Matéria pa studa na runion Vida i pregason
6 TI 12 DI MAIU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 2 CORÍNTIOS 4-6
“Nu ka ta dizisti”
(2 Coríntios 4:16 ) Pur isu nu ka ta dizisti; má, mésmu ki kel ómi ki nos é pa fóra ba ta kaba, ku sertéza kel ómi ki nos é pa déntu sta ta bira más novu dia pa dia.
w04 15/8 p. 25 pars. 16-17
Ka bu dizisti sikrê bu sta kansadu
16 É klaru ki kuida di nos amizadi ku Jeová é rei di inportanti. Óras ki nu ten un amizadi fórti ku Jeová Deus, talvês nu ta fika kansadu, má nunka nu ka ta kansa di adora-l. Jeová é kel ki ‘ta da puder pa ken ki sta kansadu i el ta da forsa pa ken ki sta sen forsa.’ (Isaías 40:28, 29 ) Apóstlu Polu xinti na se vida ma kes palavra li é verdadi. El skrebe: ‘Pur isu nu ka ta dizisti; má, mésmu ki kel ómi ki nos é pa fóra ba ta kaba, ku sertéza kel ómi ki nos é pa déntu sta ta bira más novu dia pa dia.’ — 2 Coríntios 4:16.
17 Repara kes palavra li, ‘dia pa dia’. Es ta mostra ma tudu dia nu debe pruveta di kes ajuda ki Jeová ta da-nu. Un irman ki éra misionária fiel pa 43 anu, pasa pa momentus ki el xinti kansadu i dizanimadu. Má el ka dizisti. El fla: “N kria ábitu di labanta sédu tudu dia, asi antis di N kumesa faze kalker trabadju, N ta uza kel ténpu pa N faze orason pa Jeová i pa N lé se Palavra. Faze kel-li tudu dia djuda-m aguenta ti gósi.” Nu pode ten sertéza ma Jeová ta da-nu forsa, si sénpri ô ‘dia pa dia’, nu faze orason pa Jeová i nu pensa na se promésas i kualidadis bunitu ki el ten.
(2 Coríntios 4:17 ) Pamodi, nbóra sufrimentu ta dura poku i el é lébi, el ta da-nu un glória uma grandi, un glória pa tudu ténpu,
it-3 p. 256
Aguenta firmi
Tanbê é inportanti nu mante konsentradu na nos speransa di vive pa tudu ténpu i sen pekadu. Sikrê kes algen ki ta pirsigi-nu tra-nu vida, es ka ta pode kaba ku kel speransa. (Ro 5:4, 5; 1Te 1:3; Ap 2:10) Kes kuza ki nu sta sufri gósi é ka nada si nu konpara-s ku kel grandi speransa ki nu ten óras ki el kunpri. (Ro 8:18-25) Óras ki nu konsentra nos odju na kel vida pa tudu ténpu, kalker sufrimentu, sikrê ta duê txeu na kel momentu, el ‘ta dura poku i el é lébi’. (2Co 4:16-18) Si nu lenbra ma kes provason ta dura poku i nu pega na nos speransa, kel-li pode ka dexa-nu fika dizusperadu i dexa di ser lial pa Jeová Deus.
(2 Coríntios 4:18 ) sima nu ta ba ta konsentra nos odju, ka na kuzas ki nu ta odja, má na kuzas ki nu ka ta odja. Pamodi kuzas ki nu ta odja ta dura poku ténpu, má kuzas ki nu ka ta odja ta dura pa tudu ténpu.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(2 Coríntios 4:7 ) Má, nu tene kel tizoru li na vazus di baru, asi pa kel puder alén di normal ka ser di nos, má di Deus.
‘Nhos poi Jeová ku róstu kontenti’
David Splane, ki ta faze párti di Grupu Enkaregadu di Óbra pâpia di es téma ki tradu di Bíblia. (2 Coríntios 4:7 ) El pergunta: “Ki tizoru é kel-li? É konhisimentu ô sabedoria?” El responde: “É ka ninhun di es. Kel tizoru ki apóstlu Polu staba ta pensa na el é ‘es trabadju pa Deus’ di ‘dexa tudu algen konxe verdadi.’” (2 Coríntios 4:1, 2, 5 ) Irmon David Splane lenbra kes studanti ma kes sinku mês ki es pasa ta studa, éra pa pripara-s pa un diziginason spesial na trabadju pa Deus. Kel-li é un diziginason ki es debe da txeu valor.
Irmon David Splane splika ma kes ‘vazu di baru’ é nos korpu di karni. El mostra ma un vazu di baru é diferenti di un vazu di oru. Kes vazu di oru ka ta uzadu txeu. Má kes vazu di baru fazedu pa uza na dia-dia. Si nu poi un tizoru na un vazu di oru, talvês nu pode da mésmu atenson pa kel vazu i pa kel tizoru ki sta déntu di el. Irmon David Splane fla: “Anhos studantis, nhos ka krê txoma atenson pa nhos. Nhos é misionárius ki krê txoma atenson di pesoas pa Jeová. Nhos é kes vazu di baru ki é sinplis.”
(2 Coríntios 6:13 ) Nton, dja ki é si, N sta pâpia ku nhos sima nhas fidju, tanbê nhos abri nhos korason más txeu.
w09 15/11 p. 21 par. 7
Nhos kontinua ta mostra amor pa irmons
7 I nos? Modi ki nu pode ‘abri nos korason más txeu’ na mostra amor pa nos irmons? Talvês é más faxi pa algen di mésmu idadi ô di mésmu rasa gosta di kunpanheru. I normalmenti, kes algen ki gosta di divirti ku mésmu kuza es ta pasa txeu ténpu djuntu. Má si kes mésmu gostu ki nu ten ku alguns irmon ta sipara-nu di kes otu, nu meste ‘abri nos korason más txeu.’ Éra bon nu perguntaba: ‘É difísil N sai na pregason ô divirti ku irmons ki ka ta faze párti di nha grupu di amigus? Na Salon di Reinu, N ta pasa poku ténpu ku kes algen ki inda é novu na kongregason, pamodi N ta atxa ma primeru es debe mostra ma es merese nha amizadi? N ta kunprimenta kes algen más grandi i kes algen más jóven na kongregason?’
13 TI 19 DI MAIU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 2 CORÍNTIOS 7-10
“Djuda irmons ki pasa pa dizastri ta faze párti di nos trabadju pa Deus”
(2 Coríntios 8:1-3 ) Gósi irmons, nu krê pa nhos sabe di bondadi di Deus ki nu ka merese, ki mostradu pa kes kongregason di Masedónia. 2 Mésmu ku frónta duránti un grandi próva, ses grandi alegria i ses grandi pobréza poi rikéza di ses vontadi di da ta bira mutu más txeu. 3 Pamodi kel ki es faze éra di akordu ku kel ki es tinha, sin, ami é tistimunha di ki éra más di ki kel ki es tinha;
w98 1/11 p. 25 par. 1
‘Deus gosta di ken ki ta da ku alegria’
Primeru, Polu pâpia ku kes kriston di Korintu sobri kes irmon di Masedónia, ki da bon izénplu na trabadju di djuda na ténpu di dizastri. El skrebe: ‘Mésmu ku frónta duránti un grandi próva, ses grandi alegria i ses grandi pobréza poi rikéza di ses vontadi di da ta bira mutu más txeu.’ Kes irmon di Masedónia ka spéra pa algen fla-s pa es faze kontribuison. Envês di kel-li, Polu fla: ‘Di es pa es, es fika ta pidi i ta insisti ku nos, pa nu dexa-s ten priviléjiu di da ku bondadi’. Kes kriston di Masedónia faze kontribuison ku alegria. Kel-li ta pô-nu más dimiradu inda óras ki nu lenbra ma es staba na un ‘grandi pobréza’. — 2 Coríntios 8:2-4.
Djuda irmons ki pasa pa dizastri ta faze párti di nos trabadju pa Deus
Nu sta más ô ménus na anu 46 D.J., i Judea sta ta pasa pa un grandi fómi. Kes judeu ki é disiplus di Jizus i ki ta mora li, ka pode kunpra kumida ki ten li pamodi é karu dimás. Es sta xeiu di fómi, na prigu di móre. Má es sta kuazi ta xinti proteson di Jeová di un manera ki ninhun otu disiplu di Jizus inda ka xinti. Kuzê ki sta pa kontise?
(2 Coríntios 8:4 ) aes, di es pa es, es fika ta pidi i ta insisti ku nos, pa nu dexa-s ten priviléjiu di da ku bondadi, pa es pode partisipaba na trabadju di djuda santus.
Djuda irmons ki pasa pa dizastri ta faze párti di nos trabadju pa Deus
4 Na kel sugundu karta ki Polu manda pa koríntius, el splika ma kristons ten dôs tipu di trabadju prinsipal. Mésmu ki kel karta skrebedu pa kristons skodjedu ku spritu santu, kes mésmu palavra tanbê ta sirbi pa ‘otus ovelha’ di Kristu. (João 10:16 ) Un di nos trabadju é ‘trabadju di faze pas’ ki é prega i inxina. (2 Cor. 5:18-20; 1 Tim. 2:3-6) Sima Polu fla, kel otu é ‘trabadju di djuda santus’ ô trabadju ki nu ta faze pa djuda nos irmons na fé ki pasa pa dizastri. (2 Cor. 8:4) Kel palavra ‘trabadju’ ki uzadu na kes dôs versíklu li, ‘trabadju di faze pas’ i ‘trabadju di djuda santus’ é traduson di mésmu palavra gregu ki é di·a·ko·ní·a. Pamodi ki kel-li é inportanti?
5 Dja ki Polu uza kel mésmu palavra gregu pa pâpia di kel dôs trabadju, el mostra ma kel trabadju di djuda otus sta ligadu ku otus tipu di trabadju ki ta fazedu na kongregason. Dja el flaba antis: ‘Ten diferentis manera di sirbi, má ten kel mésmu Sinhor; i ten diferentis atividadi, má é kel mésmu i úniku spritu ki ta faze tudu kes kuza li’. (1 Cor. 12:4-6, 11) Na verdadi, Polu mostra ma tudu kes trabadju ki ta fazedu na kongregason é ‘sirvisu sagradu’. (Rom. 12:1, 6-8) Pur isu, nu ka ta fika dimiradu pamodi Polu atxa ma el debe uzaba párti di se ténpu pa ‘sirbi kes santu’! — Rom. 15:25, 26.
6 Apóstlu Polu djuda kes kriston na Korintu ntende pamodi ki djuda ses irmons na ténpu di dizastri éra párti di ses sirvisu i di ses adorason pa Jeová. Polu ta ntende ma kes kriston ki ta djuda na ténpu di dizastri ta faze-l pamodi es ‘ta obi ku notísias sábi sobri Kristu’. (2 Cor. 9:13) Es ta djuda ses irmon pamodi es krê faze kel ki Kristu inxina. Polu fla ma kes bondadi ki es ta faze pa ses irmons é próva di ‘kel grandi bondadi di Deus ki ka meresedu.’ (2 Cor. 9:14; 1 Ped. 4:10) Na es asuntu sobri sirbi irmons ki sta pasa nisisidadi, ki tanbê ta inklui trabadju di djuda na ténpu di dizastri, Sentinéla di 1 di dizénbru di 1976, na purtugês, fla ku razon: “Nu ka debe ten dúvida ma Jeová Deus i se Fidju Jizus Kristu ta da txeu valor pa es tipu di trabadju.” Kel-li ta mostra klaru ma trabadju di djuda kes ki pasa pa dizastri é un párti inportanti di nos sirvisu sagradu. — Rom. 12:1, 7; 2 Cor. 8:7; Heb. 13:16.
(2 Coríntios 9:7 ) Kada un di nhos, nhos faze sima nhos disidi na korason, ka kóntra vontadi nen pa obrigason, pamodi Deus gosta di ken ki ta da ku alegria.
Di undi ki dinheru ta ben pa sustenta trabadju di Reinu?
10 Primeru, nu ta faze kontribuison di livri vontadi pamodi nu ta ama Jeová i nu krê faze ‘kel ki el gosta.’ (1 João 3:22 ) Jeová ta fika txeu kontenti ku se sérvu ki ta da di korason. Nu ben odja kuzê ki Polu fla sobri manera ki kristons debe da. (Lé 2 Coríntios 9:7.) Un kriston di verdadi ka ta faze kontribuison kóntra se vontadi ô aforsa. Má el ta faze-l pamodi dja el ‘disidi na korason’. Kel-li krê fla, ma el ta da dipôs ki el pensa na un nisisidadi i na modi ki el pode djuda. Jeová ta da valor pa kes algen li, pamodi ‘Deus gosta di ken ki ta da ku alegria.’ Otu traduson di Bíblia ta fla: ‘Deus gosta di algen ki gosta di da.’
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(2 Coríntios 9:15 ) Nu ta agradise Deus pamodi se prezenti ki ka ten palavras pa splika.
w16.01 p. 12 par. 2
Kel ‘prezenti di Deus ki ka ten palavras pa splika’ sta ta motiva-u?
2 Apóstlu Polu sabia ma tudu kes promésa sábi di Deus ta ben kunpri ku sertéza pamodi sakrifisiu perfetu di Kristu. (Lé 2 Coríntios 1:20.) Kel-li siginifika ma kel ‘prezenti ki ka ten palavras pa splika’ ta inklui sakrifisiu di Jizus i tudu bondadi i amor lial ki Jeová ta mostra-nu. Kel prezenti li ta mexe ku nos di tal manera ki nu ka ta konsigi splika-l ku palavras. Modi ki nu debe fika dipôs di resebe es prezenti sen konparason? Kuzê ki el ta pô-nu ta faze timenti nu sta ta pripara pa Komemorason di mórti di Kristu na kuarta-fera, dia 23 di marsu di 2016?
(2 Coríntios 10:17 ) “Má ken ki xinti orgulhu, pa el xinti orgulhu pamodi Jeová.”
g99 8/7 pp. 20-21
É eradu xinti orgulhu?
Na Skrituras Gregu, kel vérbu kau·khá·o·mai, ki traduzidu pa “xinti orgulhu, kontenti dimás, ngaba”, el ta uzadu pa pâpia di kuza dretu i di kuza mariadu. Pur izénplu, Polu fla ma nu pode ‘fika kontenti ku speransa di partisipa na glória di Deus.’ Tanbê el fla: ‘Ken ki xinti orgulhu, pa el xinti orgulhu pamodi Jeová.’ (Romanos 5:2; 2 Coríntios 10:17 ) Kel-li krê fla ma nu debe xinti orgulhu pamodi Jeová é nos Deus. É kel sentimentu ki ta pô-nu ta fika kontenti ku se bon nómi i se fama.
20 TI 26 DI MAIU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 2 CORÍNTIOS 11-13
“Polu tinha ‘un spinhu na karni’”
(2 Coríntios 12:7 ) sô pamodi kes kuza grandi ki N ta mostradu. Pa N ka dexadu xinti grandi dimás, N dadu un spinhu na karni, un anju di Satanás, pa ta da-m bafatada manenti, asi pa N ka xinti grandi dimás.
w08 15/6 pp. 3-4
Xeiu di puder sikrê ku frakézas
Apóstlu Polu ki tanbê éra un sérvu fiel di Jeová, pidi pa el tra-l un ‘spinhu na karni’, ki sta inkomodaba el. El pidi Jeová três bês pa tra-l kel prubléma. Ka ta nporta ki tipu di prubléma éra, kel prubléma pode ka dexaba Polu xinti alegria na se sirvisu pa Jeová, sima un spinhu na karni ta inkomoda algen. Polu konpara se situason ku un algen ki sta sénpri ta dadu bafatada. Respósta ki Jeová da-l é: ‘Nha bondadi ki ka meresedu dja txiga-u, pamodi nha puder sta ta bira perfetu na frakéza.’ Jeová ka tra-l kel spinhu na karni. Polu kontinua ku el, má el fla: ‘Óras ki N sta fraku, la ki N ta xinti xeiu di puder.’ (2 Cor. 12:7-10) Kuzê ki el krê flaba?
(2 Coríntios 12:8, 9 ) N suplika Sinhor três bês ta pidi-l pa el afasta-l di mi. 9 Má el fla-m: “Nha bondadi ki ka meresedu dja txiga-u, pamodi nha puder sta ta bira perfetu na frakéza.” Nton, ku txeu alegria, N ta ngaba di nhas frakéza, asi pa puder di Kristu kontinua riba mi sima un ténda.
w06 15/12 p. 24 pars. 17-18
Jeová ‘ta da spritu santu pa kes ki pidi-l’
17 Kantu Deus responde orason di Polu, el fla-l: ‘Nha bondadi ki ka meresedu dja txiga-u, pamodi nha puder sta ta bira perfetu na frakéza.’ Polu fla: ‘Nton, ku txeu alegria, N ta ngaba di nhas frakéza, asi pa puder di Kristu kontinua riba mi sima un ténda.’ (2 Coríntios 12:9; Salmo 147:5 ) Di kel manera li, Polu xinti ma, através di Kristu, Deus poi se proteson riba di el sima un ténda. Oji, Jeová ta responde nos orason di mésmu manera. Kel proteson ki el ta da-nu ta pô-nu xinti suguru.
18 É klaru ki un ténda ka ta inpidi txuba di kai i nen el ka ta para béntu, má el ta da algun proteson kóntra kes kuza li. Di mésmu manera, kel proteson ki ‘puder di Kristu’ ta da-nu, ka ta inpidi kes provason ô difikuldadis di txiga na nos. Má el ta proteje nos amizadi ku Jeová kóntra kes kuza mariadu di es mundu i di kes ataki di se governanti, ki é Satanás. (Apocalipse 7:9, 15, 16 ) Pur isu, sikrê bu sta ta lida ku un prubléma ki ka ‘afasta di bo’, bu pode ten sertéza ma Jeová sabe kuzê ki bu sta ta pasa i el sta ta responde ‘bu gritu di ajuda’. (Isaías 30:19; 2 Coríntios 1:3, 4 ) Apóstlu Polu skrebe: ‘Deus é fiel, i el ka ta dexa nhos pasa pa tentason más di ki kel ki nhos pode aguenta, má, djuntu ku tentason, el ta da un manera di skapa, pa nhos pode aguenta.’ — 1 Coríntios 10:13; Filipenses 4:6, 7.
(2 Coríntios 12:10 ) Pur isu, N ta xinti alegria na frakézas, na insultus, na ténpus di nisisidadi, na pirsigisons i difikuldadis, pamodi Kristu. Óras ki N sta fraku, la ki N ta xinti xeiu di puder.
‘El ta da forsa pa ken ki sta kansadu’
8 Lé Isaías 40:30. Ka ta nporta ki kapasidadi nu ten, má ten kuzas ki nu ka ta konsigi faze nos sô. Kel-li é un lison ki nos tudu debe prende. Nbóra apóstlu Polu tinha txeu kapasidadi, tinha alguns kuza ki el ka ta konsigiba faze. Kantu el ora Jeová sobri kel-li, Jeová fla-l: ‘Nha puder sta ta bira perfetu na bu frakéza.’ Polu ntende kuzê ki Jeová krê flaba el. El fla: ‘Óras ki N sta fraku, la ki N ta xinti más fórti.’ (2 Cor. 12:7-10) Kuzê ki Polu krê flaba?
9 Polu ntende ma el sô, el ka ta konsigiba faze txeu kuza. Má spritu santu di Jeová, da Polu forsa ki el mesteba i djuda-l faze kuzas ki ningen ka ta konsigiba faze el sô. Tanbê pode kontise mésmu kuza ku nos. Si nos forsa ta ben di Jeová, nada ka ta pode vense-nu!
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(2 Coríntios 12:2-4 ) N konxe un ómi ki sta unidu ku Kristu, ki dja ten 14 anu el rabatadu pa tirseru séu; si éra na korpu ô fóra di korpu, N ka sabe, Deus ki sabe. 3 Sin, N konxe kel ómi ki ô na korpu, ô siparadu di korpu, N ka sabe, Deus ki sabe; 4 el rabatadu pa paraízu i el obi palavras ki ka ta fladu i ki ka ta dexadu pa un ómi fla-s.
Perguntas ki leitoris ta faze
Kel ‘tirseru séu’ ki 2 Coríntios 12:2 ta pâpia di el, pode ser Reinu di Deus na mô di Jizus ku kes 144 mil, ki tanbê ta txomadu di ‘séu novu’. — 2 Ped. 3:13.
El é ‘tirseru séu’ pamodi Reinu é un tipu di govérnu mutu más grandi i el é midjór ki ten.
Kel ‘paraízu’ ki Polu ‘rabatadu pa el’ na kel vizon ki el odja, pode siginifika, (1) kel Paraízu ki ta ben ten na Téra, (2) paraízu spritual ki ta ben ten na futuru, ki é mutu más grandi ki kel paraízu spritual ki ten oji, i (3) ‘kel paraízu di Deus’ na Séu. Tudu es ta ben izisti omésmu ténpu na kel mundu novu.
(2 Coríntios 13:12 ) Nhos kunprimenta kunpanheru ku un beju santu.
it-1 p. 325
Beju
‘Beju santu’. Kes primeru kriston ta daba ‘beju santu’ (Ro 16:16; 1Co 16:20; 2Co 13:12; 1Te 5:26), ô ‘beju di amor’ (1Pe 5:14), i ta parse ma éra entri pesoas di mésmu séksu. Talvês, kel manera li ki kristons ta kunprimentaba kunpanheru ben di kustumu di kes israelita di ténpu antigu ki ta kunprimentaba kunpanheru ku beju. Nbóra Skrituras ka ta splika pamodi ki kristons ta fazeba kel-li, ta parse ma ‘beju santu’ ô ‘beju di amor’ éra un próva klaru di un anbienti sábi di amor i union ki tinha na kongregason. — Jo 13:34, 35.
27 DI MAIU TI 2 DI JUNHU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | GÁLATAS 1-3
“N nfrenta-l kara-kara”
(Gálatas 2:11-13 ) Má kantu Séfas txiga na Antiokia, N nfrenta-l kara-kara, pamodi staba klaru ma el sta fazeba mariadu. 12 Pamodi, antis di txiga alguns ómi ki Tiagu manda, el ta kumeba ku gentis di nasons; má, kantu es txiga, el para di kume ku es i el sipara di es, pamodi el fika ku medu di kes ki éra di grupu sirkunsidadu. 13 Kes otu judeu tanbê djunta ku el na kel finjimentu, di manera ki ti Barnabé bai ses tras na kel finjimentu.
w17.04 p. 27 par. 16
Bu justisa é sima di Jeová?
16 Lé Gálatas 2:11-14. Pedru kai na armadilha di xinti medu di ómi. (Pro. 29:25) El sabia dretu kuzê ki Jeová ta pensaba sobri es asuntu. Má, kantu txiga alguns irmon di Jiruzalen ki éra judeu i ki ta apoiaba sirkunsizon, Pedru fika ku medu di kuzê ki es pode pensaba. Kantu apóstlu Polu odja kuzê ki staba ta kontise, el fla Pedru klaru ma el staba ta ser finjidu. (Gál. 2:13, nóta di rodapé.) Pamodi? Pamodi Polu dja obiba Pedru ta difende kes algen di otu nason na runion di grupu enkaregadu na Jiruzalen, na anu 49 D. J. (Atos 15:12 ) Kes kriston di otu nason éra amigu di Pedru. Modi ki es xinti ku kel injustisa di Pedru? Es dexa kel-la tropesa-s? I Pedru? El perde se priviléjiu pamodi kel fadja?
(Gálatas 2:14 ) Má, kantu N odja ma es ka staba ta anda di akordu ku verdadi di notísias sábi, N fla Séfas na frenti di es tudu: “Si bo, ki é judeu, bu ka ta vive sima judeu, má sima gentis di nasons, modi ki bu pode obriga gentis di nasons pa vive di akordu ku kustumus di judeu?”
‘Ka ten pédra di tropesu’ pa kes ki ta ama Jeová
12 Pedru tropesa gravi alguns bês pamodi el xinti medu di ómi. Má simé, el kontinua lial pa Jeová i pa Jizus. Pur izénplu, el nega Jizus na frenti di otus algen, ka sô un bês má três bês. (Lucas 22:54-62 ) Algun ténpu dipôs el ka konporta sima un kriston. El trata kes irmon di otu nason sima si kes judeu sirkunsidadu éra más inportanti di ki es. Má apóstlu Polu ntende kuzê ki staba ta kontise. El odja ma ka tinha ninhun razon pa trata irmons di fórma diferenti na kongregason. Pedru staba ta aji di manera eradu. Antis di se konportamentu prujudikaba kongregason, Polu da-l konsedju kara-kara. (Gál. 2:11-14) Má Pedru dexa se orgulhu pô-l dizisti di korida pa vida? Nau. El seta konsedju di Polu i el kontinua na se korida pa vida.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Gálatas 2:20 ) Gósi, N sta pregadu na staka djuntu ku Kristu. Ken ki sta ta vive é ka mi, má é Kristu ki sta ta vive unidu ku mi. Na verdadi, kel vida ki N sta ta vive gósi na karni, N ta vive-l pamodi fé na Fidju di Deus, ki ama-m i ntrega se kabésa pa mi.
Sirbi Deus ku lialdadi ‘sikrê ku txeu difikuldadi’
20 I sobri kes difikuldadi ki ta kontise sen nu da kónta? Pur izénplu, kuzê ki nu pode faze si nu sta dizanimadu? Un di kes kuza ki ta djuda-nu txeu é pensa na resgati. Éra kel-li ki apóstlu Polu ta fazeba. Alvês el ta xintiba sen valor. Má el sabeba ma Kristu ka móre pa algen perfetu, má pa kes pekador. I Polu éra un di kes pekador. El skrebe: ‘N ta vive pamodi fé na Fidju di Deus, ki ama-m i ntrega se kabésa pa mi.’ (Gál. 2:20) Kel-li ta mostra ma Polu ta setaba resgati. El ta ntendeba ma resgati éra pa el tanbê.
21 Nkara resgati sima un prezenti ki Jeová da-u. Pensa di kel manera li pode djuda-u txeu. Kel-li ka krê fla ma bu ka ta xinti dizanimadu más. Talvês alguns di nos ten ki luta kóntra es sentimentu ti ki txiga kel mundu novu. Má lenbra: Prémiu ta ben dadu pa kes ki ka dizisti. Nu sta kada bês más pértu di kel grandi dia ki Reinu di Deus ta ben traze pas i tudu algen fiel ta ben fika perfetu. Sta disididu na entra na kel Reinu, sikrê ku txeu difikuldadi.
(Gálatas 3:1 ) É nhos gálatas sen juís! Ken ki poi nhos na kel influénsia mariadu li, anhos ki resebe un splikason klaru sobri mórti di Jizus Kristu na staka?
it-2 pp. 171-172
Gálatas, karta pa
Kantu Polu fla: ‘É nhos gálatas sen juís’, el ka staba ta pensa sô na un grupu di pesoas, ki ben di rasa gálika na párti nórti di Galásia. (Gál 3:1) Envês di kel-li, Polu staba ta koriji alguns irmon na kes kongregason di Galásia pamodi es dexa alguns judeu entri es, di grupu judaizantis influensia-s. Kes judaizanti éra un grupu di judeus ki staba ta tenta inxina ses própi justisa através di lei di Muizes envês di buskaba ‘justisa pamodi fé’ ku bazi na kel novu kontratu.
(2:15–3:14; 4:9, 10) Si nu djobe pa rasa, nu ta odja ma kes ‘kongregason di Galásia’ ki Polu skrebe karta pa es, éra formadu pa kes algen judeu i kes algen di nason. (Gál 1:2) Entri kes algen di nason tinha kes ki konverte i faze sirkunsizon pa bira judeu i tinha kes ki ka faze sirkunsizon. Di sertéza alguns di es éra di rasa séltika. (At 13:14, 43; 16:1; Gál 5:2) Tudu kes kriston djuntadu txomadu di gálatas pamodi es ta moraba na un lugar ki txomaba Galásia. Tudu kes asuntu di es karta ta mostra ma Polu skrebe pa kes algen ki el konxeba dretu i ki ta fikaba na párti sul di es pruvínsia di Roma. El ka staba ta pâpia di kes algen di párti nórti ki el ka konxeba i ki ta parse ma nunka el ka vizita-s.