IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w23 Oktoba kk. 12-17
  • ‘Uzonenza Njani Niqine’?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • ‘Uzonenza Njani Niqine’?
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2023
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • FUMANA AMANDLA NGOKUTHANDAZA NANGOKUFUNDA
  • ABAFOWENU NABODADWENU BANGAKUQINISA
  • ITHEMBA NGENGOMUSO LINGAKUQINISA
  • Wafunda Emitjhaphwenakhe
    Lingisa Ikholo Labo
  • Wafunda Isifundo Sokuba Nomusa
    Lingisa Ikholo Labo
  • UJona Nefesi Ekulu
    Incwaadami Yeendaba ZeBhayibhili
  • Okusencwadini KaJona
    IBhayibheli ImiTlolo ECwengileko
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2023
w23 Oktoba kk. 12-17

ISIHLOKO SAMA- 43

‘Uzonenza Njani Niqine’?

“[UJehova] uzonenza niqine, uzonenza nibe namandla, uzonibeka esisekelweni esiqinileko.”—1 PIT. 5:10.

INGOMA 38 UZimu Uzokuqinisa Akuphe Amandla

OKUZOKUCOCWA NGAKHOa

1. UZimu wabasekela njani abantu bakhe esikhathini esidlulileko?

KANENGI iliZwi lakaZimu lihlathulula amadoda athembekileko njenganamandla. Kodwana amadoda la akhange azizwe anamandla ngaso soke isikhathi. Ngokwesibonelo, kezinye izenzakalo iKosi uDavida yazizwa ‘iqine njengentaba’ kodwana kezinye yazizwa ‘ithukiwe.’ (Rhu. 30:7) Nanyana umoya kaZimu wanikela uSamsoni amandla amakhulu, bekalemuka ukuthi ngaphandle kwamandla avela kuZimu ‘bekazokuphelelwa mamandla afane nawo woke amanye amadoda.’ (Hlul. 14:5, 6; 16:17) NguJehova owanikela amadoda athembekileko la amandla.

2. Kubayini umpostoli uPowula athi uyabogaboga nokuthi unamandla? (2 Korinte 12:9, 10)

2 Umpostoli uPowula walemuka ukuthi naye utlhoga amandla avela kuJehova. (Funda yesi-2 kwebeKorinte 12:9, 10.) Njengenengi lethu, uPowula bekanemiraro yepilo. (Gal. 4:13, 14) Ngezinye iinkhathi bekuba budisi bona enze izinto ezilungileko. (Rom. 7:18, 19) Ngezinye iinkhathi bekasaba ngalokho ebekungenzeka kuye. (2 Kor. 1:8, 9) Nanyana kunjalo, uPowula nakabogabogako bekaba namandla. Njani? UJehova wanikela uPowula amandla awatlhogako. Wamqinisa.

3. Ngimiphi imibuzo esizoyiphendula esihlokwenesi?

3 Nathi uJehova uthembisa ukusinikela amandla wokukghodlhelela. (1 Pit. 5:10) Kodwana angeze salindela ukufumana isizo lakhe nange singenzi umzamo. Ukufanekisa, i-enjini inganikela ikoloyi amandla wokuthi ikhambe. Nanyana kunjalo, umtjhayeli kufuze agadange amafutha ukwenzela bona ikhambe. Ngendlela efanako, uJehova ukulungele ukusinikela amandla esiwatlhogako kodwana kufuze sithathe amagadango nasizakuzuza kiwo. Khuyini uJehova asinikela yona bona asiqinise? Khuyini ekufuze siyenze ukufumana amandla lawo? Sizokufumana iimpendulo zemibuzo leyo ngokuhlola indlela uJehova aqinisa ngayo umphorofidi uJona, uMariya unina lakaJesu nompostoli uPowula. Sizokubona nokuthi uJehova uragela njani phambili aqinisa abantu bakhe namhlanjesi ngendlela efanako.

FUMANA AMANDLA NGOKUTHANDAZA NANGOKUFUNDA

4. Singawafumana njani amandla avela kuJehova?

4 Enye indlela esingafumana ngayo amandla avela kuJehova kutjhidela kuye ngomthandazo. Uzokuphendula imithandazwethu ngokusinikela “amandla angaphezu kajayelekileko.” (2 Kor. 4:7) Singafumana namandla nasifunda iliZwi lakhe besicabangisise ngalo. (Rhu. 86:11) Umlayezo kaJehova oza kithi ngeBhayibheli ‘unamandla.’ (Heb. 4:12) Nawuthandaza kuJehova bewufunde iliZwi lakhe, uzokufumana amandla owatlhogako bona ukghodlhelele, uhlale uthabile namkha ukghone ukwenza isabelo esibudisi. Tjheja ukuthi uJehova wamqinisa njani umphorofidi uJona.

5. Kubayini umphorofidi uJona bekatlhoga amandla?

5 Umphorofidi uJona bekatlhoga amandla. Wabalekela isabelo esibudisi uJehova amnikela sona. Ngebanga lalokho, yena nabantu ebebasemkhunjini bapheze babulawa siwuruwuru esinamandla. Abathaya ngesikepe nabamphosela ngelwandle, wagwinywa yihlambi ekulu. UJona bekasendaweni ethusako—ngemathunjini wehlambi ekulu. Ucabanga ukuthi uJona wazizwa njani? Kghani bekalindele ukufela lapho? Kghani wacabanga bona uJehova umlahlile? Kufuze bona uJona bekatshwenyeke khulu.

Isithombe: 1. UJona uyathandaza ngemathunjini wehlambi. 2. Umfowethu uyathandaza asekamerweni lakhe. Hlanu kwakhe kuneBhayibheli nefowuni enama-earphone.

Njengomphorofidi uJona, singawafumana njani amandla nasiqalene nesilingo? (Funda iingaba 6-9)

6. NgokwakaJona 2:1,2,7, khuyini eyaqinisa uJona nakasemathunjini wehlambi?

6 Khuyini uJona ayenzako bona afumane amandla lokha nakangemathunjini wehlambi ekulu? Wathandaza kuJehova. (Funda uJona 2:1, 2, 7.) Nanyana angakhenge alalele uJehova, watjhuguluka, wakholwa ukuthi uJehova uzowulalela umthandazwakhe. UJona wacabangisisa nangemiTlolo. Kubayini sitjho njalo? Umthandazwakhe otlolwe kuJona isahluko 2 usebenzisa amezwi nemitjho eminengi efana nale efumaneka kumaRhubo. (Ngokwesibonelo, madanisa uJona 2:2, 5 neRhubo 69:1; 86:7.) Kuyabonakala ukuthi uJona bekayazi kuhle imitlolo le. Ngokucabangisisa ngayo nakaqalene nemirarwakhe, waqiniseka ukuthi uJehova uzomsiza. UJehova wamsindisa uJona begodu ngokukhamba kwesikhathi wazimisela ukwenza umsebenzi uJehova amnikela wona.—Jona 2:10–3:4.

7-8. Omunye umfowethu we-Taiwan wawafumana njani amandla nakaqalene neenlingo?

7 Isibonelo sakaJona singasisiza nasiqalene neenlingo ezihlukahlukeneko. Ngokwesibonelo, u-Zhiming,b umfowethu we-Taiwan, utshwenywa miraro yepilo. Ngaphezu kwalokho, amalunga womndenakhe amphatha kumbi khulu ngebanga lokukholelwa kwakhe kuJehova. Ufumana amandla kuJehova ngokuthandaza nangokufunda. Uthi, “Ngezinye iinkhathi nakuvela imiraro, ngitshwenyeka khulu kangangokuthi angikghoni ukwehlisa umoya bese ngenze isifundo sami somuntu mathupha.” Kodwana uthembela esizweni lakaJehova. Uthi, “Kokuthoma, ngiyathandaza kuJehova. Ngokulandelako, ngifaka ama-earphones ngilalele iingoma zethu zomBuso. Kesinye isikhathi, ngiziculela phasi bekube kulapho umoyami wehla khona bese ngithoma ukufunda.”

8 U-Zhiming wafumana amandla wokukghodlhelela ubujamo obubudisi ezintweni azifunda esifundweni sakhe somuntu mathupha. Ngokwesibonelo, nakabuya ukuyokuhlinzwa, inesi lamtjela bona ngebanga lokuthi i-red blood cell yakhe yehlile, kufuze afakelwe iingazi. Ngobusuku bangaphambi kokuhlinzwa kwakhe, u-Zhiming wafunda ngodade owaqalana nokuhlinzwa okufana nekwakhe. I-red blood cell yakhe yehla ukudlula ka-Zhiming kodwana akhenge avume ukufakelwa iingazi begodu wakghona ukuphola. Indaba leyo yaqinisa u-Zhiming bona ahlale athembekile.

9. Nange iinlingo zikwenza ubogaboge, khuyini ongayenza? (Qala neenthombe.)

9 Nawuqalene nesilingo, kghani khewazizwa udanile kangangokuthi wabhalelwa kuveza indlela ozizwa ngayo nawuthandazako? Namkha uzizwa udinwe khulu bona ufunde? Khumbula ukuthi uJehova ubuzwisisa kuhle ubujamo bakho. Yeke ngitjho nanyana ungathandaza umthandazo olula, ungaqiniseka ukuthi uzokunikela okutlhogako. (Efe. 3:20) Nange ukufumana kubudisi ukufunda ngebanga lokuthi uyagula, udiniwe namkha uzizwa utshwenyeke khulu, ungalalela iBhayibheli elirekhodiweko namkha enye yeencwadi zethu. Ungalalela nenye yeengoma zethu namkha ubukele ividiyo ku-jw.org. UJehova ufuna ukukunikela amandla begodu uzokwenza njalo nawuthandaza kuye ufune neempendulo zemithandazwakho eBhayibhelini nakezinye izinto asilungiselele zona.

ABAFOWENU NABODADWENU BANGAKUQINISA

10. Abafowethu nabodadwethu abamaKrestu bangasiqinisa njani?

10 UJehova angasebenzisa abafowethu nabodadwethu abamaKrestu bona basiqinise. Bangaba “mthombo wenduduzo ekulu” nasiqalene nesilingo namkha sibhalelwa kukwenza isabelo esibudisi. (Kol. 4:10, 11) Sibatlhoga khulu abangani “ngeenkhathi zokugandeleleka.” (IzA. 17:17) Nasibogabogako, abafowethu nabodadwethu bangasinikela esikutlhogako, basiduduze begodu basikhuthaze bona siragele phambili silotjha uJehova ngokuthembeka. Cabanga ukuthi uMariya, unina lakaJesu, wawafumana njani amandla.

11. Kubayini uMariya bekatlhoga amandla?

11 UMariya bekatlhoga amandla. Cabanga ngendlela ekufuze bona bekatshwenyeke ngayo ngemva kokufumana isabelo esibudisi esivela engilozini uGabhariyeli. Bekangakatjhadi kodwana bekazokuba sidisi. Bekanganalo ilemuko lokukhulisa abantwana kodwana bekufuze akhulise umsanyana obekazokuba nguMesiya. Akhenge aye emabhayini kodwana bekufuze atjele uJosefa bona usidisi. Lokho bekuzokuba budisi khulu ukukwenza.—Luk. 1:26-33.

12. NgokwakaLukasi 1:39-45, uMariya wawafumana njani amandla awatlhogako?

12 UMariya wawafumana njani amandla wokwenza isabelo esingakajayeleki nesibudisesi? Wafuna isizo kwabanye. Ngokwesibonelo, wabawa uGabhariyeli bona amnikele imininingwana engeziweko ngesabelwesi. (Luk. 1:34) Msinyana ngemva kwalokho, wakhamba waya “esifundeni esiziintaba” sakwaJuda wayokuvakatjhela isihlobo sakhe u-Elisabethi. Bekulikhambo elihle. U-Elisabethi wabuka uMariya begodu uJehova wamphefumulela bona akhulume amezwi asiphorofido akhuthazako malungana nendodana kaMariya engakabelethwa. (Funda uLukasi 1:39-45.) UMariya wathi uJehova “wenze imisebenzi yamandla ngesandla sakhe.” (Luk. 1:46-51) UJehova waqinisa uMariya asebenzisa uGabhariyeli no-Elisabethi.

13. Khuyini eyenzekileko lokha udadwethu we-Bolivia nakabawa isizo kubafowabo nabodadwabo?

13 NjengoMariya, nawe ungafumana amandla kubafowenu nakubodadwenu. U-Dasuri, udade we-Bolivia, bekatlhoga amandla anjalo. Uyise wagula khulu begodu ukugula kwakhe bekungalapheki. Nakasesibhedlela, bekafuna ukuba seduze noyise amtlhogomele. (1 Thim. 5:4) Kodwana lokho bekungasilula ngaso soke isikhathi. Uthi, “Iinkhathi ezinengi bengizizwa ngasuthi angikghoni ukuragela phambili.” Inga-kghani walibawa isizo? Ingasi ekuthomeni. Uthi, “Bengingafuni ukutshwenya abafowethu. Bengithi, ‘NguJehova ozonginikela isizo engilitlhogako.’ Kodwana ngalemuka ukuthi nangizihlukanisa nabanye, bengilinga ukurarulula imirarwami ngingedwa.” (IzA. 18:1) U-Dasuri waqunta ukutlolela abangani bakhe abambalwa bona abahlathululele ngobujamo bakhe. Uthi, “Angikghoni ukuyihlathulula ngamezwi indlela abafowethu nabodadwethu abangiqinisa ngayo. Beza nokudla esibhedlela begodu bangikhuthaza nangamavesi weBhayibheli. Kukhuthaza kwamambala ukwazi ukuthi asisisodwa. Simndeni omkhulu kaJehova—umndeni ohlala ukulungele ukusisiza, ulile nathi bewusikhuthaze ukuthi siragele phambili silotjha uJehova nawo.”

14. Kubayini kufuze samukele isizo elivela kubadala?

14 Enye indlela uJehova asinikela ngayo amandla kusebenzisa abadala. Bazizipho azisebenzisako ukusiqinisa nokuvuselela umoyethu. (Isa. 32:1, 2) Yeke lokha nawutshwenyekileko, khuluma nabadala. Ungazazi ukwamukela isizo elivela kibo. UJehova angasebenzisa bona ukuthi bakuqinise.

ITHEMBA NGENGOMUSO LINGAKUQINISA

15. Ngiliphi ithemba eliligugu kiwo woke amaKrestu?

15 Iinthembiso eziseBhayibhelini zingasinikela ithemba namandla wokuragela phambili silotjha uJehova. (Rom. 4:3, 18-20) Amanye amaKrestu anethemba lokuphila ezulwini kuthi amanye abe nethemba lokuphila ngokungapheliko epharadesini elihle ephasini. Ngebanga lethembeli, sinamandla wokukghodlhelela iinlingo, sitjhumayele iindaba ezimnandi besisize nabafowethu nabodadwethu ebandleni. (1 Thes. 1:3) Ithemba elifanako laqinisa umpostoli uPowula.

16. Kubayini umpostoli uPowula bekatlhoga amandla?

16 UPowula bekatlhoga amandla. Encwadinakhe ayitlolela beKorinte, wazimadanisa nesitja sebumba. ‘Bekagandelelwe,’ ‘ararekile,’ ‘ahlunguphazwa’ begodu ‘adulwa phasi.’ Ngezinye iinkhathi, ukuphila kwakhe bekusengozini. (2 Kor. 4:8-10) Watlola amezwi la hlangana nevakatjho lakhe lesithathu lokuba sithunywa sevangeli. Ngemva kokutlola amezwi la, waqalana nobunye ubudisi. Wasahlelwa siqubuthu sabantu, wabotjhwa, waphukelwa mkhumbi begodu wavalelwa ngejele.

17. Ngokuvumelana neyi-2 kwebeKorinte 4:16-18, khuyini eyaqinisa uPowula wakghodlhelela iinlingo?

17 UPowula wafumana amandla wokukghodlhelela ngokudzimelela ethembeni lakhe. (Funda yesi-2 kwebeKorinte 4:16-18.) Watjela beKorinte ukuthi ngitjho nanyana umzimbakhe wenyama ‘wonakala,’ angekhe avumele lokho kumqede amandla. UPowula wadzimelela engomusweni lakhe. Ithemba lakaPowula beliqakatheke khulu kuye kangangobana bekazimisele ukukghodlhelelela nanyana ngibuphi ubudisi bona akwazi ukufumana umvuzwakhe. UPowula wacabangisisa ngethembelo begodu lokho kwenza wazizwa ‘avuseleleka ilanga nelanga.’

18. Ithemba limqinise njani u-Tihomir nomndenakhe?

18 U-Tihomir, umfowethu we-Bulgaria, ufumana amandla ethembeni lakhe. Eminyakeni eembalwa edlulileko, umfowabo omncani, u-Zdravko, wahlongakala engozini. Ngebanga lalokho, u-Tihomir wezwa ubuhlungu khulu isikhathi eside. Bona aqalane nobuhlungobo, yena nomndenakhe bacabanga ngokuthi ukuvuswa kwabafileko kuzokuba njani. Uhlathulula uthi: “Sicoca ngokuthi sizokuhlanganaphi no-Zdravko, sizomphekela kuphi ukudla, bobani esizobamema ephathinakhe yokuthoma nakavuswako begodu sizomtjelani ngamalanga wokuphela.” U-Tihomir uthi ukudzimelela ethembeni labo kuqinisa umndenakhe kuwenze uhlale ulindele isikhathi lapho uJehova azokuvusa khona umfowabo.

Udadwethu osimumu ubukele ividiyo yombhino ethi, “Iphasi Elitjha Elizako” ngelimi lezandla begodu ucabangisisa ngokuthi ukuphila kuzokuba njani ephasini elitjha. Ucabanga asepharadesi adlala i-⁠violin nabanye abavumi.

Ucabanga ukuthi ukuphila kwakho kuzokuba njani ephasini elitjha?(Funda isigaba 19)c

19. Khuyini ongayenza ukuqinisa ithemba lakho? (Qala nesithombe.)

19 Ungaliqinisa njani ithemba lakho? Ngokwesibonelo, nange unethemba lokuphila ngokungapheliko ephasini, funda ngendlela iBhayibheli elihlathulula ngayo iPharadesi bewucabangisise ngayo. (Isa. 25:8; 32:16-18) Cabangisisa ngokuthi ukuphila kuzokuba njani ephasini elitjha. Zibone ulapho. Ngubani ofuna ukumbona? Ufuna ukuzwa liphi itjhada? Uzizwa njani? Bona ukghone ukucabanga ukuthi ePharadesi kuzokuba njani, qala iinthombe eziseencwadini zethu eziveza iPharadesi namkha ubukele ividiyo yombhino njengethi, Iphasi Elitjha Elizako, Ususemnyango namkha Akhucabange. Nange sizipha isikhathi qobe sokucabanga ngephasi elitjha, imirarwethu ‘izokuba ngeyesikhatjhana begodu ibe mncani.’ (2 Kor. 4:17) Ngethemba uJehova akunikele lona, uzokusiza ube namandla.

20. Nawuzizwa ubogaboga, ungawafumana njani godu amandla?

20 Ngitjho nanyana sizizwa sibogaboga, “uZimu uzosipha amandla.” (Rhu. 108:13) UJehova sele akunikele okutlhogako bona ufumane amandla avela kuye. Nje-ke nawutlhoga isizo lokwenza isabelo, lokukghodlhelela isilingo namkha lokuhlala uthabile, tjhidela kuJehova ngomthandazo ubawe isinqophiso sakhe ngesifundo somuntu mathupha. Yamukela isikhuthazo esivela kubafowenu nabodadwenu abamaKrestu. Qobe ziphe isikhathi sokucabanga ngethemba lakho lengomuso. Nawenza njalo, ‘uzokuqiniswa ngawo woke amandla ngokuvumelana namandla [kaZimu] aphazimulako bona ukghodlhelele ngokupheleleko ngokubekezela nangethabo.’—Kol. 1:11.

UNGAWAFUMANA NJANI AMANDLA . . .

  • ngokuthandaza nangokufunda?

  • kubafowenu nakubodadwenu?

  • ethembeni lengomuso?

INGOMA 33 Phosa Umthwalwakho KuJehova

a Isihlokwesi senzelwe labo ababona ngasuthi isilingo abaqalene naso sibudisi ukuthi bangasikghodlhelela namkha isabelo abanikelwe sona sibudisi ukuthi bangasenza. Sizokufunda ukuthi uJehova angasiqinisa njani nokuthi khuyini esingayenza bona sifumane isizo lakhe.

b Amanye amagama atjhugululiwe.

c IHLATHULULO YESITHOMBE: Udadwethu osimumu ucabangisisa ngeenthembiso eziseBhayibhelini begodu udlala ividiyo yombhino emsiza acabange ngokuthi ukuphila kwakhe kuzokuba njani ephasini elitjha.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana