BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr19 julhu pp. 1-8
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
  • Subtémas
  • 1 TI 7 DI JULHU
  • 8 TI 14 DI JULHU
  • 15 TI 21 DI JULHU
  • 22 TI 28 DI JULHU
  • 29 DI JULHU TI 4 DI AGOSTU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2019
mwbr19 julhu pp. 1-8

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

1 TI 7 DI JULHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | COLOSSENSES 1-4

“Duspi kel bédju i bisti kel novu”

(Colossenses 3:5-9 ) Pur isu, nhos poi ménbrus di nhos korpu ta fika mortu, pa kuzas sima konportamentu seksual mariadu, inpuréza, paxon diskontroladu, dizejus ki ta prujudika-nu i ganánsia, ki é idolatria. 6 É pamodi kes kuza li ki fúria di Deus ta ben. 7 Nhos tanbê, éra asi ki nhos ta konportaba na manera ki nhos ta viveba antis. 8 Má gósi, nhos debe bandona tudu kes kuza li: raiba, fúria, maldadi i palavras ki ta mágua; i nhos debe kaba ku kes konbérsu mariadu di nhos bóka. 9 Ka nhos konta mintira pa kunpanheru. Nhos duspi di kel manera di ser bédju i se ábitus,

w11 15/3 p. 10 pars. 12-13

Dexa spritu di Deus gia-u envês di spritu di mundu

12 Nha manera di ser ta mostra ma é spritu di mundu ô di Deus ki sta ta gia-m? (Lé Colossenses 3:8-10, 13.) Spritu di mundu ta poi algen ta faze i mostra kes óbra di karni. (Gál. 5:19-21) É ka óras ki kuzas sta ta kóre dretu ki nu ta sabe ki spritu sta ta gia-nu, má é óras ki kuzas sta ta kóre mariadu, sima óras ki un irmon ka da-nu atenson, ofende-nu ô ti peka kóntra nos. Tanbê déntu di nos kaza pode parse klaru ki spritu sta ta gia-nu. Talvês nu meste para i djobe nos atitudi i nos konportamentu. Nu pode faze kes pergunta li: ‘Na kes últimu 6 mês, N midjora nha manera di ser kómu sérvu di Jeová, ô N torna kumesa ta pâpia i konporta mariadu sima antis?’

13 Spritu santu pode djuda-nu ‘duspi di kel manera di ser bédju i se ábitus’ i bisti di kel ‘manera di ser novu’. Kel-li ta djuda-nu ten más amor i bondadi. Nu ta fika ku más vontadi di púrdua kunpanheru di korason, mésmu si nu ten un bon razon pa nu kexa di kunpanheru. Óras ki parse ma kontise un injustisa nu ka ta reaji ku ‘rankor, fúria, raiba, gritaria i palavras ki ta ofende’. Envês di kel-li nu ta sforsa pa nu mostra ‘konpaxon’. — Ef 4:31, 32.

(Colossenses 3:10-14 ) i nhos bisti di kel manera di ser novu, ki através di konhisimentu izatu el sta ta bira novu di akordu ku imaji di Kel ki kria-l. 11 Na kel situason li, ka ten nen gregu nen judeu, nen kes ki faze sirkunsizon nen kes ki ka faze sirkunsizon, nen stranjeru, sita, skravu nen ómi livri; má Kristu é tudu kuza i el sta na tudu algen. 12 Pur isu dja ki nhos é skodjedus di Deus, santus ki Deus ama, nhos bisti di konpaxon, bondadi, umildadi, brandura i paxénxa. 13 Nhos kontinua ta suporta kunpanheru i ta púrdua kunpanheru di korason, si algen tene algun razon di kexa kóntra kel otu. Sima Jeová púrdua nhos di korason, nhos tanbê nhos faze mésmu kuza. 14 Má, alén di tudu kes kuza li, nhos bisti di amor, pamodi el é kel ligason perfetu di union.

w13 15/9 p. 21 pars. 18-19

Dja bu muda?

18 Palavra di Deus pode djuda-nu faze mudansas ki nu meste. Má le-l i studa-l sénpri é sô komésu. Txeu algen ta lé Bíblia di ténpu en ténpu i ti es ta kaba pa sabe algun kuza ki el ta fla. Talvês dja bu atxa kes tipu di algen li na pregason. Alguns di es ti ta konsigi fla testus di Bíblia di kabésa. Má simé, kes kuza ki es ta lé kuazi ka ta muda ses manera di pensa ô di vive. Pamodi? Pa Palavra di Deus influensia i muda un algen, el ten ki dexa-l entra na se korason. Pur isu, nu meste tra ténpu pa nu pensa na kuza ki nu sta ta prende. Éra bon nu perguntaba nos mê: ‘N ten sertéza ma kel-li é más di ki sô un kuza ki relijion ta inxina? Dja N odja ma kel-li é verdadi? N ta konsigi pensa na maneras ki N pode aplika na nha vida kuzas ki N sta ta prende, envês di pensa ma é sô un kuza ki N debe inxina otus algen? N ta konsigi xinti ma Jeová sta ta pâpia ku mi?’ Faze kes tipu di pergunta li i pensa na es, pode omenta nos amor pa Jeová. Óras ki nos korason ta xinti tokadu di kel manera li, nu ta xinti motivadu na faze mudansas ki nu meste pa agrada-l. — Pro. 4:23; Luc. 6:45.

19 Lé Palavra di Deus i pensa na el ta motiva-nu kontinua ta faze kel ki talvês dja nu faze ti un sértu limiti: ‘duspi di kel manera di ser bédju i se ábitus, i bisti di kel manera di ser novu, ki através di konhisimentu izatu el sta ta bira novu’. (Col. 3:9, 10) Nu pode ten sertéza, ma sima nu ta ba ta ntende Palavra di Deus i xinti se puder na nos vida nu ta kontinua ta ser abensuadu. Kal ki é rezultadu? Kel manera di ser novu ki nu ta pasa ta ten, ta djuda-nu proteje kóntra kes armadilha di Satanás.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Colossenses 1:13, 14 ) El liberta-nu di autoridadi di sukuru i el manda-nu pa reinu di se Fidju ki el ta ama, 14 ki é kel ki através di el nu libertadu pamodi resgati, ki é perdon di nos pekadus.

it-3 p. 412 pars. 2-4

Reinu di Deus

‘Reinu di se Fidju ki el ta ama’. Na Pentikósti di anu 33, 10 dia dipôs ki Jizus bai Séu, se disiplus resebe próva klaru ma dja el staba xintadu na direita di Deus kantu Jizus manda spritu santu riba di es. (At 1:8, 9; 2:1-4, 29-33) Asi, kel ‘kontratu novu’ kumesa ta funsiona ku es, i es bira kes primeru ki faze párti di un novu ‘nason santu’ ô Israel spritual. — He 12:22-24; 1Pe 2:9, 10; Gál 6:16.

Désdi kel ténpu, Kristu dja staba xintadu na ladu direita di se Pai i el éra Kabésa di kel kongregason. (Ef 5:23; He 1:3; Fil 2:9-11) Skrituras ta mostra ma apartir di Pentikósti di anu 33, Jizus kumesa ta governa se disiplus. Kantu apóstlu Polu skrebe pa kes kriston di primeru séklu na Kolosus, el mostra ma Jizus Kristu dja tinha un reinu. El fla: ‘[Deus] liberta-nu di autoridadi di sukuru i el manda-nu pa reinu di se Fidju ki el ta ama’. — Col 1:13; konpara ku At 17:6, 7.

Kel reinu di Kristu ki kumesa désdi Pentikósti di anu 33 é spritual. Kel-li krê fla ma Jizus sta ta governa Israel spritual através di spritu santu. Kel Israel spritual é kes kriston ki spritu di Deus skodje pa bira fidjus spritual di Deus. (Jo 3:3, 5, 6) Óras ki kes kriston skodjedu ku spritu santu resebe ses rekonpénsa na Séu, es ta dexa di ser kes algen na Téra ki reinu spritual di Kristu ta governa, pamodi es ta bira reis djuntu ku Kristu na Séu. — Ap 5:9, 10.

(Colossenses 2:8 ) Nhos toma kuidadu pa ningen ka faze nhos skravu através di filozofia i palavras sen valor ki ta ngana, ki ten bazi na tradison di ómi, na kes kuza prinsipal di mundu, i nau na Kristu;

w08 15/8 p. 28 par. 9

Pártis inportanti di kartas ki skrebedu pa Gálatas, pa Efézius, pa Filipenses i pa Kolosenses

2:8 — Kuzê ki é kes ‘kuza prinsipal di mundu’ ki apóstlu Polu aviza kóntra es? É kes kuza ki ta faze párti di mundu di Satanás, kes kuza prinsipal, ô kes prinsípiu ki ta forma kel mundu li, ki ta orienta-l ô motiva-l. (1 João 2:16 ) Entri kes kuza li sta filozofia, materialismu i kes relijion falsu di es mundu.

8 TI 14 DI JULHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 TESSALONICENSES 1-5

“Nhos kontinua ta nkoraja i ta djuda kunpanheru”

(1 Tessalonicenses 5:11-13 ) Nton, nhos kontinua ta nkoraja i ta djuda kunpanheru, sima nhos ten stadu ta faze. 12 Gósi nu ta pidi nhos, irmons, pa nhos ruspeta kes ki ta trabadja duru na nhos meiu, ki ta toma kónta di nhos na Sinhor i ki ta da nhos konsedju. 13 Nhos trata-s ku txeu konsiderason i ku amor, pamodi ses trabadju. Nhos vive na pas ku kunpanheru.

w11 15/6 p. 26 par. 12

‘Nhos ruspeta kes ki ta trabadja duru na nhos meiu’

12 ‘Toma kónta’ di kongregason é ka sô inxina. Kes mésmu palavra la, tanbê uzadu na 1 Timóteo 3:4. Polu fla ma un ansion debe ser un algen ki ta ‘toma kónta dretu di se própi família, i se fidjus ten ki sta ta obi ku el ku tudu ruspetu.’ É klaru ki na kel testu li, palavras ‘toma kónta’, ka krê fla sô ma ansion debe inxina se fidjus, má siginifika ser un bon líder na família i ‘se fidjus ten ki sta ta obi ku el’. Na verdadi, ansions ta sta na frenti di kongregason i es ta djuda tudu algen obi ku Jeová. — 1 Tim. 3:5.

w11 15/6 p. 28 par. 19

‘Nhos ruspeta kes ki ta trabadja duru na nhos meiu’

19 Kuzê ki bu ta fazeba si bu resebeba un prezenti ki fazedu sô pa bo? Bu ta uzaba el pa bu mostra ma bu ta da-l valor? Kes ‘prezenti na fórma di ómis’, é kuzas ki Jeová da-u através di Jizus. Un manera di mostra ma bu ta da valor pa kes prezenti li, é presta atenson na kes párti ki ansions ta faze na runion i tenta aplika kes pontu ki es ta distaka. Tanbê bu pode mostra ma bu ta da-s valor óras ki bu ta da bons komentáriu na runions. Apoia kes atividadi ki ansions ta sta na frenti di es, sima pregason. Si bu resebe konsedjus di algun ansion ki djuda-u, pamodi ki bu ka ta fla-l? I tanbê, pamodi ki bu ka ta mostra ma bu ta da valor pa família di ansions? Lenbra ma pa un ansion trabadja duru pa kongregason, se família ten ki abri mô di pasa algun ténpu djuntu el.

(1 Tessalonicenses 5:14 ) Tanbê nu krê rakumenda nhos irmons, pa nhos konsedja kes dizorderu, nhos konsola kes ki sta diprimidu, nhos djuda kes fraku, nhos ten paxénxa ku tudu algen.

w17.10 p. 10 par. 13

‘Mostra amor na kuzas ki bu ta faze i di verdadi’

13 Djuda kes fraku. Bíblia ta fla: ‘Nhos djuda kes fraku, nhos ten paxénxa ku tudu algen.’ (1 Tes. 5:14) Kel órdi li ta prova si nos amor é di verdadi. Di ki manera? Pur izénplu, ten alguns irmon ki sta fraku, má ku ténpu ses fé ta bira fórti. Má ten otus ki sénpri ta meste di nos ajuda, pur isu nu meste ten amor i paxénxa ku es. Pa nu faze kel-li, talvês nu ten ki lé testus di Bíblia ki ta da konsolu, konvida-s pa es sai ku nos na pregason ô tra ténpu pa obi-s. Má tanbê, nu ka debe pensa lógu ma un irmon ô irman é ‘fraku’ ô ‘fórti’, pamodi nos tudu nu ten pontu fraku i pontu fórti. Apóstlu Polu tanbê rekonhise ma el tinha se frakézas. (2 Cor. 12:9, 10) Un óra ô otu, nos tudu nu ta meste di ajuda i nkorajamentu.

w15 15/2 p. 9 par. 16

Imita umildadi i konpaxon di Jizus

16 Nos palavras. Nos konpaxon pa otus algen ta pô-nu ta ‘konsola kes ki sta diprimidu’. (1 Tes. 5:14) Kuzê ki nu pode fla pa nkoraja kes algen li? Nu pode anima-s óras ki nu mostra ma nu ta preokupa ku es. Nu pode ilojia-s di korason pa djuda-s odja ses bons kualidadi i kapasidadi ki es ten. Nu pode lenbra-s ma Jeová atrai-s pa se Fidju, pur isu es ten txeu valor pa El. (João 6:44 ) Nu pode garanti-s ma Jeová ta preokupa txeu ku se sérvus ki tene ‘korason maguadu’, ô ‘spritu dizanimadu.’ (Sal. 34:18) Nos palavras di konpaxon pode kura kes ki meste konsolu. — Pro. 16:24.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(1 Tessalonicenses 4:3-6 ) Pamodi é kel-li ki é vontadi di Deus: nhos debe ser santu i ivita ten konportamentu seksual mariadu. 4 Tudu nhos debe sabe kontrola se própi korpu di un manera santu i ku ónra, 5 sen kel paxon diskontroladu i ku dizeju di faze séksu ki ka ta kaba, sima kes nason ki ka konxe Deus ta sta. 6 Ningen ka debe pasa kel limiti ki debe ser i pruveta di se irmon na kel asuntu li, pamodi Jeová ta iziji kastigu pa tudu kes kuza li, sima dja nu flaba nhos antis i tanbê nu avizaba nhos ku firméza.

it-2 p. 155 par. 1

Konportamentu seksual mariadu

Konportamentu seksual mariadu é un pekadu ki si algen faze-l, el pode tradu fóra di kongregason (dizasosiadu). (1Co 5:9-13; He 12:15, 16) Apóstlu Polu splika ma un kriston ki faze konportamentu seksual mariadu sta ta peka kóntra se própi korpu, el sta ta uza se órgon di reproduson pa un obijetivu mariadu. Se amizadi ku Jeová ta fika txeu prujudikadu, el ta suja kongregason di Deus i el ta fika na prigu di panha duénsas ki ta pega através di séksu, ki pode ti mata-l. (1Co 6:18, 19) Tanbê, el sta ta viola direitus di se irmons (1Te 4:3-7) pamodi el sta ta (1) traze inpuréza, tolisi ki ta da vergónha i mau fama pa kongregason (He 12:15, 16), (2) el sta ta suja nómi di kel algen ki el faze konportamentu seksual mariadu ku el, i si kel algen é solteru, el sta tra-l direitu di ten un kazamentu puru, (3) el sta ta tra se família direitu di ten un bon nómi, tanbê (4) el sta ta prujudika mai, pai, maridu, noivu ô noiva di kel algen ki el faze konportamentu seksual mariadu ku el. El ka sta dizobidese leis di ómi ki pode seta ô kondena konportamentu seksual mariadu, má el sta ta dizobidese Deus ki ta ben kastiga-l pa pekadus ki el faze. — 1Te 4:8.

(1 Tessalonicenses 4:15-17 ) Pur isu, nu ta fla nhos kel-li através di palavra di Jeová: anos ki sta bibu, ki kontinua ku vida ti prezénsa di Sinhor, di ninhun manera nu ka ta pasa frenti di kes ki durmi na mórti; 16 pamodi própi Sinhor ta ben dixi di Séu ku vós di algen ki ta manda, ku vós di kel anju prinsipal i ku tronbéta di Deus, i kes mortu ki sta unidu ku Kristu ta ben labanta primeru. 17 Dipôs, anos ki sta bibu, ki kontinua ku vida, nu ta ben rabatadu djuntu ku es na núvens pa nu ba nkontra ku Sinhor na ar; i asi nu ta fika sénpri ku Sinhor.

w15 15/7 pp. 18-19 pars. 14-15

‘Nhos salvason sta kuazi ta txiga’!

14 Kuzê ki ta ben kontise dipôs ki Gogi di Magogi kumesa ta ataka povu di Deus? Mateus ku Markus pâpia di mésmu kuza: ‘[Fidju di ómi] ta ben manda anjus i el ta djunta kes ki el skodje désdi kes kuatu béntu, désdi pónta di Téra ti pónta di séu.’ (Mar. 13:27; Mat. 24:31) Kel testu li ka sta pâpia di kel momentu ki kes kriston ki ten speransa di ba vive na Séu, skodjedu ku spritu santu pa primeru bês, nen di kel ténpu ki réstu di kes ki inda sta na Téra ta ben resebe kel últimu sélu. (Mat. 13:37, 38) Pamodi es ta resebe kel últimu sélu na komésu di grandi tribulason. (Apo. 7:1-4) Nton, kantu Jizus fla ma el ta ben djunta kes skodjedu, kuzê ki el krê flaba? El staba ta pâpia di kel ténpu ki réstu di kes 144 mil ki inda ta sta na Téra ta ben lebadu pa Séu. (1Tes. 4:15-17; Apo. 14:1) Kel-li ta ben kontise na algun momentu, lógu dipôs ki Gogi di Magogi kumesa ta ataka. (Eze. 38:11) Nton, kes palavra di Jizus li ta ben kunpri: ‘Na kel ténpu, kes justu ta ben límia klaru sima sól na Reinu di ses Pai.’ — Mat. 13:43.

15 Má kel-li krê fla ma kes skodjedu ku spritu santu ta ben ‘rabatadu’? Txeu algen di relijions falsu ki ta fla ma es é kriston, ta kridita ma palavra ‘rabata’ siginifika ma kristons ta lebadu pa Séu ku korpu di karni i sangi. Es ta kridita ma, dipôs di kel-li, Jizus ta ben governa Téra di manera ki tudu algen ta odja-l. Má, Bíblia ta mostra klaru ma ‘sinal di Fidju di Ómi’ ta ben parse na séu i Jizus ta ben ‘na núvens di séu’. (Mat. 24:30) Kes dôs frazi li ta da ideia di un kuza ki algen ka ta konsigi odja. Tanbê, Bíblia ta fla ma ‘karni i sangi ka pode erda Reinu di Deus’. Pur isu, kes ki ta bai pa Séu meste ser ‘transformadu’ primeru ‘na un momentu, sima piska odju, duránti kel últimu tronbéta.’ (Lé 1 Coríntios 15:50-53.) Kes kriston skodjedu ku spritu santu ki inda sta na téra ta lebadu pa Séu di un bês, di un manera rápidu, sima piska odju.

15 TI 21 DI JULHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 2 TESSALONICENSES 1-3

“Ta ben mostradu kel ki é kóntra lei”

(2 Tessalonicenses 2:6-8 ) I gósi, nhos sabe kuzê ki sta ta sirbi di barera, di manera ki el ta ben ser mostradu na ténpu sértu. 7 É verdadi ki mistériu di es violason di lei dja sta ta trabadja, má el ta fika sukundidu sô ti ki, kel ki gósi sta ta aji sima un barera, fika fóra di kaminhu. 8 Nton, di sertéza ta ben mostradu kel ki é kóntra lei, kel ki Sinhor Jizus ta ben distrui ku spritu di se bóka i ta ben kaba ku el óras ki el mostra se prezénsa.

it-1 p. 704

Adorason pa Deus

Ten otu mistériu ki é totalmenti kóntra ‘segredu sagradu’ di Jeová. É ‘mistériu di violason di lei’. Kel-li éra un mistériu pa kes kriston verdaderu, pamodi na ténpu di apóstlu Polu, kel ‘ómi ki é kóntra lei’ inda ka staba tudu formadu kómu grupu. Tanbê ningen ka sabia el éra kenha. Mésmu dipôs ki ‘ómi ki é kóntra lei’ bira un grupu, el ta kontinuaba ta ser un mistériu pa maioria di algen, pamodi el ta fazeba se maldadi di manera disfarsadu i na nómi di adorason pa Deus. Na verdadi, el ta sérba kóntra adorason verdaderu pa Deus. Polu fla ma ‘mistériu di violason di lei’ dja staba ta trabadja na se ténpu, pamodi dja tinha un tendénsia kóntra lei na kongregason, ki ta ben sérba kel grupu ki sai na meiu di kristons verdaderu i fika kóntra verdadi. Dipôs, Jizus Kristu ta ben distruíba el na revelason di se prezénsa. Kel ‘ómi’ li ki é kóntra verdadi i ki é kontroladu pa Satanás, ta ben fikaba riba “di tudu kes ki ta txomadu di ‘deus’ ô algun kuza ki ta adoradu” (na gregu, sé·ba·sma). Asi, es grandi inimigu di Deus, ki é un feraménta ki Satanás ta uza, ta ben fazeba txeu kuza pa nganaba algen i el ta trazeba distruison pa kes ki sigi kuzas ki el ta faze. Kel ‘ómi ki é kóntra lei’ ta ben tinha bons rezultadu pamodi el ta uzaba un fórma finjidu di adorason pa Deus pa disfarsa se maldadi. — 2Te 2:3-12; konpara ku Mt 7:15, 21-23.

(2 Tessalonicenses 2:9-12 ) Má prezénsa di kel ki é kóntra lei é ku kuzas ki Satanás ta faze, ku tudu óbra poderozu, ku kes sinal i milagris falsu 10 i ku tudu mintira injustu pa kes ki sta na kaminhu di distruison. Kel-li é pagamentu pamodi es ka seta amor pa verdadi pa es salvaba. 11 É pur isu ki Deus ta dexa un influénsia di falsidadi disvia-s pa es pode kridita na mintira, 12 asi pa tudu es ser julgadu pamodi es ka kridita na verdadi, má es xinti sábi ku injustisa.

it-2 p. 808 par. 6

Mintira

Jeová ta dexa un ‘influénsia di falsidadi’ pa ngana kes ki ta prifiri mintira, ‘pa es pode kridita na mintira’ envês di kridita na notísias sábi sobri Jizus Kristu. (2Te 2:9-12) Nu ta odja un izénplu di kel prinsípiu li na kuza ki kontise ku Akabi, un Rei di Israel ki vive dja ten senténas di anu. Profétas mintirozu, garanti-l ma el ta ganhaba géra kóntra Ramoti-Jiliádi. Má proféta di Jeová ki txomaba Mikaías, fla-l ma disgrasa ta kontiseba ku el. Sima Jeová dja mostraba Mikaías na un vizon, El dexa un anju bira un ‘spritu ki ta ngana’ na bóka di kes proféta di Akabi. Kel-li krê fla ma é própi kel anju ki uza se puder pa kontrola-s. Asi es ka pâpia verdadi, má es fla kel ki es krê flaba i kel ki Akabi krê obiba. Nbóra Akabi avizadu antis, el prifiri kridita na kes mintira i el paga ku se vida. — 1Rs 22:1-38; 2Cr 18.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(2 Tessalonicenses 1:7, 8 ) Má anhos, ki sta sufri tribulason, nhos ta ben libradu di tribulason djuntu ku nos na ténpu ki Sinhor Jizus ta ben parse désdi Séu, djuntu ku se anjus poderozu, 8 ku lumi ta kema, óras ki el traze vingansa riba di kes ki ka konxe Deus i di kes ki ka ta obi ku notísias sábi sobri nos Sinhor Jizus.

it-2 p. 149 par. 8

Lumi

Apóstlu Pedru skrebe ma ‘séu ku téra ki ta izisti gósi sta guardadu pa lumi’. Si nu konpara ku kes versíklu antis i dipôs i ku kes otu testu di Bíblia, nu ta odja klaru ma el ka sta pâpia di un lumi di verdadi, má kel lumi ta reprizenta distruison pa tudu ténpu. Sima Dilúviu na ténpu di Nué ka distrui séu ku Téra, má sô kes algen mau, di mésmu manera revelason di Jizus Kristu ku se anjus poderozu ku lumi ta kema, ta ben traze distruison pa tudu ténpu sô pa kes algen mau i di es sistéma mau ki es ta faze párti di el. — 2Pe 3:5-7, 10-13; 2Te 1:6-10; konpara ku Is 66:15, 16, 22, 24.

(2 Tessalonicenses 2:2 ) pa nhos ka perde faxi nhos bon juís, nen ka nhos fika ku medu, pamodi palavras ki ben di un spritu ô pamodi un mensaji ki fladu, ô pamodi un karta ki ta parse ma é nos ki manda i ki ta fla ma dia di Jeová dja txiga.

w86 15/7 p. 19 par. 19

Kontinua ta vive sima fidjus di Deus

19 Dipôs, Juan mostra di ki manera ki nu debe mante sienti. (Lé 1 João 4:1 ) Nu ka debe kridita na kalker spritu, ô ‘palavras ki ben di un spritu’ má nu debe ‘prova kes palavra pa nu odja si es ben di Deus’. Pamodi? ‘Pamodi un monti proféta falsu sta spadjadu na mundu’. Na kel ténpu, peloménus alguns di kes instrutor falsu sta ta andaba pa kes lugar ki tinha kongregason, asi es ta djuntaba ku es pa es tenta “puxa disiplus pa ses tras.” (Atus 20:29, 30, BPK ; 2 João 7 ) Pur isu, kes algen fiel debe fikaba sienti.

22 TI 28 DI JULHU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 TIMÓTEO 1-3

“Sforsa pa un bon trabadju”

(1 Timóteo 3:1 ) Kes palavra li é di kunfiansa: Si un ómi sta ta sforsa pa ser enkaregadu, el sta ta dizeja un bon trabadju.

w16.08 p. 21 par. 3

Bu ta atxa ma é inportanti faze prugrésu spritual?

3 Lé 1 Timóteo 3:1. Kel vérbu gregu ki traduzidu pa ‘sta ta sforsa’ ta da ideia di un algen ki sta ta stika brasu pa el alkansa algun kuza. Pur isu, kantu Polu uza kel palavra la, el mostra ma faze prugrésu spritual ta iziji sforsu. Pensa na un irmon ki inda é ka ajudanti di kongregason, má el ta gostaba di faze más pa Jeová. Primeru, el ta odja ma el meste sforsa pa el dizenvolve kes kualidadi ki ta djuda-l sta priparadu pa el ser un ajudanti di kongregason. Dipôs ki el bira un ajudanti di kongregason el meste kontinua ta sforsa pa el ser un ansion.

(1 Timóteo 3:13 ) Pamodi kes ómi ki ta sirbi dretu ta ganha un bon nómi pa es i es pode pâpia ku grandi kunfiansa sobri fé na Kristu Jizus.

km 2/79 p. 3 par. 7

Kes ki sta ‘ta ganha un bon nómi’

7 É faxi ntende, pamodi ki Polu fla ma kes ómi ‘ta ganha un bon nómi’. Kel-li ka krê fla ma es ta subi di puzison na igreja sima alguns algen ta atxa. Má, kes ajudanti di kongregason ki ta ‘sirbi dretu’ ten sertéza ma Jeová i Jizus ta abensua-s i ma es ten ruspetu i apoiu di tudu algen na kongregason. Nton, es ta pode ‘pâpia ku grandi kunfiansa sobri fé na Kristu Jizus.’ Dja ki es ta vive di akordu ku ses responsabilidadi, es ta dadu valor pa ses bon trabadju. Tanbê pamodi ses fé firmi, es pode pâpia di el sen vergónha ô medu di ser kritikadu.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(1 Timóteo 1:4 ) nen pa es ka presta atenson na stórias falsu i na lista di famílias. Kes kuza li ka ta leba ninhun lugar, má el ta traze sô dúvidas, envês di da algun kuza di Deus ki ta djuda-nu ten fé.

it-2 p. 197 par. 1

Lista di família

Ka tinha ninhun vantaji na studa i diskuti kes asuntu li, inda más na ténpu ki Polu skrebe pa Timótiu. É ka éra inportanti es guardaba rejistu di ses família pa provaba di ki família ki kada algen binha, pamodi pa Jeová dja ka ta fazeba diferénsa si na kongregason tinha algen ki éra judeu ô ki ka éra judeu. (Gál 3:28) I kes rejistu di família dja konfirmaba ma Jizus ben di família di Davidi. Tanbê, kantu Polu skrebe kel avizu li, sta faltaba poku ténpu pa Jiruzalen sérba distruidu i rejistu di kes família di judeus tanbê ta sérba distruidu djuntu ku el. Deus ka proteje-s pa es ka ser distruidu. Má tanbê, Polu staba preokupadu pa Timótiu i kes kongregason ka fikaba distraídu i gastaba ténpu ta piskiza i ta diskutiba di ki família ki es binha. Pamodi kel-la ka ta djudaba es manteba ses fé. Kes lista di família ki Bíblia ta pâpia di es, dja txiga pa prova ma Jizus é Misías. Kel-li é un di kes asuntu inportanti pa kristons. Kes otu lista di família ki sta na Bíblia, ta sirbi pa prova ma kes kuza ki sta skrebedu na Bíblia é di kunfiansa. Asi es ta mostra klaru ma kes stória kontise di verdadi.

(1 Timóteo 1:17 ) Pa Rei di tudu ténpu, ki ka ta móre, ki ka ta odjadu, kel úniku Deus, pa dadu ónra i glória pa tudu ténpu. Amén.

cl p. 12 par. 15

‘Nhos odja! Kel-li é nos Deus’

15 Otu titlu ki ta uzadu sô pa Jeová é ‘Rei di tudu ténpu’. (1 Timóteo 1:17; Apocalipse 15:3 ) Kuzê ki kel-li siginifika? É difísil pa nos menti limitadu ntende ma Jeová é pa tudu ténpu, na pasadu i na futuru. Salmo 90:2 ta fla: ‘Antis di montis nase ô di bu faze Téra i txon ki ta da kumida, désdi sénpri i pa tudu ténpu, abo é Deus.’ Nton, Jeová nunka ka tevi komésu; sénpri el izisti. É pur isu ki el ta txomadu di ‘Antigu di Dias’. Antis di algen ô algun kuza na Séu ku Téra kumesa ta izisti, Deus sénpri dja izistiba! (Daniel 7:9, 13, 22 ) Kenha ki pode nega se direitu di ser kel Sinhor Más Grandi?

29 DI JULHU TI 4 DI AGOSTU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | 1 TIMÓTEO 4-6

‘Adorason pa Deus envês di rikézas’

(1 Timóteo 6:6-8 ) Na verdadi, nu ta ganha txeu si nu adora Deus ku kontentamentu. 7 Pamodi nu ka traze nada pa mundu i nen nu ka ta pode leba nada. 8 Nton, si nu tene algun kuza di kume i pa bisti, nu ta fika kontenti ku kes kuza.

w03 1/6 p. 9 pars. 1-2

Prende kal ki é segredu di kontentamentu

Un di kes kuza inportanti ki djuda Polu ser filís i xinti konfortadu éra kontentamentu. Kuzê ki siginifika kontentamentu? Di un manera sinplis, kel-li siginifika sta kontenti ku kes kuza más inportanti. Sobri kel asuntu li, Polu fla Timótiu, ki éra se kunpanheru di pregason: ‘Na verdadi, nu ta ganha txeu si nu adora Deus ku kontentamentu. Pamodi nu ka traze nada pa mundu i nen nu ka ta pode leba nada. Nton, si nu tene algun kuza di kume i pa bisti, nu ta fika kontenti ku kes kuza.’ — 1 Timóteo 6:6-8.

Repara ma Polu mostra ma kontentamentu sta ligadu ku adorason pa Deus. El ntende ma filisidadi di verdadi é rezultadu di nos adorason pa Deus ô, di poi nos sirvisu pa Deus na primeru lugar envês di kuzas material ô rikézas. Kes ‘kuza pa kume i pa bisti’ éra sô pa djudaba el kontinuaba npenhadu na se sirvisu pa Deus. Pur isu, Polu ntende ma segredu di kontentamentu éra kúnfia na Jeová, ka ta nporta na ki situason nu sta.

(1 Timóteo 6:9 ) Má, kes ki sta disididu na fika riku ta kai na tentason, na lasu i na txeu dizeju mariadu i ki ta prujudika-s, ki ta funda ómis na distruison i na disgrasa.

g 6/07 p. 6 par. 2

Kuzê ki pode kontise si bu sta disididu na fika riku?

É klaru ki maioria di pesoas ka ta móre sô pamodi es ta buska kuzas material. Má timenti es sta ta kóre tras di ses obijetivu, es ta perde kes oportunidadi más inportanti na vida. Tanbê ten kuzas ki pode prujudika ses saúdi, sima fadiga na trabadju ô preokupasons dimás pamodi kóntas pa paga, falta di sónu, dór di kabésa ki ka ten kura ô úlsera. Pamodi kes prubléma di saúdi li, vida pode bira más kurtu. I sikrê un algen kai na el i el odja ma el meste muda se stilu di vida i npenha pa kes kuza más inportanti, talvês pode ser tardi dimás. Se maridu ô mudjer pode perde kunfiansa na el, el pode perde se saúdi i se fidjus pode fika ta sufri pamodi falta di atenson. Talvês el pode konsigi konpo alguns di kes prubléma, má pa kel-la el ten ki faze txeu sforsu. Na verdadi kes algen li ta ‘poi ses kabésa na txeu sufrimentu.’ — 1 Timóteo 6:10.

(1 Timóteo 6:10 ) Pamodi amor pa dinheru é raís di tudu tipu di kuzas mariadu i alguns na buska es amor, es disvia di fé i es poi ses kabésa na txeu sufrimentu.

g 11/08 p. 6 pars. 4-6

6 pasu pa algen ten bons rezultadu na vida

Sima nu odja na kel primeru artigu, kes algen ki ta npenha pa rikéza, sima ki el é úniku manera pa es ten bon rezultadu na vida, na verdadi es sta ta kóre tras di iluzon. Kel tipu di vida li ta traze sô diziluzon i tanbê txeu prubléma. Pur izénplu, timenti es sta ta kóre tras di rikézas, amizadi ku ses família i amigus ta fika prujudikadu. Inda ten otus ki ta disidi ka durmi pamodi txeu trabadju i preokupason. Eclesiastes 5:12 ta fla: ‘Trabadjador pode ten poku ô txeu pa kume, má peloménus el ta durmi dretu di noti. Má riku ta preokupa di tal manera ku kuzas ki el ten, ki el ka ta konsigi durmi.’ — Bíblia na Linguagem de Hoje.

Alén di ser un xéfi runhu, dinheru ta ngana algen. Jizus Kristu pâpia sobri ‘puder di rikézas ki ta ngana’. (Mar. 4:19) Di otu manera nu pode fla ma rikéza ta promete filisidadi, má el ka ta kunpri se promésa. Úniku kuza ki el ta faze, é omenta dizeju di krê ten más. Eclesiastes 5:10 ta fla: ‘Ken ki ta ama dinheru nunka ka ta fika kontenti.’ — BLH.

Di manera más sinplis, nu pode fla ma amor pa dinheru ta traze sô prublémas i na fin rezultadu é diziluzon, disgostu ô ti el pode poi algen ta faze krimi tanbê. (Provérbios 28:20 ) Kuzas ki más sta djuda ten filisidadi i bons rezultadu na vida é, ser algen ki gosta di da, sta prontu pa púrdua, ten konportamentu linpu, amor, i amizadi ku Deus.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(1 Timóteo 4:2 ) es ta lebadu pa finjimentu di ómis ki ta konta mintira i ki ten konsénsia markadu sima ki es marka-l ku féru kenti.

lvs pp. 23-24 par. 17

Módi ki nu pode ten un konsénsia linpu?

17 Apóstlu Pedru skrebe: ‘Nhos mante un bon konsénsia’. (1 Pedro 3:16 ) Má é tristi óras ki un algen ka ta sigi prinsípius di Jeová i se konsénsia ta dexa di funsiona. Polu fla ma un konsénsia ki ka sta funsiona é sima ki es ‘marka-l ku féru kenti.’ (1 Timóteo 4:2 ) Kuzê ki ta kontise si nu ngosta na un féru kenti? Nu ta kema i si kel kemadura é gravi, kel párti di péli ta fika duru di tal manera ki bu ka ta xinti más nada na kel lugar. Di mésmu manera, si un algen kontinua ta faze kuzas mariadu, se konsénsia ta fika ‘kemadu’, ô duru i ku ténpu el ta dexa di funsiona.

(1 Timóteo 4:13 ) Timenti N ka txiga, kontinua ta midjora na lé pa públiku, na da konsedju, na inxina.

it-2 p. 688 pars. 5, 6

Lé pa públiku

Na kongregason. Na primeru séklu, éra poku algen ki tinha kópias di kes txeu rolu di Bíblia, pur isu tinha nisisidadi di fazeba leitura na públiku. Apóstlu Polu manda pa es lé se kartas na públiku na kes runion di kongregason. Dipôs el manda pa es troka ku kunpanheru kes otu karta ki dja el mandaba kes otu kongregason pa es pode leba es tanbê. (Col 4:16; 1Te 5:27) Polu konsedja Timótiu ki éra un enkaregadu jóven, pa el kontinua ta ‘lé pa públiku, ta da konsedju i ta inxina.’ — 1Ti 4:13.

Leitura na públiku debe fazedu sen tranka na palavras. (Hab 2:2) Dja ki lé na públiku é pa inxina otus, ken ki sta lé debe ntende dretu kuzê ki el sta lé i ntende klaru kal ki é obijetivu di kel algen ki skrebe kel informason. Tanbê el debe toma kuidadu óras ki el ta lé, asi pa el ka poi kes algen ki sta obi-l ta ntende un ideia mariadu. Di akordu ku Apocalipse 1:3, kes ki lé kel profesia ku vós altu, i kes ki tanbê obi kes palavra i es aplika-s es ta ser filís.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen