BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr19 junhu pp. 1-8
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
  • Subtémas
  • 3 TI 9 DI JUNHU
  • 10 TI 16 DI JUNHU
  • 17 TI 23 DI JUNHU
  • 24 TI 30 DI JUNHU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
mwbr19 junhu pp. 1-8

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

3 TI 9 DI JUNHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | GÁLATAS 4-6

“‘Un drama’ ki ten siginifikadu pa nos”

(Gálatas 4:24, 25 ) Kes kuza li é sima un drama; pamodi kes dôs mudjer li ta reprizenta dôs kontratu, un di monti Sinai, ki ta ten fidjus pa ser skravu, i ki é Agar. 25 Agar ta reprizenta Sinai, ki é un monti na Arábia, i el é sima Jiruzalen di gósi, pamodi el é skravu djuntu ku se fidjus.

it-1 p. 63 par. 3

Agar

Di akordu ku apóstlu Polu, Agar uzadu na un drama ki el ta reprizentaba nason di Israel. Israel éra di Jeová pamodi kel kontratu di Lei, ki kumesa ta funsiona na monti Sinai. Através di kel kontratu li nase ‘fidjus pa ser skravu’. Pamodi pekadu, nason di Israel ka konsigi kunpri kes kuza ki staba déntu di kel kontratu. Dibaxu di kel kontratu, nason di Israel perde ses liberdadi i es kondenadu kómu pekadoris ki mereseba mórti; asi es bira skravu. (Jo 8:34; Ro 8:1-3) Na ténpu di Polu, Jiruzalen ta reprizentaba Agar. Dja ki Jiruzalen éra kapital, el ta reprizentaba organizason di nason di Israel. El éra skravu djuntu ku se fidjus. Má, kristons ki nase através di spritu santu, es é fidjus di ‘Jiruzalen di riba’, ki ta reprizenta mudjer di Deus. Kel Jiruzalen li, sima Sara, ki éra un mudjer livri, nunka ka éra skravu. Má sima Ismael pirsigi Izaki, di mésmu manera fidjus di kel Jiruzalen ki éra skravu, pirsigi fidjus di ‘Jiruzalen di riba’ ki libertadu através di kel Fidju, Jizus Kristu. Agar ku se fidju koredu ku el i kel-li ta reprizenta kantu Jeová nega nason di Israel. — Gál 4:21-31; odja tanbê Jo 8:31-40.

(Gálatas 4:26, 27 ) Má Jiruzalen di riba é livri, i el é nos mai. 27 Pamodi sta skrebedu: “Fika kontenti, ó mudjer ki ka ta ten fidju; grita di alegria, ó mudjer ki ka ten dór di partu; pamodi fidjus di mudjer bandonadu é más txeu di ki kes di mudjer ki ten maridu.”

w14 15/10 p. 10 par. 11

Poi tudu bu fé na Reinu

11 Kel kontratu ku Abraon kunpri primeru na kes fidju di Abraon, kantu ki es erda kel Téra ki Deus prometeba es. Má Bíblia ta mostra ma kuzas ki staba déntu di kel kontratu tanbê ta kunpri na sentidu spritual. (Gál. 4:22-25) Sima apóstlu Polu splika ku orientason di spritu santu, na kel kunprimentu más grandi, kel párti prinsipal di fidjus di Abraon é Kristu, i kel sugundu párti é kes 144 mil ki skodjedu ku spritu santu. (Gál. 3:16, 29; Apo. 5:9, 10; 14:1, 4) Kel mudjer ki ten kel fidju é ‘Jiruzalen di riba’, kel párti di organizason di Deus ki ta fika na Séu i ki é formadu pa kes kriatura spritual fiel. (Gál. 4:26, 31) Sima kel kontratu ku Abraon dja prometeba, fidju di kel mudjer ta trazeba bensons pa tudu umanus.

(Gálatas 4:28-31 ) Anhos irmons, nhos é fidjus di kel promésa, sima Izaki éra. 29 Má, sima na kel ténpu, ki kel ki nase di manera natural kumesa ta pirsigi kel ki nase através di spritu, é si tanbê ki sta kontise gósi. 30 Má, kuzê ki Skrituras ta fla? “Kóre ku kel mudjer skravu i ku se fidju, pamodi fidju di kel mudjer skravu di ninhun manera ka ta ser erderu djuntu ku fidju di kel mudjer livri.” 31 Pur isu, irmons, anos é ka fidjus di un mudjer skravu, má di kel mudjer livri.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Gálatas 4:6 ) Nton, dja ki nhos é fidjus, Deus manda spritu di se Fidju pa nos korason, i spritu ta grita: “Aba, Pai!”

w09 1/4 p. 13

Bu sabia?

Kantu Jizus ta fazeba orason pa Jeová, pamodi ki el ta flaba ‘Aba, Pai’?

Na aramaiku palavra ʼab·báʼ pode siginifika ‘papá’ ô nton ‘ó papá’. Na kes três bês ki kel palavra li ta parse na Bíblia, el ta faze párti di un orason i el uzadu pa pâpia sobri Jeová, kel Pai na Séu. Kuzê ki es palavra siginifika?

Un ensiklopédia ki ta pâpia di Bíblia ta fla: “Na ténpu di Jizus palavra ’abbā’ éra uzadu na dia-dia i es ta uzaba el prinsipalmenti pa mostra intimidadi i ruspetu ki fidjus tinha pa ses pai.” (The International Standard Bible Encyclopedia ) Kel-li éra un manera ki fidjus ta papiaba ku karinhu ku ses pai i éra un di kes primeru palavra ki un mininu ta prende flaba. Jizus uza kel palavra li kantu el faze un pididu ku txeu sentimentu pa se Pai. Na jardin di Jetsémani, alguns óra antis di Jizus móre, el uza palavras ‘Aba, Pai’ pa el pâpia ku Jeová. — Marcos 14:36.

Kel ensiklopédia inda ta fla ma palavra “’Abbāʼ kómu manera di pâpia ku Deus, kuazi ka ta parse na livrus di judeus na ténpu di gregus ku romanus, pamodi judeus ta atxaba ma éra falta di ruspetu pâpia ku Deus di un manera ki ta mostra intimidadi.” Má tanbê el ta fla ma “kantu Jizus. . . uza kel palavra li na se orason é un manera indirétu ki el da más forsa pa kel ki dja el flaba, ma el tinha un amizadi fórti ku Deus.” Na kes otu dôs lugar na Bíblia ki palavra “Aba ” ta parse, na kartas ki Polu skrebe, ta mostra ma kes kriston di ténpu di apóstlus ta uzaba kel palavra na ses orason. — Romanos 8:15; Gálatas 4:6.

(Gálatas 6:17 ) Di gósi pa dianti, pa ningen ka kria-m prubléma, pamodi N sta karega na nha korpu kes marka di un skravu di Jizus.

w10 1/11 p. 15

Bu sabia?

Kuzê ki apóstlu Polu krê flaba kantu el fla ma el sta karegaba ‘kes marka di un skravu di Jizus’ na se korpu? — Gálatas 6:17.

▪ Kes algen ki staba ta obi Polu na primeru séklu, pode ntendeba kes palavra li di txeu manera. Pur izénplu, na ténpu antigu es ta uzaba un féru kenti pa poba marka na kes prézu ki es binha ku el di géra, na kes ladron di ténplu i na kes skravu ki fujiba. Óras ki es ta markaba un algen ku féru kenti pamodi kes motivu li, éra un vergónha pa el.

Má nen sénpri pesoas ka ta odjaba kes marka na korpu sima un kuza mariadu. Txeu algen di ténpu antigu ta uzaba el pa mostra ma es éra di un tribu ô un relijion. Pur izénplu, un disionáriu sobri Bíblia ta fla ma “óras ki sírius ta daba ses vida pa kes deus sima Adadi i Atárgatis es ta fazeba markas na pulsu ô na piskós. . . Kes algen ki ta adoraba Dioníziu es ta poda un marka ku imaji di fódja di hera [un tipu di planta].” — Theological Dictionary of the New Testament.

Oji txeu algen ki ta faze komentáriu sobri asuntus di Bíblia, ta kridita ma Polu staba ta pâpia di kes sikatrís, ki el tinha pamodi es maltrata-l duránti se trabadju di misionáriu. (2 Coríntios 11:23-27 ) Talvês Polu ka staba ta pâpia di markas di verdadi na se korpu, má di se manera di vive ki ta mostraba klaru ma el éra un kriston.

10 TI 16 DI JUNHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | EFÉSIOS 1-3

“Adiministrason di Jeová i se trabadju”

(Efésios 1:8, 9 ) El mostra-nu txeu bondadi ki ka meresedu na fórma di sabedoria i ntendimentu 9 pamodi el dexa-nu sabe kel segredu sagradu di se vontadi. Di akordu ku se dizeju, el mê el disidi

it-3 p. 554 par. 6

Segredu sagradu

Reinu di Deus na mô di Jizus. Na kes karta ki Polu skrebe, el ta djuda-nu ntende más dretu revelason di kel segredu sagradu di Kristu. Na Efésios 1:9-11, el ta fla ma Deus ta dexa algen sabe ‘kel segredu sagradu’ di se vontadi, i el fla: ‘Di akordu ku se dizeju, el mê el disidi na monta un adiministrason kantu finda kes ténpu markadu, pa djunta tudu kuza na Kristu, kes kuza na Séu i kes kuza na Téra. Sin, na el, ki é kenha ki nu sta unidu ku el i ki nu skodjedu pa nu ser se erderu, sima dja staba disididu di akordu ku obijetivu di kel ki ta faze tudu kuza sima el ta disidi di akordu ku se vontadi’. Kel ‘segredu sagradu’ li ta nvolve un govérnu, kel Reinu di Deus na mô di Jizus. ‘Kes kuza na Séu’, ki Polu pâpia di es, é kes ki ten speransa di ba governa na Reinu na Séu djuntu ku Kristu. ‘Kes kuza na Téra’ é kes algen ki Reinu ta ben governa. Jizus mostra se disiplus klaru ma kel segredu sagradu tinha aver ku Reinu kantu ki el fla-s: ‘Anhos, nhos dadu segredu sagradu di Reinu di Deus’. — Mr 4:11.

(Efésios 1:10 ) na monta un adiministrason kantu finda kes ténpu markadu, pa djunta tudu kuza na Kristu, kes kuza na Séu i kes kuza na Téra. Sin, na el,

w12 15/7 pp. 27-28 pars. 3-4

Jeová, ki é sô un, ta djunta se família

3 Muizes fla israelitas: ‘Jeová, nos Deus, é sô un Jeová.’ (Deut. 6:4) Tudu kuza ki Jeová ta faze sta di akordu ku se vontadi. Pur isu, ‘kantu finda kes ténpu markadu’, Deus poi ta funsiona ‘un adiministrason’ ô un prugrama pa uni tudu se kriaturas spritual na Séu i tudu umanus na Téra. (Lé Efésios 1:8-10.) Kel adiministrason li ta ben kunpri se obijetivu na dôs párti. Primeru, el ta pripara kongregason di kes skodjedu ku spritu santu pa bai vive na Séu dibaxu di autoridadi di Jizus Kristu. Kel primeru párti li kumesa na Pentikósti di anu 33, kantu Jeová kumesa ta djunta kes ki ta ba governaba ku Kristu na Séu. (Atos 2:1-4 ) Ku bazi na sakrifisiu di resgati di Jizus, Deus ta trata kes skodjedu ku spritu santu sima algen justu i ki merese vida. Pur isu es ta ntende lógu ma dja es adotadu sima ‘fidjus di Deus’. — Rom. 3:23, 24; 5:1; 8:15-17.

4 Kel sugundu párti ta pripara kes ki ta ben vive na Paraízu na Téra dibaxu di Reinu di Deus, ki Jizus Kristu é Rei. Kes ‘monti di algen’ é primeru párti di kel grupu li. (Apo. 7:9, 13-17; 21:1-5) Duránti kel mil anu ki Jizus ta governa, bilhons di algen ta resusitadu pa ben vive na Téra djuntu ku es. (Apo. 20:12, 13) Imajina modi ki resureison ta ben mostra más klaru inda ma nos é unidu! Na fin di kel mil anu, ‘kes kuza [pesoas] na Téra’ ta ben pasa pa últimu próva. Kes ki kontinua fiel ta ben ser adotadu sima ‘fidjus di Deus’ na Téra. — Rom. 8:21; Apo. 20:7, 8.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Efésios 3:13 ) Pur isu, N ta pidi nhos pa nhos ka dizisti pamodi difikuldadis ki N ta aguenta pa djuda nhos, pamodi es ta siginifika glória pa nhos.

w13 15/2 p. 28 par. 15

Ka bu dexa nada inpidi-u di resebe glória di Deus

15 Óras ki nu mante firmi na faze vontadi di Jeová, nu sta ta djuda otus resebe glória. Polu skrebe pa kongregason na Éfezu: ‘Pur isu, N ta pidi nhos pa nhos ka dizisti pamodi difikuldadis ki N ta aguenta pa djuda nhos, pamodi es ta siginifika glória pa nhos.’ (Efé. 3:13) Di ki manera ki sufrimentu di Polu ta ‘siginifikaba glória’ pa kes kriston di Éfezu? Polu staba prontu pa kontinuaba ta sirbi irmons sikrê ku prublémas. Kel dispozison li mostra kes irmon ma kel priviléjiu ki es tinha kómu kristons éra txeu inportanti i el tinha más valor ki kalker otu kuza ki es pode imajinaba. Si Polu dizistiba pamodi prublémas ki el pasa, el ta mostraba es ma ses amizadi ku Jeová, ses trabadju di pregason i ses speransa ka tinha ninhun valor. Através di se izénplu na aguenta firmi, Polu mostra kes irmon na Éfezu ma ser un disiplu di Jizus ten más valor di ki kalker sakrifisiu.

(Efésios 3:19 ) i di konxe amor di Kristu, ki é midjór ki konhisimentu, pa nhos pode fika xeiu di tudu kel ki Deus ta da.

cl p. 299 par. 21

‘Konxe amor di Kristu’

21 Kel palavra gregu ki traduzidu pa “konxe” siginifika konxe “pa kuzas ki algen ta faze, através di spiriénsa”. Nu ta mostra amor sima Jizus si nu poi interesi di otus algen na primeru lugar, djuda otus ku amor sénpri ki es meste i purdua-s di korason. Óras ki nu faze si nu ta pasa ta ntende kel ki Jizus ta xinti. Di kel manera li, através di nos própi spiriénsa, nu ta pasa ta konxe, ‘amor di Kristu, ki é midjór ki konhisimentu’. I nunka ka nu skese, ma sima nu ta ba ta imita Kristu, nu ta ser más amigu di Jeová nos Deus di amor, kel ki Jizus imita di manera perfetu.

17 TI 23 DI JUNHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | EFÉSIOS 4-6

“Poi armadura konplétu di Deus”

(Efésios 6:11-13 ) Nhos poi armadura konplétu di Deus, pa nhos pode mante firmi kóntra manhas di Diabu; 12 pamodi nos géra é ka kóntra karni ku sangi, má kóntra govérnus, kóntra autoridadis, kóntra governantis di es sukuru ki sta na mundu, kóntra kes forsa spritual di mal ki sta na séu. 13 Pur isu, nhos poi armadura konplétu di Deus, pa nhos konsigi aguenta na kel dia mau i, dipôs ki nhos faze tudu, pa nhos mante firmi.

w18.05 p. 27 par. 1

Jóvens, nhos mante firmi kóntra Diabu

APÓSTLU Polu konpara kristons ku trópas ki sta na un géra frenti-frenti. Má es géra é ka kóntra algen sima nos, é un géra spritual. Nos inimigu é Satanás ku se dimónis i es ta izisti di verdadi. Es é bon na géra i es ten txeu spiriénsa. Pode parse ma nu ka ten xansi di ganha-s. Prinsipalmenti jóvens, ki pode parse ma é más faxi Satanás disvia-s. Modi ki es pode konsigi ganha géra kóntra Satanás ku se dimónis? Nu ten sertéza ma jóvens pode ganha i ma es sta ta ganha! Pamodi? Pamodi es sta ‘kontinua ta bira fórti na Sinhor’. Má es ta faze más di ki pidi Deus forsa. Es sta priparadu pa géra. Sima kes trópa ben trenadu, es tene ‘armadura konplétu di Deus’. — Lé Efésios 6:10-12.

(Efésios 6:14, 15 ) Nton, nhos mante firmi, ku sintu di verdadi ben pertadu na sintura, ku koleti di justisa bistidu 15 i ku nhos pé kalsadu sénpri prontu pa spadja notísias sábi di pas.

w18.05 pp. 28-29 pars. 4, 7, 10

Jóvens, nhos mante firmi kóntra Diabu

4 Sima kel sintu ta protejeba un trópa, verdadis ki nu prende di Palavra di Deus ta proteje-nu di kes ensinu falsu. (João 8:31, 32; 1 João 4:1 ) Kada bês ki nos amor pa kes verdadi di Bíblia ta fika más fórti, é más faxi leba nos ‘koleti’ ô sigi leis di Deus. (Sal. 111:7, 8; 1 João 5:3 ) Tanbê, óras ki nu ta ntende dretu kes verdadi di Palavra di Deus, nu ta ten más kunfiansa di difende-s kóntra nos inimigu. — 1 Ped. 3:15.

7 Kes lei justu di Jeová é sima un koleti, pamodi el ta proteje nos korason ô kel tipu di algen ki nos é di pa déntu. (Prov. 4:23) Un trópa nunka ka ta trokaba un koleti di féru pa un otu tipu di koleti más fraku. Di mésmu manera, nunka nu ka debe troka kes lei justu di Jeová pa kel ki nu ta atxa ma é dretu ô mariadu. Pamodi kel ki nu sabe é mutu poku i el ka ta proteje nos korason. (Prov. 3:5, 6) Pur isu, sénpri nu ten ki djobe si kes ‘tira di féru’ di koleti ki Jeová da-nu, sta kontinua ta proteje nos korason.

10 Sima un sandália ta djudaba un trópa ganha géra, tanbê kristons meste ten ses pé kalsadu ku notísias sábi pa es pode leba mensaji di pas. (Isa. 52:7; Rom. 10:15) Má simé, nu meste ten koraji pa nu prega. Un irmon di 20 anu, ki txoma Robertu, fla: “N tinha medu di pâpia ku nhas koléga di skóla sobri Bíblia. N ta fikaba ku vergónha. Óras ki N djobe pa tras, N ta odja ma N ka tinha motivu di xinti si. Gósi N ta fika kontenti di da nhas koléga tistimunhu.”

(Efésios 6:16, 17 ) Fóra tudu kel-li, nhos uza kel skudu grandi di fé, pa nhos pode paga tudu flexas di lumi di kel Malvadu. 17 Nhos seta tanbê kel kapaseti di salvason i kel spada di spritu, ki é palavra di Deus,

w18.05 pp. 29-31 pars. 13, 16, 20

Jóvens, nhos mante firmi kóntra Diabu

13 Alguns ‘flexa di lumi’ ki Satanás pode manda kóntra bo é mintiras sobri Jeová. Satanás krê pa bu pensa ma Jeová ka ta preokupa ku bo i ma nunka el ka ta ama-u. Un minina ki txoma Ida, di 19 anu, sta ta luta kóntra kuzas ki el sta xinti. El fla: “Alvês N ta atxa ma Jeová ka krê ser nha amigu i ma el sta lonji mi.” Kuzê ki el ta faze óras ki el ta xinti si? Ida fla: “Runions ta poi nha fé ta fika más fórti. Antis, N ta xintaba na nha kantu i N ka ta partisipaba, N ta atxaba ma ningen ka krê obiba mi. Gósi, N ta pripara dretu pa runion i N ta tenta da dôs ô três komentáriu. É ka faxi, má dipôs N ta xinti sábi. I nhas irmon ta da-m txeu koraji. Sénpri N ta sai di runion ku sertéza ma Jeová ta ama-m.”

16 Sima kapaseti ta protejeba kabésa di un trópa, nos speransa di salvason ta proteje-nu nos menti ô kuzas ki nu ta pensa. (1 Tes. 5:8; Prov. 3:21) Tanbê nos speransa ta djuda-nu konsentra na promésas di Jeová envês di nos prubléma. (Sal. 27:1, 14; Atos 24:15 ) Má si nu krê pa nos speransa proteje-nu el ten ki ser un kuza rial pa nos. Pa kel-li kontise nu ka debe karega nos ‘kapaseti’ sô na mô, nu ten ki pô-l na kabésa.

20 Polu konpara Palavra di Deus ku un spada. Má nu meste prende uza-l pa nu difende nos krénsa ô midjora nos manera di pensa. (2 Cor. 10:4, 5; 2 Tim. 2:15) Modi ki nu pode midjora? Sebastian di 21 anu fla: “Kada kapítlu ki N ta lé na Bíblia N ta skodje un versíklu. N sta ta faze un lista di testus ki más N gosta. Faze kel-li ta pô-m ta pensa sima Jeová ta pensa.” Daniel ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Na nha leitura di Bíblia N ta skodje alguns versíklu ki N sabe ma ta djuda pesoas na tiritóriu. N ta odja ma es ta reaji dretu óras ki es da kónta ma nu ta ama Bíblia i ma nu krê djuda-s.”

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Efésios 4:30 ) Tanbê, ka nhos poi spritu santu di Deus ta fika tristi, ki é kel spritu ki nhos seladu ku el pa un dia di libertason através di resgati.

it-3 p. 527 par. 2

Santidadi

Spritu santu. Forsa ô spritu di Jeová ki el ta uza. El é kontroladu pa Jeová i sénpri el ta uza-l pa faze Se vontadi. El é linpu, puru, sagradu i Deus ta sipara-l pa el pode uza-l di midjór manera. Pur isu ki el ta txomadu di ‘spritu santu’ i ‘spritu di santidadi’. (Sal 51:11; Lu 11:13; Ro 1:4; Ef 1:13) Spritu santu ki ta aji na un algen é un forsa ki sta di ladu di santidadi ô puréza. Si un algen faze kalker kuza inpuru ô mariadu é mésmu ki fika kóntra kel spritu ô pô-l ‘ta fika tristi’. (Ef 4:30) Nbóra spritu santu é ka un algen, el ta aji di akordu ku vontadi di Deus i se manera di ser. Pur isu, nu pode fla ma spritu santu pode fika ‘tristi’. Faze kalker kuza mariadu pode ‘paga lumi di spritu.’ (1Te 5:19) Si algen kontinua ta faze kel kuza mariadu el pode poi spritu santu di Deus ‘ta fika más tristi’ ti ki Deus pode bira inimigu di kel algen rebéldi. (Is 63:10) Un algen ki ta poi spritu santu ta fika tristi, pode txiga ti di pâpia kóntra spritu santu. Kel-la é un pekadu ki Jizus fla ma ka ta purduadu na kel mundu li, nen na kel ki sta pa ben. — Mt 12:31, 32; Mr 3:28-30; odja ESPÍRITO.

(Efésios 5:5 ) Pamodi nhos sabe i nhos ta seta ma ningen ki ta ten konportamentu seksual mariadu, nen algen inpuru, ô ki ten ganánsia, ki siginifika algen ki ta adora imaji, ka ta ten ninhun eransa na Reinu di Kristu i di Deus.

it-2 p. 179 par. 4

Ganánsia

El ta parse na kuzas ki algen ta faze. Ganánsia ta parse klaru na algun kuza ki algen ta faze i ki ta mostra ma se dizeju é eradu i izajeradu. Un skritor di Bíblia, ki txoma Tiagu, ta fla-nu ma óras ki dizeju mariadu bira fórti, rezultadu é pekadu. (Tg 1:14, 15) Pur isu, algen ganansiozu, pode konxedu pa kuzas ki el ta faze. Apóstlu Polu fla ma ken ki é ganansiozu é sima un algen ki ta adora imaji. (Ef 5:5) Pamodi se grandi ganánsia, kel algen ta poi kel kuza ki el ta dizeja bira se deus. Di kel manera li se dizeju ta bira más inportanti ki se sirvisu i adorason pa se Kriador. — Ro 1:24, 25.

24 TI 30 DI JUNHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | FILIPENSES 1-4

“Ka nhos fika preokupadu dimás ku ninhun kuza”

(Filipenses 4:6 ) Ka nhos fika preokupadu dimás ku ninhun kuza, má na tudu kuza, nhos faze orason ku súplika djuntu ku agradesimentu, pa nhos dexa Deus sabe kuzê ki nhos krê;

w17.08 p. 10 par. 10

Jeová sénpri ta da-nu más di ki kel ki nu sta spéra

10 Kuzê ki pode djuda-nu ka fika preokupadu dimás i xinti ‘pas di Deus’? Palavras di Polu pa kes irmon di Filipus ta mostra-nu ma orason é soluson pa kalker preokupason. Pur isu nu debe faze orason óras ki un prubléma sta preokupa-nu. (Lé 1 Pedro 5:6, 7.) Ora pa Jeová ku tudu sertéza ma el ta kuida di bo. Faze orason ‘ku agradesimentu’. Kel-li ta djuda-u lenbra di kes benson ki dja bu resebe. Nos kunfiansa na Jeová pode bira más fórti óras ki nu lenbra ma el ‘pode faze mutu más txeu inda di ki tudu kel ki nu ta pidi ô ki nu ta imajina’. — Efé. 3:20.

(Filipenses 4:7 ) i pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende, ta guarda nhos korason i nhos pensamentu através di Kristu Jizus.

w17.08 p. 10 par. 7

Jeová sénpri ta da-nu más di ki kel ki nu sta spéra

7 Di sertéza kantu irmons na Filipus lé karta ki Polu skrebe-s, es lenbra di kuzê ki kontiseba ku el i modi ki Jeová aji di un manera ki ninhun di es ka sta speraba. Kuzê ki Polu krê inxinaba es? Éra kel-li: ‘Ka nhos fika preokupadu dimás. Nhos ora i nhos ta resebe pas di Deus.’ Má repara ma é ‘pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende’. Kuzê ki kel-li siginifika? Alguns tradutoris ta traduzi kes palavra li asi: “É más di ki kel ki nu ta sunha” ô “é más di ki kel ki nu sta pensa faze”. Nton, Polu krê flaba ma ‘pas di Deus’ é mutu más midjór di ki kel ki nu ta konsigi imajina. Talvês nu ka ta konsigi odja soluson pa nos prubléma, má Jeová ta odja i el pode djuda-nu di un manera ki nu ka sta ta spéra. — Lé 2 Pedro 2:9.

w17.08 p. 12 par. 16

Jeová sénpri ta da-nu más di ki kel ki nu sta spéra

16 Kuzê ki ta kontise óras ki nu resebe kel ‘pas di Deus, ki ningen ka ta konsigi ntende’? Bíblia ta fla ma el ‘ta guarda nos korason i nos pensamentu através di Kristu Jizus.’ (Fil. 4:7) Na língua orijinal, palavra ‘guarda’ ten aver ku un grupu di trópas ki ta protejeba un sidadi na ténpu antigu. Na sidadi di Filipus tinha kes tipu di trópa la. Kes algen ki ta moraba la pode durmiba sen medu pamodi es sabia ma trópas ta protejeba portons di sidadi. Mésmu kuza ta kontise ku nos óras ki nu ten ‘pas di Deus’. Nos korason i nos pensamentu ta fika trankilu. Nu sabe ma Jeová sta ta kuida di nos i ma el krê midjór pa nos. (1 Ped. 5:10) Pur isu, nu ka ta fika preokupadu dimás ô dizanimadu.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Filipenses 2:17 ) Má, sikrê N sta ta bazadu sima un oférta di bebida riba di kel sakrifisiu i di kel sirvisu sagradu ki ta ben di nhos fé, N sta kontenti i N ta dividi nha alegria ku tudu nhos.

it-3 p. 123 par. 7

Ofértas

Ofértas di bebida. Kes oférta di bebida ta fazeda djuntu ku maioria di kes otu oférta, prinsipalmenti dipôs ki israelitas mora na Téra ki Deus prometeba es. (Núm 15:2, 5, 8-10) Es ta ofereseba vinhu (“bebida alkólika”) i es ta bazaba el riba di altar. (Núm 28:7, 14; konpara ku Êx 30:9; Núm 15:10.) Apóstlu Polu skrebe pa kes kriston na Filipus: ‘Má, sikrê N sta ta bazadu sima un oférta di bebida riba di kel sakrifisiu i di kel sirvisu sagradu ki ta ben di nhos fé, N sta kontenti’. Na kel testu li el konpara se kabésa ku un oférta di bebida, pa mostra ma el staba prontu pa gasta tudu se vida pa sirbiba se irmons. (Fil 2:17) Poku ténpu antis di el móre, el skrebe pa Timótiu: ‘Dja N sta ta bazadu sima oférta di bebida, i óra di nha libertason sta kuazi ta txiga.’ — 2Ti 4:6.

(Filipenses 3:11 ) pa N odja si, di algun manera, N ta konsigi alkansa kel resureison di mortus ki ta ben kontise más sédu.

w07 1/1 pp. 26-27 par. 5

‘Kel primeru resureison’ dja sta ta kontise!

5 Dipôs, kes skodjedu ku spritu santu ki é párti di ‘Israel di Deus’ tinha ki djuntaba ku Sinhor Jizus na glória na Séu, undi ki ‘sénpri es ta ben sta ku Sinhor.’ (Gálatas 6:16; 1 Tessalonicenses 4:17 ) Kel kontisimentu li ta txomadu di kel ‘resureison ki ta ben kontise más sédu’ ô ‘primeru resureison’. (Filipenses 3:10, 11; Apocalipse 20:6 ) Óras ki es resureison finda, ta ben txiga ténpu pa milhons di algen ser resusitadu pa ben vive otu bês na Téra, ku xansi di ganha vida pa tudu ténpu na Paraízu. Pur isu, ka ta nporta si nu ten speransa di vive na Séu ô na Téra, nu krê sabe más sobri kel ‘primeru resureison’. Ki tipu di resureison é kel-li? Na ki ténpu ki el ta ben kontise?

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen