STUDU 21
KÁNTIKU 21 Nhos buska Reinu primeru
Spera pa kel sidadi ki ta dura pa tudu ténpu
“Nu sta ta djobe ku inpenhu kel [sidadi] ki sta pa ben.” — EBREUS 13:14.
ASUNTU PRINSIPAL
Nu sta ben odja modi ki Ebreus kapitlu 13 pode djuda-nu gósi i na futuru.
1. Kuzê ki Jizus fla ma ta ba kontiseba ku Jiruzalen?
ALGUNS dia antis di Jizus móre, el fla ses sigidor un profesia ki kunpri primeru kantu Jiruzalen i se ténplu distruídu. El aviza ma un dia ‘trópas ta serkaba Jiruzalen’. (Luk. 21:20) Jizus fla ses sigidor ma óras ki es odjaba kes trópa, es debe saíba di Jiruzalen lógu. Kuzê ki Jizus fla kontise mê. Kes trópa di Roma serka Jiruzalen. — Luk. 21:21, 22.
2. Ki konsedju apóstlu Paulu da kes kriston ki ta viveba na Judea i na Jiruzalen?
2 Poku anu antis di kes trópa di Roma serka Jiruzalen, apóstlu Paulu skrebe un karta ki tinha un mensajen inportanti, ki gósi nu ta konxe pa livru di Ebreus. Na kel karta, Paulu da kristons na Judea i na Jiruzalen konsedjus inportanti ki ta priparaba es pa kuzê ki staba ta ba kontise. Kuzê ki staba ta ba kontise? Jiruzalen ta ba sérba distruídu. Si kes kriston krê sobriviveba, es tinha ki bandonaba ses kaza i ses nogósiu. Sobri sidadi di Jiruzalen, Paulu skrebe: “Nu ka ten un sidadi ki ta dura”. Dipôs el fla: “Má nu sta ta djobe ku inpenhu kel ki sta pa ben.” — Ebr. 13:14.
3. Kuzê ki é “kel sidadi ki ten alisérsi di verdadi” i pamodi ki nu sta ta spera pa el?
3 Kantu alguns kriston disidi sai di Jiruzalen i di Judea, txeu algen talvês atxa ma es staba dodu i es goza ku es. Má ses disizon salva ses vida. Oji pesoas ta goza ku nos pamodi nu ka ta kunfia na ómis pa rezolve prublémas di mundu. Pamodi ki nu skodje faze kel-li? Nu sabe ma ka ta dura Reinu di Deus ta ben distrui kel mundu mau li. Nu sta ta spera “kel sidadi ki ten alisérsi di verdadi,” ki é “kel ki sta pa ben,” ki é Reinu di Deus.a (Ebr. 11:10; Mat. 6:33) Na kada subtéma di kel artigu li, nu sta ben odja: (1) modi ki konsedju ki Paulu da djuda kes kriston kontinua ta spera pa “kel [sidadi] ki sta pa ben,” (2) modi ki Paulu pripara kes kriston pa kes kuza ki staba ta ba kontiseba i (3) modi ki kel konsedju ta djuda-nu oji.
KUNFIA NA JEOVÁ PAMODI NUNKA EL KA TA BANDONA-U
4. Pamodi ki Jiruzalen éra inportanti pa kes kriston?
4 Jiruzalen éra inportanti pa kes kriston. Kel primeru kongregason formadu na kel sidadi na anu 33. Kes irmon di grupu enkaregadu di óbra tanbê ta viveba la. Alén di kel-li, txeu di kes kriston tinha ses kaza i txeu kuza material na kel sidadi. Má simé, Jizus aviza ses sigidor ma es tinha ki saíba di Jiruzalen i ti mésmu di Judea. — Mat. 24:16.
5. Modi ki Paulu pripara kes kriston pa kuzê ki ta ba kontiseba na Jiruzalen?
5 Pa pripara kes kriston pa kuzê ki staba ta ba kontise, Paulu djuda-s konsentra na modi ki Jeová ta xintiba sobri kel sidadi. Paulu lenbra-s ma Jeová ka ta aprovaba más kes saserdóti ki ta sirbiba na ténplu i nen el ka setaba kes sakrifisiu ki es ta ofereseba la. (Ebr. 8:13) Maioria di kes algen ki ta viveba na kel sidadi negaba Misías. Ténplu na Jiruzalen ka éra más kel lugar prinsipal pa adoraba Jeová i el ta ba sérba distruídu. — Luk. 13:34, 35.
6. Pamodi ki kes kriston mesteba di kel konsedju ki Paulu da-s na Ebreus 13:5, 6?
6 Kantu Paulu skrebe kel karta pa Ebreus, txeu algen gostaba di vive na Jiruzalen ô vizita la. Un skritor di Roma di kel ténpu, txoma Jiruzalen di “kel sidadi más famozu di Orienti.” Judeus di txeu lugar ta viajaba pa la tudu anu, pa ba partisipaba na kes fésta. Es ta gastaba txeu dinheru na kel sidadi. Txeu kriston, talvês ta ganhaba txeu dinheru pamodi kel-li. Talvês é pamodi kel-li ki Paulu fla-s: “Nhos manera di vive debe sta livri di amor pa dinheru, má nhos fika kontenti ku kes kuza ki nhos ten.” Dipôs, el pâpia di un testu di Skritura ki ten un garantia fórti ki Jeová ta da pa kada un di se sérvu: “Nunka N ka ta dexa-u i nunka N ka ta bandona-u.” (Lé Ebreus 13:5, 6; Deut. 31:6; Sal. 118:6) Kes kriston ki ta viveba na Jiruzalen i na Judea mesteba di kel garantia li. Pamodi? Pamodi poku ténpu dipôs ki es resebe kel karta, es tinha ki dexaba ses kaza, ses nogósiu i maioria di kuzas ki es tinha. Dipôs es tinha ki ba kumesaba un vida novu na otu lugar, i kel-li ka éra un kuza fásil.
7. Pamodi ki nu debe bira nos kunfiansa na Jeová más fórti gósi?
7 Lison pa nos: Kuzê ki ka ta dura ta ben kontise? “Grandi tribulason” ta ben kontise i kel mundu mau li ta ben distruídu. (Mat. 24:21) Sima kes kriston na Jiruzalen, nu meste kontinua fiel gósi i pripara pa kel ténpu ki sta pa ben. (Luk. 21:34-36) Duránti grandi tribulason, talvês nu ten ki dexa pa tras alguns kuza ki nu ten ô tudu kuza, i kunfia ma Jeová nunka ka ta bandona-nu. Mésmu gósi, antis di grandi tribulason kumesa, nu ten oportunidadi di mostra ti ki pontu nu ka kunfia na Jeová. Bu pode pergunta: ‘Disizons ki N ta toma i métas ki N ta poi, ta mostra ma N ta kunfia, ka na dinheru, má na Deus ki promete ma el ta kuida di mi?’ (1 Tim. 6:17) É klaru, ki enbóra nu pode prende alguns lison ku kuzê ki kontise ku kristons na pasadu, kel “grandi tribulason” ta ben ser mutu más difísil di ki kel ki kristons pasa pa el na pasadu. Nton, modi ki nu ta sabe kuzê ki nu ta faze óras ki grandi tribulason kumesa?
OBI KU KES KI TA ORIENTA-NU
8. Ki orientason Jizus da kes disiplu?
8 Alguns anu dipôs ki kristons resebe kel karta di Paulu pa Ebreus, es odja kes trópa di Roma ta serka sidadi di Jiruzalen. Kantu kel-li kontise, kristons sabia ma kel-la éra ténpu pa es fuji di Jiruzalen i Judea. Lógu dipôs, sidadi di Jiruzalen ta ba sérba distruídu. (Mat. 24:3; Luk. 21:20, 24) Má, pa undi ki es debe fujiba? Jizus sô fla-s: “Pa kes ki sta na Judea kumesa ta fuji pa montanhas”. (Luk. 21:21) Tinha txeu montanha na kel lugar. Nton modi ki es ta sabeba pa ki montanha ki es ta fujiba?
9. Pamodi ki talvês alguns kriston pergunta pa ki montanhas ki es debe fujiba? (Odja mapa.)
9 Pur izénplu, kes kriston pode fujiba pa kes montanha di Samaria, kes montanha di Galilea, Monti Ermon, kes montanha di Líbanu i kes montanha di kel otu ladu di riu Jurdon. (Odja mapa.) Alguns di kes sidadi na kes montanha éra lugaris ki ta parseba suguru pa vive. Pur izénplu, sidadi di Gamla ta fikaba riba di un montanha altu i éra difísil txiga la. Alguns judeu ta atxaba ma kel sidadi la éra suguru pa viveba. Má na Gamla kontise un géra grandi entri kes judeu i kes romanu i txeu algen di kel sidadi móre.b
Tinha txeu montanha ki kes kriston pode fujiba pa es, má é ka tudu es ki éra suguru. (Odja parágrafu 9.)
10-11. (a) Modi ki talvês Jeová orienta kes kriston? (Ebreus 13:7, 17) (b) Modi ki obi ku kes ki ta orientaba kongregason djuda kes kriston? (Odja dizenhu.)
10 Ta parse ma Jeová orienta kes kriston através di kes irmon ki ta orientaba kongregason. Un skritor ki txomaba Euzébiu skrebe: “Kes algen na kongregason, na Jiruzalen resebe un revelason di Deus ki el da através di kes ómi ki el skodje... El manda-s sai di sidadi antis di géra kumesa i pa es baba pa un sidadi na Perea ki txomaba Péla.” Sidadi di Péla, éra un bon lugar pa kes kriston baba pa la. El ka ta fikaba mutu lonji di Jiruzalen. Pur isu, ka éra txeu difísil kes kriston viajaba pa la. Tanbê, maioria di kes algen na Péla ka éra judeu. Pur isu, es ka tenta luta kóntra kes trópa di Roma. — Odja mapa.
11 Kes kriston ki fuji pa montanha, sigi kel konsedju di Paulu di “obi ku kes ki ta orienta” kongregason. (Lé Ebreus 13:7, 17.) Pamodi kel-li, es sobrivive. Stória ta konfirma ma Deus ka bandona kes ki “spera kel sidadi ki ten alisérsi di verdadi”, ki é Reinu di Deus. — Ebr. 11:10.
Péla éra un lugar suguru pa kristons fujiba i el ka ta fikaba mutu lonji (Odja parágrafus 10 i 11.)
12-13. Modi ki Jeová orienta se povu duránti ténpus difísil?
12 Lison pa nos: Jeová ta uza kes ki ta toma kónta di nos pa da se povu orientasons klaru. Ten txeu stória na Bíblia ki ta mostra modi ki Jeová uza ómis fiel pa gia se povu duránti ténpus difísil. (Deut. 31:23; Sal. 77:20) I oji tanbê nu ta odja próvas klaru ma Jeová ta uza kes algen ki ta toma kónta di nos pa gia se povu.
13 Pur izénplu, kantu COVID-19 kumesa, ‘kes irmon ki ta orienta-nu’ da alguns orientason pa kes kongregason. Ansions resebe orientason di modi ki es ta fazeba runion i kontinua ta adora Jeová. Lógu dipôs ki COVID-19 kumesa, nu faze un kongrésu na más di 500 língua através di internet, TV i rádiu. Duránti kel ténpu nu ka para di resebe kumida spritual. Pamodi kel-li, nu kontinua unidu. Nu pode ten serteza ma ka ta inporta ki situason difísil nu ta ben infrenta na futuru, Jeová ta kontinua ta djuda kes irmon ki ta orienta-nu pa toma bons disizon. Pa nu pripara pa grandi tribulason i pa nu aji ku sabedoria duránti kel ténpu difísil, nu meste kunfia na Jeová i obi ku kes ki ta orienta-nu. Ki otu kualidadi nu meste?
MOSTRA AMOR SIMA DI IRMON I RESEBE OTUS ALGEN DRETU
14. Di akordu ku Ebreus 13:1-3, ki kualidadis kes kriston meste mostraba antis di distruison di Jiruzalen?
14 Óras ki grandi tribulason kumesa, nu ta ben meste mostra amor pa kunpanheru más ki antis. Na kel ténpu la, nu ta ben meste sigi izénplu di kes kriston ki ta viveba na Jiruzalen i na Judea. Sénpri es ta mostraba amor pa kunpanheru. (Ebr. 10:32-34) Má na kes anu antis di distruison di Jiruzalen, es meste mostraba ma es ta ‘amaba kunpanheru sima irmon’ i ‘resebeba algen dretu’ más txeu inda.c (Lé Ebreus 13:1-3.) Nos tanbê, nu ta ben meste mostra amor pa nos irmons inda más txeu duránti grandi tribulason.
15. Pamodi ki kes kriston na Judea i na Jiruzalen meste mostraba amor sima irmon i resebe otus algen dretu dipôs ki es fuji?
15 Kantu trópas di Roma serka Jiruzalen i dirapenti es dexa sidadi, kes kriston fuji ku poku kuza. (Mat. 24:17, 18) Es tinha ki djudaba kunpanheru duránti kel viajen pa montanhas. I óras ki es txigaba na Péla, es tinha ki djudaba kunpanheru kumesa un vida novu. Di serteza, txeu di es ‘mesteba di ajuda urjenti’. I kel-li ta daba kristons oportunidadi pa mostraba amor di verdadi, resebeba otus dretu i dividiba kuzê ki es tinha ku kunpanheru. — Titu 3:14.
16. Modi ki nu pode mostra amor pa nos irmons ku irmans ki meste nos ajuda? (Odja fotu.)
16 Lison pa nos: Nu ta ama nos irmons ku irmans, pur isu nu ta djuda-s óras ki es meste. Pur izénplu, txeu sérvu di Jeová xinti filís na djuda ses irmon ku irmans ki bira rafujiadu pamodi géra i dizastri na naturéza. Es da kes rafujiadu kuzas ki es mesteba pa vive i es djuda-s i inkoraja-s pa es kontinua ta sirbi Jeová. Un irman di Ukránia, ki dexa se kaza pamodi géra, fla: “Nu xinti mô di Jeová ta djuda-nu i ta gia-nu através di nos irmons. Es resebe-nu dretu i es djuda-nu na Ukránia, na Ungria i gósi li na Alimanha.” Nu ta trabadja djuntu ku Jeová, óras ki nu ta resebe nos irmons ku irmans dretu i nu ta djuda-s na kuzas ki es meste. — Pro. 19:17; 2 Kor. 1:3, 4.
Irmons rafujiadu oji meste di nos ajuda (Odja parágrafu 16.)
17. Pamodi ki é inportanti dizenvolve amor i resebe otus algen dretu gósi?
17 Di serteza, duránti grandi tribulason nu ta ben meste djuda kunpanheru inda más di ki gósi. (Hab. 3:16-18) Jeová sta ta trena-nu gósi pa nu prende mostra amor i resebe otus dretu. Kes-li ta ba ser kualidadis txeu inportanti na kel ténpu la.
KUZÊ KI TA BEN KONTISE NA FUTURU?
18. Modi ki nu pode imita kes kriston ki fuji di Jiruzalen?
18 Stória ta konfirma ma kes kriston ki fuji pa montanha konsigi sobrivive kantu Jiruzalen distruídu. Es bandona sidadi, má Jeová nunka ka bandona-s. Kuzê ki nu ta prende ku ses izénplu? Nu ka sabe tudu kuza ki ta ben kontise na futuru. Má Jizus aviza-nu pa nu sta prontu pa nu obi. (Luk. 12:40) Tanbê, nu pode midita na kel konsedju ki Paulu da na se karta pa ebreus i aplika-l. I tanbê própi Jeová da-nu un garantia ma nunka el ta bandona-nu ô dexa-nu nos sô. (Ebr. 13:5, 6) Pa nu kontinua ta djobe kel sidadi ki ta ben kontinua pa tudu ténpu, ki é Reinu di Deus, i di kel manera li nu ta ben resebe bensons pa tudu ténpu ki el ta ben traze. — Mat. 25:34.
KÁNTIKU 157 Pas sen fin
a Na ténpu ki Bíblia skrebedu, kes sidadi normalmenti éra governadu pa un rei. Kel tipu di sidadi li, pode sérba konsideradu un reinu. — Jén. 14:2.
b Kel-li kontise na anu 67, poku ténpu dipôs ki kristons fuji di Judea i Jiruzalen.
c Kel palavra ki traduzidu pa “ama kunpanheru sima irmon” pode sta ta pâpia di kel amor ki nu ten pa nos família. Má Paulu uza-l pa splika kel amor ki nu ten pa tudu nos irmons ku irmans na kongregason.