irmon ki se fidju mata kabésa. Nton, kel irmon ta pergunta: ‘Jeová disidi ma mi ku nha mudjer nu ta konsigi aguentaba mórti di nos fidju i pur isu el dexa-nu pasa pa kel situason li?’ Nu ten razon pa nu kridita ma Deus ta kontrola tudu kuza ki ta kontise na nos vida?

Bíblia ka ta da-nu motivu pa nu kridita ma Jeová ta disidi ki prublémas nu ta konsigi aguenta i dipôs el ta skodje kuzê ki nu ta pasa pa el. Si nu analiza 1 Coríntios 10:13 más dretu, el ta djuda-nu ntende kel-la midjór. Má, primeru, nu ben odja kuatu motivu ki ta djuda-nu txiga kel konkluzon li.

Primeru, Jeová da-nu liberdadi di skodje. Jeová krê pa nu skodje di nos livri vontadi, kuzê ki nu ta faze ku nos vida. (Deut. 30:19, 20; Jos. 24:15) Si nu skodje faze kel ki é dretu, nu pode spéra ma Jeová ta orienta nos vida. (Pro. 16:9) Má, si nu skodje faze kel ki é mariadu, nu ten ki aguenta kes mau rezultadu. (Gál. 6:7) Nton, si éra Jeová ki ta skodjeba nos prubléma, nu pode flaba ma nu tinha liberdadi di skodje? Klaru ki nau!

Sugundu, Jeová ka ta libra-nu di ‘ténpu i kuzas ki nu ka sta spéra’. (Ecl. 9:11) Asidentis gravi pode traze txeu sufrimentu. Es pode kontise ku nos pamodi nu sta na un mau lugar i na mau óra. Jizus pâpia di un tori ki kai riba di 18 algen i es móre. Kuzê ki el fla ta mostra ma é ka pamodi vontadi di Deus ki kes kuza la ta kontise. (Luc. 13:1-5) Dja ki kuzas ta kontise na óra ki nu ka sta ta spéra, ka ta faze sentidu fla ma Deus ta disidi kenha ki ta vive i kenha ki ta móre antis di kontise un disgrasa.

Tirseru, kada un di nos ten ki prova nos lialdadi pa Deus. Lenbra ma Satanás fla ma ninhun sérvu di Jeová ka ta kontinua lial pa Deus, si el pasa pa prubléma. (Jó 1:9-11; 2:4; Apo. 12:10) Imajina si Jeová ta tadjaba alguns prubléma pa ka kontise ku nos pamodi el ta atxa ma nu ka ta pode ku es. Si el ta fazeba kel-la, el sta ta apoiaba ideia di Satanás, ki fla ma nu ta sirbi Deus sô óras ki ka é difísil pa nos.

Kuartu, Jeová ka ta odja tudu kuza ki ta kontise ku nos antis di es kontise. Si Deus ta skodjeba nos prubléma, nton el tinha ki sabeba tudu kuza sobri nos futuru. Má kel ideia li ka sta na Bíblia. É klaru ki Deus ten kapasidadi di sabe kuzê ki ta kontise na futuru. (Isa. 46:10) Má Bíblia ta mostra ma Deus ta skodje ki óra ki el ta uza kel kapasidadi li. (Gén. 18:20, 21; 22:12) El ta uza se kapasidadi di sabe futuru sen viola nos liberdadi di skodje. É ka kel-li ki nu pode spéra di un Deus ki ta da valor pa nos liberdadi i ki ta mostra se kualidadis di manera perfetu na tudu kuza ki el ta faze? — Deut. 32:4; 2 Cor. 3:17.

Nton, modi ki nu pode ntende kes palavra ki Polu skrebe: ‘Deus ka ta dexa nhos pasa pa tentason más di ki kel ki nhos pode aguenta’? Polu ka staba ta fla kuzê ki Jeová ta faze antis di kontise un prubléma, má kuzê ki el ta faze duránti ténpu ki nu sta ta lida ku un prubléma. Kes palavra di Polu ta da-nu sertéza ma ka ta nporta ki prublémas nu pode ben pasa, Jeová sénpri ta djuda-nu si nu kúnfia na el. (Sal. 55:22) Kes palavra li, ki ta konsola-nu, ten bazi na dôs verdadi inportanti.

Primeru, nu ka ta pasa pa prublémas ki ‘inda ómis ka pasa pa el.’ Kel-li krê fla ma algen dja pasa pa kes mésmu prubléma ki nos. Si nu kúnfia na Jeová ka ten ninhun prubléma ki nu ka ta konsigi aguenta. (1 Ped. 5:8, 9) Na kes versíklu antis di 1 Coríntios 10:13, Polu pâpia di prublémas ki povu di Israel pasa na dizértu. (1 Cor. 10:6-11) Ninhun di kes prubléma ka éra difísil dimás pa un algen aguentaba i kes israelita ta konsigiba mante fiel. Má, sima Polu fla kuatu bês, ‘alguns di es’ ka obi ku Deus. É tristi di odja ma es sigi ses dizeju mariadu pamodi es ka kúnfia na ajuda di Jeová.

Sugundu, ‘Deus é fiel’. Deus sénpri mostra se amor lial pa ‘kes ki ta ama-l i ki ta kunpri se mandamentus.’ (Deut. 7:9) Bíblia tanbê ta mostra ma Deus sénpri ta kunpri se promésas. (Jos. 23:14) Pur isu, pa kes ki ta ama Jeová i ki ta obi ku el, óras ki es ta pasa pa prublémas, es pode kúnfia ma Jeová ta kunpri kes dôs promésa li: (1) El ka ta dexa pa un prubléma fika difísil dimás ki es ka ta pode aguenta-l, i (2) el ta ranja ‘un manera di es skapa’ di kes prubléma.

Modi ki Jeová ta ranja un manera di skapa di prubléma pa kes algen ki ta kúnfia na el? É klaru ki si Jeová krê, el ta kaba ku kel prubléma. Má lenbra di kuzê ki Polu fla: ‘El [Jeová] ta da un manera di skapa, pa nhos pode aguenta.’ Txeu bês ‘un manera di skapa’ ki Jeová ta da-nu é ajuda ki nu meste pa nu pode aguenta nos prubléma. Odja alguns manera ki Jeová ta djuda-nu:   

El ‘ta konsola-nu na tudu nos prubléma’. (2 Cor. 1:3, 4) El ta uza se Palavra, se spritu santu i tudu orientason ki nu ta resebe di skravu fiel i prudenti pa djuda-nu fika ménus preokupadu, ten koraji i xinti konsoladu. — Mat. 24:45; João 14:16, nóta di rodapé; Rom. 15:4.

El ta orienta-nu através di spritu santu. (João 14:26 ) Óras ki nu sta pasa pa prublémas, spritu santu pode djuda-nu lenbra di izénplus di Bíblia i se prinsípius, asi pa nu toma bons disizon.

El pode uza se anjus pa djuda-nu. — Heb. 1:14.

El pode uza nos irmons pa djuda-nu. Ses palavras i kuzas ki es ta faze pode ser ‘un fonti di grandi konsolu’ pa nos. — Col. 4:11, nóta di rodapé.

Nton, kuzê ki nu pode ntende ku kes palavra di Polu na 1 Coríntios 10:13 ? Jeová ka ta skodje ki prublémas nu ta pasa pa el. Má, óras ki es kontise na nos vida, nu pode ten sertéza ma si nu kúnfia na Jeová di tudu nos korason, nunka el ka ta dexa prublémas ser difísil dimás ki un algen ka ta pode aguenta. Sénpri el ta da-nu un manera di skapa pa nu pode aguenta-s. Sabe kel-li ta konsola-nu!

(1 Coríntios 10:13 ) Ka txiga na nhos ninhun tentason ki inda ómis ka pasa pa el. Má Deus é fiel, i el ka ta dexa nhos pasa pa tentason más di ki kel ki nhos pode aguenta, má, djuntu ku tentason, el ta da un manera di skapa, pa nhos pode aguenta.

(1 Coríntios 10:13 ) Ka txiga na nhos ninhun tentason ki inda ómis ka pasa pa el. Má Deus é fiel, i el ka ta dexa nhos pasa pa tentason más di ki kel ki nhos pode aguenta, má, djuntu ku tentason, el ta da un manera di skapa, pa nhos pode aguenta.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(1 Coríntios 10:8 ) I ka nu faze konportamentu seksual mariadu, sima alguns di es ki faze konportamentu seksual mariadu, sô pa 23 mil di es kai sô na un dia.

w04 1/4 p. 29

Perguntas ki leitoris ta faze

Pamodi ki 1 Coríntios 10:8 ta fla ma na un dia móre 23 mil israelita ki faze konportamentu seksual mariadu, má na Números 25:9 ta fla ma móre 24 mil?

Ten txeu razon ki ta splika pamodi ki kes dôs versíklu li ta pâpia di nunbrus diferenti. Un di kes razon más sinplis pode ser ki kel nunbru izatu sta entri 23 mil i 24 mil. Kel-li ta permiti pa redondadu pa 23 mil ô pa 24 mil.

Odja otu razon. Apóstlu Polu pâpia di kuzê ki kontise ku israelitas na Sitin pa sirbi di avizu pa kes kriston di Korintu di ténpu antigu. Korintu éra un sidadi konxedu pa konportamentu seksual mariadu. El skrebe: ‘I ka nu faze konportamentu seksual mariadu, sima alguns di es ki faze konportamentu seksual mariadu, sô pa 23 mil di es kai sô na un dia.’ Kantu Polu pâpia di kes algen ki Jeová mata pamodi es faze konportamentu seksual mariadu, el fla ma es éra 23 mil. — 1 Coríntios 10:8.

Na Números kapítlu 25 ta fla-nu ma ‘Israel kumesa ta adora Baal di Peor, i Jeová fika xatiadu ku Israel.’ Pur isu, Jeová manda Muizes pa mata ‘tudu kes líder di kel povu li’. Muizes manda pa kes juís kunpri kel órdi li. Sô dipôs ki Fineias aji rápidu pa mata kel israelita ki leba un mudjer midianita pa déntu di kanpamentu, ki ‘kel praga para’. Na fin kel stória ta fla: ‘Kes ki móre pamodi kel praga txiga na 24 mil.’ — Números 25:1-9.

Ta parse ma entri kes algen ki Números ta fla ma móre, sta inkluidu ‘kes líder di povu’ ki juízis mata, i kes ki Jeová mata. Pode ser ki kes líder di povu ki juízis mata éra mil, asi nunbru bira más txeu, 24 mil. Ka ta nporta si kes líder di povu faze konportamentu seksual mariadu, si es partisipa na fésta, ô si es konkorda pa povu faze kes kuza la, es éra kulpadu pamodi es ‘kumesa ta adora Baal di Peor’.

Un livru ki ta pâpia sobri Bíblia ta fla ma kel palavra ‘adora’, pode siginifika ‘amizadi fórti ku un algen’. Kes israelita éra un povu didikadu pa Jeová, má kantu es ‘kumesa ta adora Baal di Peor’, es dexa di kunpri ses promésa di adora sô Jeová. Uns 700 anu más tardi, Jeová fla através di proféta Juel sobri israelitas: ‘Es bai pa Baal di Peor; es didika ses kabésa pa kel kuza ki ta da vergónha, i es bira un kuza nojéntu sima kel kuza ki es ta ama.’ (Oseias 9:10) Tudu kes ki aji di kel manera li, es mereseba kel julgamentu di Deus. Nton, Muizes lenbra kes fidju di Israel: ‘Nhos própi odjus odja kuzê ki Jeová faze na kazu di Baal di Peor; Jeová, nhos Deus, distrui di nhos meiu tudu kes ómi ki ta sigiba Baal di Peor.’ — Deuteronómio 4:3.

(1 Coríntios 11:5, 6 ) má tudu mudjer ki ta faze orason ô ki ta profetiza ku kabésa diskubértu ta poi se kabésa na vergónha, pamodi é sima si el é un mudjer ku kabésa rapadu. 6 Pamodi, si un mudjer ka kubri, el debe korta kabélu baxu; má, si é un vergónha pa un mudjer korta kabélu baxu ô rapa kabésa, el debe kubri se kabésa.

(1 Coríntios 11:10 ) É pur isu ki mudjer debe ten un sinal di autoridadi riba kabésa, pamodi anjus.

w15 15/2 p. 30

Perguntas ki leitoris ta faze

Un irman meste kubri kabésa si el sta ta faze un studu di Bíblia na prezénsa di un publikador?

Na Sentinéla di 15 di julhu di 2002, na párti “Perguntas ki leitoris ta faze”, ta flaba ma un irman debe kubri kabésa óras ki el sta ta faze un studu di Bíblia na prezénsa di un publikador, ka ta nporta si el é batizadu ô nau. Dipôs di analizadu kel asuntu li más dretu, ntendedu ma nu tinha ki fazeba un mudansa na kel orientason li.

Si un irman sta ta faze un studu di Bíblia ki é fíksu, djuntu ku un publikador batizadu, é klaru ki el debe kubri kabésa. Di kel manera li el sta ta mostra ruspetu pa kenha ki Jeová da autoridadi na kongregason. El debe kubri kabésa pamodi el sta ta faze un trabadju ki normalmenti é un irmon ki ta fazeba. (1 Cor. 11:5, 6, 10) Tanbê, el pode pidi kel irmon pa faze kel studu, si el sta kualifikadu i si el ta konsigi faze-l.

Má, si un irman sta ta faze un studu di Bíblia ki é fíksu na prezénsa di un publikador ki é ka batizadu, i ki ka é se maridu, nton el ka sta dibaxu di orientason di Bíblia pa el kubri kabésa. Má simé, pamodi ses konsénsia, alguns irman ta disidi kubri kabésa.

22 TI 28 DI ABRIL

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 CORÍNTIOS 14-16

“Deus ta ser ‘tudu kuza pa tudu algen’”

(1 Coríntios 15:24, 25 ) Dipôs, é fin, óras ki el ntrega Reinu pa se Deus i se Pai, dipôs ki el kaba ku tudu govérnus, tudu autoridadi i puder. 25 Pamodi el ten ki reina ti ki Deus poi tudu inimigus dibaxu di se pé.

w98 1/7 p. 21 par. 10

‘Mórti ta ben kabadu ku el’

10 ‘Fin’ é kel fin di govérnu di Kristu di mil anu, óras ki Jizus ntrega Reinu pa se Pai i mostra se umildadi i se lialdadi. (Apocalipse 20:4 ) Vontadi di Deus di ‘djunta tudu kuza na Kristu’, ta sta fazedu. (Efésios 1:9, 10 ) Má antis, ta atxa Jizus dja distrui ‘tudu govérnus, tudu autoridadi i puder’ ki sta kóntra vontadi di Deus. Kel-li ka ta nvolve sô kel distruison ki ta ben kontise na Armajedon. (Apocalipse 16:16; 19:11-21 ) Polu fla: ‘[Kristu] ten ki reina ti ki Deus poi tudu inimigus dibaxu di se pé. I mórti é kel últimu inimigu ki ta ben kabadu ku el.’ (1 Coríntios 15:25, 26 ) Tudu rezultadu di pekadu i mórti ki nu erda di Adon ta kabadu ku el. Di kel manera li, Deus ta ben da vida pa tudu kes ki sta mortu i ‘sipultura mimorial’ ta ben fika vaziu. — João 5:28.

(1 Coríntios 15:26 ) I mórti é kel últimu inimigu ki ta ben kabadu ku el.

kr p. 237 par. 21

Reinu ta ben faze vontadi di Deus na Téra

21 Má kuzê ki ta ben kontise ku mórti? Mórti é nos ‘últimu inimigu’, un inimigu ki más sédu ô más tardi ta vense tudu umanus inperfetu. (1 Cor. 15:26) Má mórti é un inimigu ki Jeová ka ta konsigi vense? Odja kuzê ki Izaías dja flaba: ‘El ta ben kaba ku mórti pa tudu ténpu, i Jeová, kel Sinhor Más Grandi ta ben linpa lágua di tudu róstu.’ (Isa. 25:8) Bu ta konsigi imajina modi ki kel ténpu li ta ben ser? Un mundu sen ntéru, sen simitériu i sen txoru di tristéza! Sima Jeová ta ba ta kunpri kel promésa di resusita kes algen ki sta mortu, nu ta ben txora di alegria! Fórti promésa sábi dimás! (Lé Isaías 26:19.) Ti ki enfin, tudu kes dór di mórti ta ben kaba.

(1 Coríntios 15:27, 28 ) Pamodi Deus “poi tudu kuza dibaxu di se pé”. Má, kantu el fla ma ‘tudu kuza podu dibaxu di el’, é klaru ki kel-li ka ta inklui Kel ki poi tudu kuza dibaxu di el. 28 Má, óras ki tudu kuza podu dibaxu di el, nton, própi Fidju tanbê ta poi se kabésa dibaxu di Kel ki poi tudu kuza dibaxu di el, asi pa Deus ser tudu kuza pa tudu algen.

w12 15/9 p. 12 par. 17

Pas pa mil anu i mutu más!

17 ‘Deus ta ser tudu kuza pa tudu algen’! Kel-li é midjór manera di fla modi ki ta ser fin di kel govérnu di Kristu di mil anu. Kuzê ki kel-li krê fla? Pensa na kel ténpu, na jardin di Éden. Adon ku Eva éra perfetu i es ta fazeba párti di família di Jeová, ki ta viveba na pas i unidu ku kunpanheru. Jeová ki é kel ki ten direitu di governa Séu ku Téra, ta governaba tudu se kriaturas, anjus i umanus. Es podia papiaba ku Deus diretamenti, adora-l i resebe se benson. El éra ‘tudu kuza pa tudu algen.’

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(1 Coríntios 14:34, 35 ) mudjeris debe fika kaladu na kongregasons, pamodi es ka dadu autorizason di pâpia. Má, es debe ser obidienti, sima Lei tanbê ta fla. 35 Si es krê prende algun kuza, es debe pergunta ses maridu na kaza, pamodi é un vergónha pa un mudjer pâpia na kongregason.

w12 1/9, kuadru na pájina 9

Apóstlu Polu proibi mudjeris di pâpia?

Apóstlu Polu skrebe: ‘Mudjeris debe fika kaladu na kongregasons’. (1 Coríntios 14:34 ) Kuzê ki el krê flaba ku kel-li? El staba ta rabaxa ses kapasidadi di inxina? Nau. Pamodi txeu bês el pâpia di kuzas dretu ki mudjeris ta inxina. (2 Timóteo 1:5; Tito 2:3-5 ) Na karta ki Polu skrebe pa kristons na Korintu, el da konsedju ka sô pa mudjeris, má pa tudu algen na kongregason ki tinha don di pâpia na línguas diferenti i faze profesia. El fla pa es ‘fika kaladu’ óras ki otu kriston ta staba ta pâpia. (1 Coríntios 14:26-30, 33 ) Pode ser ki alguns mudjer di kongregason staba txeu kontenti ku ses novu relijion, ki es ta paraba kenha ki staba ta pâpia pa es fazeba pergunta, sima éra kustumu na kel lugar. Pa ivita kel situason li, Polu fla-s pa es ‘pergunta ses maridu na kaza’. — 1 Coríntios 14:35.

(1 Coríntios 15:53 ) Pamodi kel-li ki ta straga ten ki bisti di kel ki ka ta straga, i kel-li ki ta móre ten ki bisti di kel ki ka ta móre.

it-2 p. 393

Kel ki ka ta straga

Kes algen ki ta bai governa djuntu ku Jizus, ta resusitadu di mésmu manera ki el. Es ka ta resusitadu sô pa es ba vive pa tudu ténpu na Séu sima anjus, má es ta resebe un vida ki ka ta móre i un korpu ki ka ta straga. Dja ki es vive i sirbi Jeová di manera fiel, óras ki es móre ku kel korpu di karni i sangi ki ta straga, es ta resusitadu ku un korpu spritual ki ka ta straga, sima Polu ta fla na 1 Coríntios 15:42-54. Pode ser ki kantu Polu fla ‘kel ki ka ta móre’, el sta papiaba di kel tipu di vida ki es ta ben ten, un vida pa tudu ténpu i ki nada ka ta distrui-l. I pode ser ki kantu el fla ‘kel ki ka ta straga’, el sta papiaba di kel tipu di korpu ki Jeová ta da-s, ki nada ka ta straga-l ô distrui-l. Nton, ta parse ma Deus ta da-s puder di vive di es pa es, sen dipende di ninhun fonti di inerjia, sima kes otu kriatura di Deus ki ten korpu di karni ô korpu spritual. Kel-li é un grandi próva ma Deus ta kúnfia na es. Má sikrê es ka ta dipende di ninhun fonti di inerjia i ses korpu ka ta distruídu nunka más, es ta kontinua dibaxu di autoridadi di Deus. Sima Jizus Kristu ki é ses kabésa, es ta kontinua ta faze vontadi di ses Pai i ta sigi se orientasons. — 1Co 15:23-28; Odja ALMA ; IMORTALIDADE.

29 DI ABRIL TI 5 DI MAIU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 2 CORÍNTIOS 1-3

“Jeová é ‘Deus di tudu konsolu’”

(2 Coríntios 1:3 ) Pa lova Deus i Pai di nos Sinhor Jizus Kristu, kel Pai di mizerikórdia i Deus di tudu konsolu,

w17.07 p. 13 par. 4

‘Nhos txora ku kes ki sta ta txora’

4 Modi ki nu sabe ma nos Pai na Séu ta ntende-nu óras ki móre un algen ki nu krê txeu? Pamodi Jeová tanbê dja perde algen ki el krê txeu sima, Abraon, Izaki, Jakó, Muizes i rei Davidi. (Núm. 12:6-8; Mat. 22:31, 32; Atos 13:22 ) Bíblia ta fla ma Jeová tene gana pa txiga kel dia ki el ta resusita se sérvus fiel. El ta xinti sodadi di es i el krê odja-s ta vive filís i ku bon saúdi. (Jó 14:14, 15 ) Jeová tanbê odja se Fidju, ki el ta ama más txeu, ta móre sufridu. Bíblia ta fla ma Jizus éra ‘kel ki el ta gostaba más txeu’. (Prov. 8:22, 30) Ka ta da nen pa imajina modi ki Jeová xinti kantu ki el odja se Fidju ta sufri ti ki el móre. — João 5:20; 10:17.

(2 Coríntios 1:4 ) ki ta konsola-nu na tudu nos prubléma, asi ku kel konsolu ki nu ta resebe di Deus, nu ta pode konsola otus na kalker tipu di prubléma.

w17.07 p. 15 par. 14

‘Nhos txora ku kes ki sta ta txora’

14 É klaru ki é ka faxi sabe kuzê ki nu ta fla un algen ki sta ta sufri pamodi móre algen ki el ta ama. Má Bíblia ta fla: ‘Língua di kes algen sábiu é un kura.’ (Pro. 12:18) Kel bruxura Quando Morre Alguém Que Amamos, na purtugês, ten testus di Bíblia i palavras ki ta konsola. Txeu irmon gosta di uza kel bruxura li pa konsola otus algen. Má txeu bês, midjór kuza ki nu pode faze é ‘txora ku kes ki sta ta txora.’ (Rom. 12:15) Un irman ki txoma Gaby, ki se maridu móre, fla: ‘Ta parse ma N ta konsigi mostra nha dór sô óras ki N sta txora. Pur isu óras ki nhas amigu ta txora ku mi, N ta odja ma N ka sta mi sô i ma es ta ntende kuzê ki N sta ta xinti.’

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(2 Coríntios 1:22 ) Tanbê el poi se sélu riba nos i el da-nu garantia di kel ki ta ben, ki é, kel spritu, na nos korason.

w16.04 p. 32

Perguntas ki leitoris ta faze

Kuzê ki é kel ‘garantia’ i kel ‘sélu’ ki kristons skodjedu ku spritu santu ta resebe di Deus? — 2 Cor. 1:21, 22; nóta di rodapé.

Garantia: Un livru inportanti ta fla ma kel palavra gregu ki traduzidu pa “garantia”, na 2 Coríntios 1:22, é un palavra ki ta uzadu na “asuntus ki ten aver ku lei i na komérsiu.” El siginifika “primeru párti, un dipózitu, un entrada, un kuza ki dadu pa sirbi di garantia. Kel garantia ta sirbiba sima un pagamentu adiantadu di un párti di valor konplétu di un kuza ki kunpradu. Asi kel algen ta tinha direitu na kel kuza. Tanbê un garantia ta sirbiba pa fitxaba un kontratu.” Óras ki un kriston ta skodjedu ku spritu santu, Jeová sta ta da-l un garantia ma el ta resebe se rekonpénsa na futuru. Kel pagamentu konplétu, ô se rekonpénsa ki sta splikadu na 2 Coríntios 5:1-5, é un korpu na Séu ki ka ta straga i un vida ki ka ta móre nunka más. — 1 Cor. 15:48-54.

Na língua gregu di gósi, un palavra ki ten siginifikadu kuazi igual ku ‘garantia’ ta uzadu pa pâpia di anel di noivadu. Kel-li é un bon konparason, pamodi kes skodjedu ku spritu santu ta ben faze párti di kel grupu ki ta reprizenta mudjer di Kristu. — 2 Cor. 11:2; Apo. 21:2, 9.

Sélu: Na ténpu antigu, es ta uzaba sélu sima un sinatura ki ta provaba ma algen tinha direitu di un propriadadi, próva ma un kuza éra verdaderu ô ma fazedu un kontratu. Di mésmu manera, kes kriston skodjedu ku spritu santu ta ‘seladu’, ô es ta resebe marka através di spritu santu ki ta mostra ma es é propriadadi di Deus. (Efé. 1:13, 14) Má un algen sô ta resebe kel últimu sélu, na algun momentu antis di el móre fiel pa Deus ô na algun momentu antis di kumesa grandi tribulason. — Efé. 4:30; Apo. 7:2-4.

(2 Coríntios 2:14-16 ) Má nu ta agradise Deus, ki sénpri ta gia-nu na un marxa di vitória djuntu ku Kristu, i através di nos, el ta spadja kel txeru di konhisimentu di el pa tudu lugar! 15 Pamodi pa Deus, anos é un txeru sábi di Kristu, na meiu di kes ki sta na kaminhu di salvason i na meiu di kes ki sta na kaminhu di distruison, 16 pa kes últimu li é un txeru di mórti ki ta leba pa mórti; pa kes primeru é un txeru di vida ki ta leba pa vida. I ken ki sta kualifikadu pa kel-li?

w10 1/8 p. 23

Bu sabia?

Na kuzê ki apóstlu Polu staba ta pensa kantu el pâpia di ‘un marxa di vitória’?

▪ Polu skrebe: ‘Deus ta gia-nu na un marxa di vitória djuntu ku Kristu, i através di nos, el ta spadja kel txeru di konhisimentu di el pa tudu lugar! Pamodi pa Deus, anos é un txeru sábi di Kristu, na meiu di kes ki sta na kaminhu di salvason i na meiu di kes ki sta na kaminhu di distruison, pa kes últimu li é un txeru di mórti ki ta leba pa mórti; pa kes primeru é un txeru di vida ki ta leba pa vida.’ — 2 Coríntios 2:14-16.

Apóstlu Polu staba ta pâpia di un marxa ki gentis ta fazeba na Roma pa onra un jeneral ki ganha géra kóntra inimigus di Roma. Duránti kel marxa ta mostradu pa tudu algen kes inimigu ki es prende na géra i kes kuza ki es tomaba es. Tanbê es ta lebaba alguns boi pa faze sakrifisiu timenti kel jeneral djuntu ku se trópas ta dadu ónra na frenti di tudu algen. Na fin di marxa kes boi ta sakrifikadu i pode ser ki txeu di kes inimigu ki es prende na géra ta matadu.

Di akordu ku (Enciclopédia Bíblica Padrão Internacional ) The International Standard Bible Encyclopedia, kel konparason ‘txeru sábi di Kristu’ ki siginifika vida pa alguns i mórti pa otus, “pode ser ki el ten bazi na kel tradison ki romanus tinha di kema insénsu duránti kel marxa ki es ta fazeba”. I tanbê el ta fla ma: “Kel txeru, siginifikaba alegria pa kes algen ki ganha géra, má tanbê ta lenbraba kes inimigu ki es prende na géra ma ses mórti staba kuazi ta txiga.”

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen