Kein Jipañ ñan Kein Katak eo Ad, Jerbal eo Ad im Wãween Ad Mour
© 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
JUL̦AE 7-13
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ JABÕN KÕNNAAN 21
Naanin Kakapilõk ko Remãlõtlõt ñan Juon Mourin M̦are Elem̦õn̦õn̦õ
Ewi Wãwen Am Maroñ Kõmman Bebe ko Remeletlet?
Bebe ko kwoj kõmmani ilo mõkaj remaroñ jemlok ilo jorran. Jabõn Kennan Ko 21:5 ej kakkõl: “Lemnok ko an dri owõn, re men in jerammõn, a jabrewõt eo e eur ilo bebe, ej jarõplok ñõn aikwij.” Ñan wanjoñok, jodikdik ro rej mijkaie rej aikwij kõtlok ien mokta ak jab mõkaj in kõmman juõn bebe ñan mare. Elañe jab, remaroñ lo mol in nan ko an William Congreve, ri jeje drama eo jen England ilo ebeben eo kein ka 18, ear ba: “Mare ilo mõkaj, jolok elap ien im buromõj kake tokelik.”
g 7/08 7 pãr. 2
Wãween Am̦ Ejaake Juon Mourin M̦are Em̦m̦an
Kwal̦o̦k ettã bõro. “Kom̦win jab kõm̦m̦an jabdewõt men ilo illu ak ilo utiej bõro, bõtab kom̦win kwal̦o̦k ettã bõro im watõk bwe ro jet reutiejl̦o̦k jãn kom̦.” (Pilippai 2:3) Elõñ apañ ko rej wal̦o̦k kõnke rippãlele ro rej kwal̦o̦k utiej bõro im n̦aruon eo rejetaer kõn apañ kein ijello̦kun aer kwal̦o̦k ettã bõro im pukot wãween ko ñan kakõm̦anm̦anl̦o̦k apañ ko aerro. Ettã bõro emaroñ jipañ eok ñan dãpij kõn̦aan eo ñan ba ñan eo rejetam̦ bwe ebõd.
“Mõnõnõ Kin Lio Beleõm Jen Ke Kwar Likao”
13 Ta elañe ewõr abañ ilo mour in belele eo kin wãwen an leo im lio jerbal ibben don? Erro ej aikwij kate ir ñan lo juõn ial in kamadmõde abañ eo. Ñan wanjoñok, bõlen jidik kin jidik rar kõtlok bwe ren jab konono ilo joij im kiõ ej juõn manit ilo mour in belele eo air. (Jabõn Kennan Ko 12:18) Einwõt emwij ad bwebwenato kake ilo katak eo lok juõn, men in emaroñ kajorrãn mour in belele eo. Juõn jabõn kennan ilo Bible eo ej ba: “Emõnlok jokwe ilo ene jemaren, jen iben juõn kõra e jememe im limtu.” (Jabõn Kennan Ko 21:19) Elañe kwoj juõn kõrã rot in, kwon kajitõk ibbam make, ‘Mwiliõ ej kabañ ke leo ibba im kõmman bwe en jab mõnõnõ in bed ibba?’ Bible eo ej jiroñ lõmaro ri belele: “Lõma, komin yokwe limaro belemi, im jab jememe ñõn ir.” (Dri Kolosse 3:19) Elañe kwoj juõn emaan ri belele, kwon kajitõkin yuk make, ‘Mwiliõ ej kwalok ke bwe ijjab yokwe lio ibba, im ej kamakit e bwe en bukõt kainemõn ibben bar juõn?’ Emol, ejelok juõn un emõn ñan kõmman lũñ. Ak, kinke jorrãn rot in emaroñ walok, emõn bwe jen jab noje ñan jidik kin ta eo ej bed ilo buruõd ñe jej bwebwenato kin abañ kein.
Kũbwij Naanin Anij
Men Ko Kar Loe Ilo Vision Kin Ailiñ In Anij Rej Oktak Im Mol
9 Kiõ ejjab juõn armij eo ej uwe ion juõn kon in ass, Jesus ej juõn King ekajur kiõ. Rej pijaik e einwõt juõn eo ej jijet ion juõn horse—juõn men in kõkkar ilo Bible kin tarinae. (Jabõn Kennan Ko 21:31) “Lo, ors emouj,” Reveles̃õn 6:2 ej ba, “im iben Eo ej jijõt ion libon, im ar lelok ñõn E belin: im Ej bõk anjo im wõnmanlok bwe En bõk anjo.” Bareinwõt, ikijen Jesus, ri jeje sam David ear je: “Jeova e naj jilkinlok alal in kajur eo Am jen Zaiõn; Kwon iroij ilo bwiljin ro dri kijirãt Yuk.”—Sam 110:2.
JUL̦AE 14-20
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ JABÕN KÕNNAAN 22
Naanin Kakapilõk ko Remãlõtlõt ñan Kõkkaajiririik Ajri Ro
Renaaj Ke Rũttol̦o̦k im Karejar ñan Anij?
7 El̦aññe em̦õj amiro eo pãleem̦ m̦are im komiro kõn̦aan bwe en wõr nejimiro, kajjitõk ippemiro make: ‘Kõm̦ro ej ke kain armej rot eo me ettã bũruon im ej yokwe Jeova im Naan ko an? Jeova en kar ke kããlõt kõm̦ro ñan kõkkaajiririik juon ajri eaorõk?’ (Sam 127:3, 4) Im el̦aññe kwe juon eo em̦õj an wõr nejin, kajjitõk ippam̦ make: ‘Ij ke katakin ro nejũ kõn aorõkin aer kate er jerbal?’ (Ekl. 3:12, 13) ‘Ij ke kate eõ joñan wõt aõ maroñ ñan kõjparok er jãn men ko remaroñ iiooni ilo lal̦ in an Setan me rekauwõtata ñan mour ko aer ekoba kõtaan eo aer ippãn Jeova?’ (JK. 22:3) Kwõjjab maroñ kõjparok ro nejũm̦ jãn aolep men ko reppen remaroñ jelm̦aiki. Ejjel̦o̦k juon emaroñ kõm̦m̦ane men in. Bõtab kwõmaroñ kwal̦o̦k am̦ yokwe er ikijjeen am̦ kõpooj er ñan jelm̦ae apañ ko renaaj iiooni ilo mour, ilo am̦ katakin er bwe ren reilo̦k ñan Naanin Anij ñan bõk jipañ. (Riit Jabõn Kõnnaan 2:1-6, UBS.) Ñan waanjoñak, el̦aññe juon ilo baam̦le eo am̦ ej kããlõt ñan bõjrak jãn an karejar ñan Jeova, jipañ ajri ro nejũm̦ ñan katak jãn Naanin Anij kõn aorõkin ad aikuj tiljek wõt ñan Jeova. (Sam 31:23) Ak el̦aññe emej juon eo ejitõnbõro ippam̦, kwal̦o̦k ñan ro nejũm̦ kõn wãween aer maroñ kõjerbale Naanin Anij ñan jipañ er kijenmej wõt im ñan lo kaenõm̦m̦an meñe rej bũrom̦õj.—2 Kor. 1:3, 4; 2 Ti. 3:16.
Rũtto Ro—Katakin Ajri ro Nejũmi ñan Yokwe Jeova
17 Jino katakin ajri ro nejũm̦ ilo iien eo em̦õkajtata. Ñe rũtto ro rej jino katakin ajri ro jãn iien eo rej dik wõt, el̦apl̦o̦k an em̦m̦an. (JK. 22:6) L̦õmn̦ak kõn Timote, eo me tokãlik ear itoitak ippãn rijjilõk Paul. Eunis, jinen Timote, im lel̦l̦ap eo jibwin etan Lois, rar katakini “jãn ke [ear] niñniñ.”—2 Tim. 1:5; 3:15.
18 Ruo rippãlele jãn bar Côte d’Ivoire, etaer Jean-Claude im Peace, rar maroñ kõkkaajiririik ajri ro jiljino nejierro ñan yokwe im karejar ñan Jeova. Ta eo ear jipañ er bwe ren lo tõprak? Rar l̦oore joñak eo an Eunis im Lois. Rej ba: “Ejjabto jãn iien eo rar l̦otak, kõm̦ro ar jino katakin ajri ro nejũm̦ro kõn Naanin Anij.”—Dut. 6:6, 7.
19 Ta mel̦el̦ein ñan “katakin” ajri ro nejũm̦ kõn Naanin Anij? Ilo bokin Duteronomi 6:7, naanin Hibru eo kõn naan in “katakin” ej mel̦el̦ein “ñan katakin im kareel juon ilo am̦ ãliji juon men elõñ alen.” Ñan kõm̦m̦ane men in, rũtto ro rej aikuj keini aer kõm̦m̦an iien ippãn ajri ro nejier. Jet iien rũtto ro remaroñ ebbweer kõnke rej aikuj bar ãliji im lel̦o̦k naanin tõl ko ñan ajri ro. Bõtab rũtto ro remaroñ kate er ñan watõk men in bwe ej ãinwõt juon wãween ñan jipañ ajri ro nejier mel̦el̦e kõn Naanin Anij im jerbali.
w06 4/1 9 pãr. 4
Jinen im Jemãn Ajri ro—Kwõmaroñ Juon Waanjoñak Em̦m̦an ñan Ajri ro Nejũm̦
Aet ajri rej ajri, im jet iaaer eitok wõt bwe ren jab roñjake im bõt. (Jenesis 8:21) Ta eo jinen im jemãn ajri ro remaroñ kõm̦m̦ane? Baibõl̦ ej ba: “Elokjak menin bwebwe ilo bũruon juon ajri; a al̦al̦ in kaje enaaj ubaakel̦o̦k ettol̦o̦k jãn e.” (Jabõn Kõnnaan 22:15) Jet armej rej l̦õmn̦ak bwe wãween in ej jãn etto im ej juon wãween elãj ñan ajri ro. Ilo m̦ool, Baibõl̦ eo ejjab errã ippãn jabdewõt wãween ko rellãj. Meñe jet iien “al̦al̦ eo” emaroñ jitõñl̦o̦k ñan deñdeñ, ak ej lukkuun jitõñl̦o̦k ñan maroñ eo an jinen im jemãn me rej kõjerbale iioon ajri ro nejier ilo juon wãween eyokwe im ekkar, im rej kõm̦m̦ane men in kõn aer kea kake mour eo an ajri ro.—Hibru 12:7-11.
Kũbwij Naanin Anij
Lo Lañlõñ ilo Jeraam̦m̦an ko Ewõr Ippam̦
11 Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad lañlõñ ilo ad lukkuun kate kõj kõn jerbal ko em̦õj litok ilo jerbal eo an Jeova. En “l̦apl̦o̦k wõt” ad kwal̦o̦k naan, im jen lukkuun bõk kun̦aad ilo m̦akũtkũt ko an eklejia. (Jrb. 18:5; Hib. 10:24, 25) Kõppojakl̦o̦k im̦aan ñan kweilo̦k ko bwe kwõn maroñ kwal̦o̦k uwaak ko rekõketak. Watõk bwe men ko kun̦aam̦ ilo kweilo̦k eo ilo lukwõl̦pãn wiik relukkuun aorõk. El̦aññe kar kajjitõk ippam̦ ñan jipañ kõn juon jerbal ilo eklejia eo, kwõn m̦õkaj ñan iien im kwal̦o̦k am̦ juon eo me remaroñ lõke. Jab l̦õmn̦ak bwe men ko kun̦aam̦ kar liwaj edik tokjãer im reko̦kkure iien ko am̦. Kate eok ñan kal̦apl̦o̦k kapeel ko am̦. (JK. 22:29, UBS) Ñe jenãj lukkuun kate kõj ilo m̦akũtkũt ko an doulul in im men ko kun̦aad, enaaj m̦õkajl̦o̦k ad kõm̦m̦an wõnm̦aanl̦o̦k im l̦apl̦o̦k ad lañlõñ. (Gal. 6:4) Kwõnaaj bareinwõt lo bwe enaaj pidodol̦o̦k am̦ lañlõñ ñe ro jet rej bõk jeraam̦m̦an eo me kwaar kõn̦aan bõke.—Rom 12:15; Gal. 5:26.
JUL̦AE 21-27
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ JABÕN KÕNNAAN 23
Naanin Kakapilõk ko Remãlõtlõt Ikijjeen Wãween Ad Kõjerbal Arkool̦
Debij Juõn Lemnak Ejokkin Wõt Juõn Kin Den In Kadõk
5 Ta elañe juõn ej idak den in kadõk ak ej kejbãrok bwe en jab lap an idak ñan joñan eo ro jet rej kile an kadõk? Jet armij ejjab alikar air kadõk meñe elap air kar idak. Bõtab, ñan an juõn lemnak bwe manit rot in ejjab kauwatata ej juõn wãwen mone e make. (Jeremiah 17:9, NW) Jidik kin jidik, juõn armij emaroñ jino atartar ion den in karõk im erom “dri karek kin wain.” (Taitõs 2:3) Ikijen wãwen eo ñan erom juõn ri kadõkdõk (alcoholic), ri jeje eo Caroline Knapp ej ba: “Ej juõn lelkan in buñten nee ko rerumij im ej walok jidik kin jidik.” Le jen joñan idak den in kadõk emol ej juõn aujid elap an etao!
6 Lemnak bareinwõt kin nan in kakkõl eo an Jesus: “A komin kejbãrok kom ñe ab obrõk buruemi kin dõr, im karek, im inebata ko an lõl in, im emõkõj an ran eo itok iomi einwõt jen. Bwe ein drein e naj itok ion ro otemjej rej jokwe ion mejen aolepen lõl.” (Luk 21:34, 35) Idak den in kadõk ejjab aikwij tõbar joñan eo juõn armij ej kadõk ñan kõmman bwe en mejki im jowan—ilo enbwin im bareinwõt ilo jitõb. Ta elañe ran eo an Jehovah ej itok im ej bed ilo wãwen rot in?
it-1 656
Kadek
Baibõl̦ ej Kamo̦iki. Ad kõjerbal arkool̦ ñan idaak ñan joñan eo kwõj kadek ej juon men Baibõl̦ eo ej lukkuun kõnanaiki. Ri-jeje eo emãlõtlõt an Jabõn Kõnnaan ej lukkuun kwal̦o̦k kõn men ko rej wal̦o̦k ñe el̦e jãn joñan an juon idaak arkool̦. Ej kakkõl im ba: “Wõn eo e jorrããn? Wõn eo ebũrom̦õj? Wõn eo ewõr akwããl ippãn? Wõn eo lotaan ko ippãn? Wõn eo ewõr kinjen im ejjel̦o̦k unin? Wõn eo ebũrõrõ mejãn? Ro etto aer pãd ippãn wain eo; ro rej ilen kappukot wain kãre. Kwõn jab reilo̦k ñan wain ñe ebũrõrõ, ke ej m̦akũtkũt ilo kab in idaak [ak ñe elukkuun em̦m̦an kalimjeke], ke em̦m̦an wõt orañl̦o̦k e [ak ñe elukkuun em̦m̦an an wanlal̦l̦o̦k]. Ilo jem̦l̦o̦kin ej kiji ãinwõt juon jedpãnit, im ej wie ãinwõt juon adder [mel̦el̦ein bwe emaroñ kõm̦m̦an bwe juon en nañinmej (ñan waanjoñak, emaroñ kõm̦m̦an nañinmej in aj) im nañinmej ilo kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ (im kõm̦m̦an wũdiddid in ãnbwin eo ej wal̦o̦k jãn bõk arkool̦ el̦e jãn joñan), im emaroñ ko̦kkure eok ñan mej]. Mejam̦ renaaj lo menin bwilõñ [mel̦el̦ein bwe ñe juon ej idaak arkool̦, ej jelõt kõmãlij eo an im ej kõm̦m̦ani men ko ekkã an jab kõm̦m̦ani. Ekkã an eñjake ko im m̦wil ko rettino wal̦o̦k, emaroñ l̦õmn̦ak bwe ewõr men ko ej loi ak rejjab pãd, im emaroñ bar kwal̦o̦k bwebwenato ko ej l̦õmn̦ak bwe rar wal̦o̦k ijoke rar jab wal̦o̦k. Emaroñ iim̦ ñan kõm̦m̦ani jet men ko m̦okta jãn an l̦õmn̦ak kaki], im bũruom̦ enaaj kõnono naan ko renana [ak l̦õmn̦ak ko im kõn̦aan ko rejekkar me ej kõjparok ñan e make remaroñ wal̦o̦k].”—JK 23:29-33; Hos 4:11; Mt 15:18, 19.
Ri-jeje eo ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k men ko ri-kadek eo ej iiooni: “Enaaj ãinwõt ñe kwaar pãd ilo̦meto im el̦l̦ao [ak pok ãinwõt ñe ej mal̦oñ im tokãlik ejjel̦o̦k men en̦ ejel̦ã kake], im kwõnaaj ellãle ãinwõt ñe kwaar pãd ijeban juon kiju in juon wa [ãinwõt an lukkuun l̦ap an ellãle juon tim̦a, mour eo an ri-kadek eo epãd ilo kauwõtata kõnke emaroñ wal̦o̦k ãkjitõn ñane, emaroñ stroke, emaroñ ire, im men ko ãierl̦o̦k wõt]. ‘Rar deñl̦o̦ke eõ ak iar jab eñjake. Bõlen rar m̦on̦ eõ, ak ijjab ememeje [eñin men eo ri-kadek eo ej ba, ãinwõt ñe ej kõnnaan ippãn make; ear jaje ta eo ear wal̦o̦k ñane im ear jab eñjake an metak jãn men ko rar wal̦o̦k ñane]. Etke ijaje ruj? Iaikuj bar idaak [ej aikuj in kiki kõnke el̦e jãn joñan an idaak, bõtab ej añũr arkool̦ im ej kijooror in bar idaak ñe emaroñ].’” Enaaj oktak im jeram̦õl kõnke el̦ap an jol̦o̦k jããn ñan arkool̦ im enaaj juon eo me ro jet reban lõke im men in enaaj kõm̦m̦an bwe en jab maroñ jerbal.—JK 23:20, 21, 34, 35, UBS.
Kũbwij Naanin Anij
w04 11/1 31 pãr. 2
Kajjitõk ko jãn Ro Rej Riit
Ñan waanjoñak, an juon armej l̦e jãn joñan an kilep emaroñ mel̦el̦ein bwe etõr, bõtab ejjab aolep iien ej ãindein. Juon eo me el̦e jãn joñan an kilep emaroñ ãindein kõnke enañinmej. Emaroñ bareinwõt ãindein kõnke ej itok jãn bõdañ. Jekõn̦aan bareinwõt keememej bwe an juon l̦e jãn joñan an kilep ej juon men me ej wal̦o̦k ilo ãnbwinnin armej eo, bõtab tõr ej itok jãn wãween an juon armej l̦õmn̦ak. An juon armej l̦e jãn joñan an kilep ej mel̦el̦ein bwe “el̦e jãn joñan an l̦ap kũriij ippãn,” bõtab juon eo etõr ej mel̦el̦ein bwe “ekũbbon̦ im el̦e jãn joñan an m̦õñã.” Kõn men in, an juon armej tõr ej alikkar ilo wãween an l̦õmn̦ak kõn m̦õñã im ejjab kõn joñan an kilep. Juon armej emaroñ juon eo etõr im mattiia meñe em̦m̦an joñan an kilep ak eaidik. Bareinwõt, emaroñ okkõtaktak wãween an armej l̦õmn̦ak kõn joñan eo em̦m̦an ilo ãnbwinnin juon armej im kããn ekkar ñan jikin ko jej pãd ie.
JUL̦AE 28–O̦KWÕJ 3
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ JABÕN KÕNNAAN 24
Kõkajoor Eok Make ñan Jelm̦ae Wãween ko Reppen
it-2 610 pãr. 8
Jum̦ae im Matõrtõr
Kũrjin ro rej bareinwõt kam̦m̦oolol kõn jinõkjeej eo me enaaj wal̦o̦k ñan ro rej kijenmej. Ikijjeen jinõkjeej in, Jesus ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ armej ro me ro jet rej kaeñtaan er kõn aer kõm̦m̦ani men ko rewãnõk kõnke aer Aelõñin lañ.” (Mt 5:10) Ilo aer jel̦ã kõn kõjatdikdik eo kõn jerkakpeje eo im bareinwõt kõn Eo me ej wũnjãn kõjatdikdik in, men in ej kõkajoor er. Ej kõkajoor er bwe ren tiljek wõt ñan Anij meñe ro rej matõrtõr er rej kaamijak er bwe renaaj m̦an er ñan mej. Im tokjãn aer tõmak ilo katok in mej eo an Jesus, em̦õj aer anemkwõj jãn aer mijak in mej ilo wãween ko rellãj im rekowadoñ. (Hi 2:14, 15) L̦õmn̦ak eo an juon Kũrjin elukkuun aorõk el̦aññe ekõn̦aan dãpij wõt an tiljek ium̦win ijjiped im menin kaeñtaan ko kõn an ro jet matõrtõr er. “Kom̦win dãpij wõt l̦õmn̦ak in ear bareinwõt pãd ippãn Christ Jesus, eo me . . . [ear] pokake wõt ñan mej, aet, ke ear mej ioon al̦al̦ in eñtaan eo.” (Pil 2:5-8) “Bwe kõn wõt lañlõñ eo em̦õj likũti im̦aan [Jesus], ear kijenmej ilo al̦al̦ in eñtaan eo jekdo̦o̦n ñe men in ear menin kajjookok.”—Hi 12:2; bar lale 2Ko 12:10; 2Te 1:4; 1Pi 2:21-23.
Drebij Wõt Am Lõñliñ Iomin Ien ko Renana
12 Jabõn Kennan Ko 24:10 ej ba: “Elañe kwoj kijelok ilo ran in jorran, inem erik wõt am kajur.” Bar juõn jabõn kennan ej ba: “Kin buromõj in buruen, emwij rupe an.” (Ken. 15:13) Jet dri Kristian ro rar buromõj ñõn joñõn eo me ear kabwijrõk ir jen air katak Baibel ibeir mõke im kalomõnlokjen kin Nan eo an Anij. Jar ko air rar oktõk im juõn mõntin bajjek wõt, im remaroñ kar kamõkelok iair jen dri tõmak ro jeir im jãtir. Alikar, emaroñ juõn men ekauwatata ñõn kij ñe eto ar buromõj.—Ken. 18:1, 14.
13 Ijo turãjet, ilo ar bõk juõn lemnok ejime im emõn, men in enaj jibõñ kij ñõn lemnok wõt kin wãwen ko ilo mour eo ar me jemaroñ lo lõñliñ im mõnõnõ ie. Devid ear je: “I lõñliñ in kõmõnmõn ankil Am, O aõ Anij.” (Sam 40:8) Ñe men ko rej oktõk im nana ilo mour eo ar, jen jab kõtlok bwe men kein ren kabwijrõk kij jen ar niknik in kõmõni aolep makõtkit ko me rej ekkejellok iben kabuñ eo emol. Ilo mol, wãwen eo emõn ñõn ar anjo ion buromõj ej ñõn ar bõk kwonad ilo makõtkit ko rekamõnõnõ. Jeova ej jiroñ kij bwe jemaroñ lo lõñliñ im mõnõnõ ilo ar riit im etale Nan eo an ran otemjej. (Sam 1:1, 2; Jem. 1:25) Ilo ien kwelok ko an Kristian im jen Jeje ko Rekwojarjar, jej bõk “nan ko nan in joij” me remaroñ kõkãtõk kij im kalõñliñ buruer.—Ken. 12:25; 16:24.
Kajjitõk ko jãn Ro Rej Riit
Jabõn Kõnnaan 24:16 ej ba: “Bwe ri-wãnõk ej buñ jiljilimjuon alen, im ej bar jerkak.” Eoon in ej ke jitõñl̦o̦k ñan juon eo me ejjab bõjrak an kõm̦m̦an jerawiwi ak tokãlik Anij ej jol̦o̦k an bõd?
Ilo m̦ool, ejjab eñin mel̦el̦ein eoon in. Ijoke, ej jitõñl̦o̦k ñan juon eo me ej buñ ak jemaroñ ba bwe ejjab bõjrak an iioon apañ ko ak men ko reppen im armej in ej bar jerkak ak jemaroñ ba ej bar kajoor im kijenmej ium̦win wãween kein.
Aet, ijello̦kun an Jabõn Kõnnaan 24:16 kõjerbal “buñ” ñan jitõñl̦o̦k ñan juon me ej buñ ilo jerawiwi, ej jitõñl̦o̦k ñan apañ ko ak wãween ko reppen jej iiooni, me ejjab bõjrak aer wal̦o̦k. Ilo jukjukun pãd in enana kiiõ, juon eo ewãnõk emaroñ iioon apañ ko ikijjeen ãjmour eo an ak wãween ko jet. Emaroñ bar iioon jum̦ae im matõrtõr jãn kien kõn wõt tõmak eo an. Meñe ãindein, ak emaroñ lõke bwe Anij ej rejetake im bwe enaaj jipañe ñan kijenmej wõt im lo tõprak. Baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan ikkutkut in am̦ kar loe an ri-karejar ro an Anij lo tõprak meñe rej iioon wãween ko reppen. Etke ej ãindein? Kõnke jej lõke bwe “Jeova ej kõjerkak im dãpij ro otemjej rebuñ; im kajutak ro otemjej rejillo̦k.”—Sam 41:1-3; 145:14-19.
Kũbwij Naanin Anij
Kajitõk ko jen Ro Rej Riit
Ilo ien ko ilo Baibel, elañe juõn eman ear kõnan ‘kalek mweo imõn,’ ak ejaak juõn baamle ilo an mare, ear aikwij kajitõkin e mõke, ‘Ij pojõk ke ñõn lale im kabwe aikwij ko an lio iba im ajiri ro nejimro?’ Mokta jen an ejaak juõn baamle, ear or jerbal ko ear aikwij kõmõni, einwõt lale melan ko an ak jikin kallip ko an. Kin men in, ilo juõn ian ukok in Baibel ko ilo kajin Majõl, ej ba: “Kwon jab kalek mweo imõm im kõmmõn am family mae ien eo jikin kallib eo am ej dredrelok, im kwo jelã ke kwo maroñ in mour jene.” Kien in ej ke jerbal ranin?
Aet. Eman eo me ekõnan mare ej aikwij lukkun pojõk ñõn bõk erro in. Elañe enbwinin ej kajur wõt, enaj aikwij in jerbal. Emol, jerbal eo an leo ñõn lale baamle eo an en jab wõt ñõn kabwe aikwij ko ilo kõniek. Nan in Anij ej kwalok bwe eman eo me ejjab kabwe aikwij ko an baamle eo an ilo kõniek, iñjake, im ilo jitõb enana lok jen juõn dri jab tõmak! (1 Tim. 5:8) Kin men in, ilo an kapoj e mõke mokta jen an mare im ejaak juõn baamle, likao eo ej aikwij kajitõkin e mõke kin kajitõk kein: ‘Ij lukkun pojõk ke ñõn kabwe aikwij ko an baamle eo aõ? Ij pojõk ke ñõn tel baamle eo aõ ikijen men ko an kabuñ? Inaj ke kajejit erro eo ñõn ekkeini aõ katak Baibel iben lio iba im ajiri ro nejimro?’ Nan in Anij ej lukkun kwalok kin erro kein raurõk.—Dut. 6:6-8; Ep. 6:4.
Inem, juõn likao me ej kabuk belen ej aikwij lukkun lemnok kin nan in kakabilek eo ilo Jabõn Kennan Ko 24:27. Ilo ejja wãwen in wõt, juõn jiroñ ej aikwij kajitõkin e mõke elañe epojõk ñõn lolorjaki erro ko an juõn kõra dri belele im ej juõn jinen. Juõn jiroñ im likao me rej lemnok in mare im ro me rej kab mare im rej lemnok in neje, remaroñ kajitõkin ir mõke kin ejja kajitõk kein wõt. (Luk 14:28) Ñe armij ro an Anij rej mour ekkar ñõn nan in tel in emwij kakõrmole, emaroñ jibõñ ir ñõn bõprae air jelmae buromõj im renaj bõk lõñliñ kin juõn mour in baamle elemõnõnõ.
O̦KWÕJ 4-10
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ JABÕN KÕNNAAN 25
Naanin Kakapilõk ko Remãlõtlõt Ikijjeen Wãween Ad Kõnono
Ejim̦we Ke Wãween Am̦ Kõjerbal Maroñ eo Am̦ ñan Kõnono?
6 Etke eaorõk ñan kããlõt iien eo ekkar ñan kõnnaan? Bokin Jabõn Kõnnaan 25:11 ej ba: “Juon naan, ñe ekkar aer kwal̦o̦ke, ej ãinwõt abõl̦ kool̦ ilo nien jelba.” Abõl̦ ko me kõm̦m̦an jãn kool̦ el̦ap aer aiboojoj, bõtab el̦apl̦o̦k aer aiboojoj ñe rej pãd iturin kainõknõk ko me kõm̦m̦an jãn jelba. Ilo ejja wãween in wõt, emaroñ wõr juon men em̦m̦an jej itõn ba ñan juon armej. Bõtab, ñe jej kããlõt iien eo ekkar ñan kwal̦o̦ke, enaaj l̦apl̦o̦k ad jipañ armej eo. Ewi wãween ad maroñ kõm̦m̦ane men in?
7 Ñe jej kõnnaan ilo iien ko rejjab ekkar, armej ro remaroñ jab mel̦el̦e ak kõn̦aan roñjake ta ko jej ba. (Riit Jabõn Kõnnaan 15:23, UBS.) Ñan waanjoñak, ilo M̦aaj 2011 eo, ear wal̦o̦k juon m̦akũtkũt lal̦ im wal̦o̦k n̦o ko rel̦l̦ap me rar ko̦kkure elõñ iaan bukwõn ko iturear ilo Jepaan. Elõñl̦o̦k jãn 15,000 armej ro rar mej. Elõñ iaan Ri Kõnnaan ro an Jeova ear mej ro uwaan baam̦le ko aer im ro m̦õttaer. Meñe ãindein, ak rar kõn̦aan kõjerbal Baibõl̦ eo ñan jipañ ro jet me rar iioone ejja men in wõt. Bõtab, rar jel̦ã bwe elõñ iaan armej ro rar kabuñ in Buddhism im rejjab lukkuun jel̦ã kõn Baibõl̦. Kõn men in, ijello̦kun an ro jeid im jatid kwal̦o̦k ñan rein kõn iien eo ro remej renaaj bar mour, rar kaenõm̦m̦an er im kõmel̦el̦eik er kõn unin an wal̦o̦k men ko renana ñan armej ro rem̦m̦an.
Ejim̦we Ke Wãween Am̦ Kõjerbal Maroñ eo Am̦ ñan Kõnono?
15 Wãween ad kõnnaan ñan ro jet elukkuun aorõk. Armej ro rar m̦õn̦õn̦õ in roñjake Jijej kõnke ear kõnnaan ilo “jouj.” (Luk 4:22) Ñe jej kõnnaan ilo jouj, armej ro rem̦õn̦õn̦õ in roñjake kõj im l̦oore ta ko jej jiroñ er bwe ren kõm̦m̦ani. (Jabõn Kõnnaan 15:4) Enaaj pidodo ad kõnnaan ilo jouj ñan ro jet ñe jej kautiej er im l̦õmn̦ak kõn eñjake ko aer. Eñin men eo Jijej ear kõm̦m̦ane. Ñan waanjoñak, ke ear loe an juon jarlepju in armej kõn̦aan roñjake an katakin, ear lukkuun m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k iien ippãer im katakin er. (Mark 6:34) Bareinwõt, meñe armej rar kõnono n̦ae Jijej, ak ear jab kõnono n̦ae armej ro.—1 Piter 2:23.
16 Meñe jej yokwe baam̦le eo ad im ro m̦õttad, jet iien jej ba men ko rejjab jouj ñan er kõnke jelukkuun jel̦ã kajjier. Jemaroñ l̦õmn̦ak bwe jejjab aikuj kõjparok wãween ad kõnnaan ñan er. Bõtab, ejjel̦o̦k juon iien Jijej ear ba men ko rejjab jouj ñan ro m̦õttan. Ke jet iaaer rar akwããl kõn wõn eo eutiej iaaer, ear kajim̦we er ilo juon wãween ejouj im kõm̦m̦an waanjoñak kõn juon ajri ñan jipañ er kajim̦we l̦õmn̦ak ko aer. (Mark 9:33-37) Em̦m̦aan ro rej lale eklejia remaroñ l̦oore joñak eo an Jijej ilo aer kajim̦we ro jet ilo jouj.—Galetia 6:1, UBS.
w95 4/1 17 pãr. 8
Jen Rõjañ Doon ñan Kwal̦o̦k Yokwe im Jerbal ko Rekanooj in Em̦m̦an —Ewi Wãween?
8 Ilo ad karejar ñan Anij eo ad, kõj aolep jemaroñ rõjañ doon ikijjeen joñak ko ad. Jesus ear lukkuun rõjañ ro rar roñjake e. Ear yokwe jerbalin kwal̦o̦k naan im ear kautieje jerbal in. Ear ba bwe jerbal in ej ãinwõt m̦õñã eo kijen. (Jon 4:34; Rom 11:13) Kain kijejeto rot in emaroñ lukkuun jelõt ro jet. Kwõmaroñ ke bareinwõt kwal̦o̦k am̦ kijejeto ilo jerbalin kwal̦o̦k naan? Kwõmaroñ kwal̦o̦k bwebwenato ko rekõketak kwaar iiooni ilo jerbalin kwal̦o̦k naan ñan ro jet ilo eklejia eo, ak kõjparok bwe kwõn jab kõmjãje. Ñe kwõj kũr ro jet ñan jerbal ippam̦, lale wãween am̦ maroñ jipañ er ñan lo m̦õn̦õn̦õ ilo aer kõnnaan ñan ro jet kõn Ri-Kõm̦anm̦an eo ad, Jeova.—Jabõn Kõnnaan 25:25.
Kũbwij Naanin Anij
it-2 399
Ineem̦m̦an
Juon armej emaroñ ineem̦m̦an kõnke ewõr an juon tõmak elukkuun kajoor. Ejel̦ã irooj ioon eñjake ko an make im ejel̦ã kilen kõl̦mãnl̦o̦kjen̦. Ñe juon armej ejjab kwal̦o̦k ineem̦m̦an ej kõnke ejjab jokwane kõn e make, el̦ap an inepata, edik an tõmak im kõjatdikdik, im bareinwõt ebbweer. Jabõn Kõnnaan ej kõmel̦el̦e kõn juon armej me ejjab ineem̦m̦an ilo an ba: “Eo ejjab irooj ioon bũruon ej ãinwõt juon jikin kweilo̦k ejeepepl̦o̦k im ejjel̦o̦k an wõrwõr.” (JK 25:28) Epidodo an kain armej rot in bõk l̦õmn̦ak ko renana im rejekkar, im men in emaroñ kõm̦akũti ñan kõm̦m̦ani men ko rejjab jim̦we.
O̦KWÕJ 11-17
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ JABÕN KÕNNAAN 26
Lukkuun Pãd Ettol̦o̦k jãn Juon “Ri-Bwebwe”
it-2 729 pãr. 6
Wõt
Iien ko. Ilo Ãneen Kallim̦ur eo, iien ko ruo rel̦l̦aptata rej rak (summer) im añõneañ (winter), iien kein rej iien m̦õrã im mããn̦ãn̦ im iien m̦õl̦o im wõt. (Keidi Sam 32:4; Al 2:11) Ejjab lukkuun l̦ap an wõt ilo lukwõl̦pãn Eprõl̦ ñan lukwõl̦pãn Oktoba. Ejeja an wõt ilo iien m̦adm̦õd. Jabõn Kõnnaan 26:1 ej kaalikkar bwe ejeja an wõt ilo iien rot in. (Keidi 1Sa 12:17-19.) Ilo iien m̦õl̦o im wõt, ewõr jet raan ej wõt im jet raan ej em̦m̦an lañ. Im kõnke ej bar iien m̦õl̦o, ñe ej wõt elukkuun kappio̦eo. (Ezr 10:9, 13) Kõn men in, el̦ap an juon menin kam̦m̦oolol ñan lo juon jikin kõjato.—Ais 4:6; 25:4; 32:2; Job 24:8.
w87 10/1 19 pãr. 12
Kauwe Ej Jebar Leen Aenõm̦m̦an
12 Ippãn jet armej, el̦apl̦o̦k aer aikuj kauwe jãn ro jet ãinwõt an Jabõn Kõnnaan 26:3 ba: “Juon kein deñdeñ ñan kidia, juon kein dãpij ñan donkey, im juon al̦al̦ ñan ãlikin ro ri-bwebwe.” Jet iien Jeova ear kõtl̦o̦k bwe aelõñin Israel en iioon apañ ko kõn wõt pepe ko renana rar make kõm̦m̦ani. Baibõl̦ eo ej ba: “Rar kõpata n̦ae naan ko an Anij, im kõtrãe pepe an Eo eutiejtata. Kõn men in Ear kõttãik bũrueer kõn jerbal; rar buñ im ejjel̦o̦k aer rijjipañ. Innem rar kũr ñan Jeova ilo aer jorrããn, im Ear lo̦mo̦o̦ren er jãn eñtaan ko aer.” (Sam 107:11-13) Bõtab, jet ri-jajel̦o̦kjen̦ rej kapen bũrueer ñan joñan eo rejjab m̦õn̦õn̦õ in bõk naanin kauwe: “Eo ej kakijñeñe kõnwaan, ñe em̦õj kauwe e elõñ alen, enaaj m̦õkaj an jako, im ejjel̦o̦k men in bõbrae.”—Jabõn Kõnnaan 29:1.
it-2 191 pãr. 4
Ro Raajukub, ak Jaje Etetal
Wãween kõjerbale naan in ilo kõkkar. Kiiñ Solomon ear ba: “Eo ej jilkinl̦o̦k juon naan kõn pein ri-bwebwe, ej jeke ne ko neen [me enaaj kõm̦m̦an an ajukub], im ej ilen jorrããn.” Em̦ool bwe juon armej me ej kõjerbal juon ri-jajel̦o̦kjen̦ ñan kõm̦m̦ane juon jerbal ñane, ej ãinwõt ñe ej jeke ne ko neen ak ko̦kkure kõn̦aan ko an make. Ejjel̦o̦k pere bwe eban lo tõprak ilo jerbal in, im emaroñ ko̦kkure e make.—JK 26:6.
Kũbwij Naanin Anij
it-1 846
Ri-Bwebwe
El̦aññe kwõj uwaake juon ri-bwebwe “ekkar ñan men in bwebwe eo an,” ej ãinwõt ñe kwõj errã ippãn l̦õmn̦ak ko an renana im kwõj ãinwõt e. Bwe jen jab ãinwõt e ilo wãween in, jabõn kõnnaan ej rõjañ kõj im ba: “Kwõn jab uwaak ri-bwebwe ekkar ñan men in bwebwe eo an.” Ijoke, Jabõn Kõnnaan 26:4, 5 ej kwal̦o̦k bwe emaroñ jipañ ñe kwõj uwaake juon ri-bwebwe “ekkar ñan men in bwebwe eo an” im kwal̦o̦k bwe ejjab jim̦we wãween an l̦õmn̦ak im bwe wãween an l̦õmn̦ak elukkuun jekkar im ejjel̦o̦k tokjãn.
O̦KWÕJ 18-24
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ JABÕN KÕNNAAN 27
Wãween Ad Bõk Tokjãn jãn Ro Rej M̦oolin M̦õttad
Jeova Ej Kaorõk Ri-Karejar ro An me Ettã Bũrueer
12 Juon armej me ettã bũruon ej kam̦m̦oolol ñe juon ej kajim̦we. Ñan waanjoñak: Pijaikl̦o̦k m̦õk am̦ pãd ilo juon iien kweilo̦k. Ãlikin am̦ kõnono ippãn elõñl̦o̦k jãn juon jeid im jatid, juon iaaer ej bõk eok ñan juon jikin me komiro wõt bwe en ba bwe ewõr bũrar ikõtaan ñiim̦. Ejjel̦o̦k pere, kwõnaaj kar jook. Bõtab, kwõn kar ke kam̦m̦oolole bwe ear ba ñan kwe? Ilo m̦ool, kwõnaaj kar kõn̦aan bwe juon en kar ba wõt ñan eok m̦oktal̦o̦k! Ãindeinl̦o̦k wõt, jekõn̦aan kõttãik bũruod im kam̦m̦oolol rũttõmak eo m̦õttad me ear peran in letok naanin kauwe ilo iien eo jaar aikuji. Jej watõke bwe ej juon jerad, im jab juon ad ri-kõjdat.—Riit Jabõn Kõnnaan 27:5, 6; Gal. 4:16.
it-2 491 pãr. 3
Ri-Turid
Jabõn Kõnnaan ej rõjañ kõj ñan tõmak im lõke juon m̦õttad im bwe ej juon menin mãlõtlõt ñan kajjitõk jipañ jãn er ñe jej aikuji. Bokin Jabõn Kõnnaan ej ba: “Kwõn jab ilo̦k jãn jeram̦, ak jãn jeran jem̦am̦; im kwõn jab ilo̦k ñan m̦weo im̦õn jeim̦ im jatũm̦ ilo raan in jorrããn; em̦m̦anl̦o̦k ri-turum̦ [sha·khenʹ] epaak jãn jeim̦ im jatũm̦ ettol̦o̦k.” (JK 27:10) Ej ãinwõt ñe ri-jeje eo ej ba bwe juon m̦õttam̦ epaak elukkuun aorõk im kwõmaroñ reilo̦k ñane ñan jipañ eok ijello̦kun am̦ reilo̦k ñan juon nukum̦. Emaroñ ãindein kõnke eo nukum̦ emaroñ ettol̦o̦k jãn eok im emaroñ jab pojak in jipañ ak wõr an maroñ ñan jipañ eok ãinwõt an eo m̦õttam̦ maroñ.
Jo̦dikdik Ro—Kain Rot Mour eo Kokõn̦aan?
7 Juon men jemaroñ katak jãn pepe ko renana an Joash ej bwe jej aikuj kããlõt ñan aetõl ro me renaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an—ro me rej yokwe Jeova im rekõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik bũruon. Bareinwõt, jejjab aikuj m̦õttãik wõt ro me rej joñan wõt kõj. Keememej bwe Joash ear lukkuun dik jãn eo m̦õttan, Jihoiada. Ilo am̦ l̦õmn̦ak kõn ro m̦õttam̦, kajjitõk ippam̦ make kajjitõk kein: ‘Rej ke jipañ eõ ñan kõkajoore tõmak eo aõ ilo Jeova? Rej ke kate er joñan wõt aer maroñ ñan mour ekkar ñan kien ko an Anij im rej ke rõjañ eõ ñan bar ãindein? Rej ke kõnono kõn Jeova im men ko rar katak kaki jãn Baibõl̦? Rej ke kwal̦o̦k wõt ñan ña men ko ikõn̦aan roñjaki, ak rej ke letok naanin kauwe ko ilo iien ko ij aikuji?’ (JK. 27:5, 6, 17) Ilo m̦ool, el̦aññe ro m̦õttam̦ rejjab yokwe Jeova, innem kwõjjab aikuji er. Bõtab el̦aññe ewõr m̦õttam̦ me rej yokwe Jeova, wõnm̦aanl̦o̦k wõt im aetõl er—rein renaaj aolep iien jipañ eok!—JK. 13:20.
Kũbwij Naanin Anij
Katak ko Relap Jen Book in Jabõn Kennan Ko
27:21. Nan in nebar ko remaroñ kalikar kain armij rot kij. Ettã buru ej walok elañe nan in nebar eo ej kamakit kij ñan ad kwalok ad kamolol ñan Jehovah im ej rejañ kij ñan ad wõnmanlok wõt im karejar ñan e. An juõn jab ettã buru ej walok ñe nan in nebar eo ej bõkliñtak juõn eñjake in kautiej e make.
O̦KWÕJ 25-31
KATAK KO RAORÕK JÃN NAANIN ANIJ JABÕN KÕNNAAN 28
Oktak ko Ikõtaan Juon Ri-Nana im Juon Ri-Wãnõk
w93 5/15 26 pãr. 2
Kwõj Ke Kanoojin L̦oore Jeova?
“Ri-wãnõk rej peran ãinwõt juon l̦aiõn.” (Jabõn Kõnnaan 28:1) Ro rewãnõk rej jerbale tõmak eo aer, lõke im atartar ioon Naanin Anij, im rej kwal̦o̦k peran ilo aer wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova meñe remaroñ iiooni wãween ko rekauwõtata.
it-2 1139 pãr. 3
Lol̦o̦kjen̦
Ro rej ilo̦k jãn Wũnjãn lol̦o̦kjen̦. Ñe juon armej ej jino kõm̦m̦ani men ko renana, ej bõjrak jãn an l̦õmn̦ak kõn Anij ñe ej kõm̦m̦ani pepe ko. (Job 34:27) Kain armej rot in ej kõtl̦o̦k bwe bũruon en tõlpilouk e ñan jab loe bwe men ko ej kõm̦m̦ani rebõd. Kõn an ãindein, ejako an juon eo ej lol̦o̦kjen̦. (Sam 36:1-4) Meñe emaroñ ba bwe ej kabuñ ñan Anij, ak el̦apl̦o̦k an kaorõk l̦õmn̦ak ko an armej im rem̦m̦anl̦o̦k ippãn. (Ais 29:13, 14) Ej kajjioñ jojomare kõm̦m̦an ko an renana ilo an ba bwe ej “iukkure” ak limo wõt, (JK 10:23) im ej oktak im erom juon eo ettoon, elãj, im ejajel̦o̦kjen̦, ñan joñan eo ej l̦õmn̦ak bwe Anij—eo me jejjab maroñ loe—ejjel̦o̦k an maroñ ñan lo im mel̦el̦e kõn men ko renana ej kõm̦m̦ani. (Sam 94:4-10; Ais 29:15, 16; Jrm 10:21) Ikijjeen kõm̦m̦an ko an, ej ãinwõt ñe ej ba, “Ejjel̦o̦k Anij” (Sam 14:1-3) im ejjab l̦õmn̦ak kõn Jeova ilo men ko ej kõm̦m̦ani. Kõnke ejjab kõtl̦o̦k bwe naanin kakapilõk ko an Anij ren tõl e, ejjab maroñ ekajet ilo juon wãween ejim̦we, ejjab maroñ loe men ko rej wal̦o̦k ilo juon wãween ealikkar, ejjab etale aolep mel̦el̦e ko, im ejjab maroñ kõm̦m̦ani pepe ko rem̦m̦an.—JK 28:5.
it-1 1211 pãr. 4
Tiljek
Juon armej emaroñ tiljek wõt ñan Jeova kõn wõt an lukkuun lõke im tõmak E im kajoor eo an ñan lo̦mo̦o̦ren kõj, im jab kõn kajoor eo an make. (Sam 25:21) Anij ej kallim̦ur bwe enaaj erom juon “likõpejñak” im “juon em̦ ekajoor,” im ej kõjparok ro rej etetal ilo tiljek. (JK 2:6-8; 10:29; Sam 41:12) Aer lukkuun kate er ñan kabuñbũruon Jeova ej jipañ er bwe ren jokwane ilo mour ko aer, im ej jipañ er ñan kõttõpare mejãnkajjik ko aer. (Sam 26:1-3; JK 11:5; 28:18) Ijoke, ãinwõt an kar Job iioone, ro rewãnõk remaroñ eñtaan kõn wõt tõl eo an eo enana im remaroñ mej ippãn eo enana, bõtab Jeova ej kallim̦ur bwe ejel̦ã kõn mour eo an ro rewãnõk im ej kallim̦ur bwe renaaj loi men ko rem̦m̦an, ilju im jekl̦aj eo aer enaaj aenõm̦m̦an, im renaaj lukkuun jeraam̦m̦an. (Job 9:20-22; Sam 37:18, 19, 37; 84:11; JK 28:10) Ikijjeen bwebwenato in Job, men eo ej kõm̦m̦an bwe en lukkuun aorõk im wõr tokjãn juon armej im bwe en tõllo̦kũn an bõk kautiej ej kõn an tiljek, im ejjab kõn men ko m̦weiien. (JK 19:1; 28:6) Ajri ro me jineer im jemãer rej ãindein rejeraam̦m̦an (JK 20:7), kõnke rej jolõte joñak eo em̦m̦an an jemãer, ãt eo etan em̦m̦an, im an ro jet kautieje.
Kũbwij Naanin Anij
w01 12/1 11 pãr. 3
Kõjparok bwe en Jab Jorrããn Jem̦jerã eo Am̦ Ippãn Jeova
Utiej bõro im l̦e jãn joñan am̦ lõke eok make. Elõñ ro me ear bõjrak an jerbal menono eo aer (heart attack), ear l̦e jãn joñan aer lõke er make im rar l̦õmn̦ak bwe relukkuun ãjmour. Ekkã an armej rein l̦õmn̦ak bwe ejjab menin aikuj ñan aer taktõ. Ilo ejja wãween in wõt, jet ro jeid im jatid remaroñ l̦õmn̦ak bwe kõnke eto aer pãd ilo m̦ool eo, ejjel̦o̦k juon men enana emaroñ wal̦o̦k ñan jem̦jerã eo aer ippãn Jeova. Remaroñ kõjekdo̦o̦n aer etale er make ak taktõ ilo kõkkar m̦ae iien eo rejorrããn. Elukkuun aorõk bwe jen keememej wõt naanin kakapilõk eo an rijjilõk Paul kõn an jab l̦e jãn joñan ad lõke kõj make. Ear ba: “Eo ej l̦õmn̦ak bwe ej jutak pen en kanooj kõjparok bwe en jab buñ.” Ej juon menin mãlõtlõt ñan kile bwe jejjab weeppãn im ñan etale kõj make im jem̦jerã eo ad ippãn Jeova jãn iien ñan iien.—1 Korint 10:12; Jabõn Kõnnaan 28:14.