ONTHELE YOKULILONGESWA 21
Oñgeni Siovaa Akumbulula Omalikwambelo Etu?
“Tutyii okuti matutambula ovipuka tuaita, mokonda tueviita kwe.” — 1 SUAU 5:15.
OTYIIMBO 41 Tehelela-vo Elikuambelo Liange
ETYI MATULILONGESAa
1-2. Oityi pamwe ovanthu vamwe vehole okulipula?
OKUTI nthiki imwe welipulile-ale ine Siovaa ukumbulula umwe omalikwambelo ove? Ine welipulile-ale ngootyo, have vala. Ovanthu ovanyingi Onombangi vapopia okuti velipulile-ale ngootyo tyina vena ovitateka. Tyina tulilinga epulo olio tyipondola okutupwiya okunoñgonoka ine Siovaa ukahi umwe nokukumbulula omalikwambelo etu.
2 Pahe matutale omokonda yatyi tuyumbila-ko onthumbi okuti Siovaa ukumbulula omalikwambelo ovafendi vae. (1 Suau 5:15) Tupu matukumbulula omapulo aa: Omokonda yatyi pamwe tusokela okuti Siovaa kakumbulula omalikwambelo etu? Oñgeni Siovaa hono akumbulula omalikwambelo etu?
SIOVAA PAMWE KAKUMBULULILA OMU TWASOKELA
3. Oityi Siovaa ahandela tulikwambele kwe?
3 Ombimbiliya itupopila okuti Siovaa utuhole unene, twesukisa unene kwe. (Ageu 2:7; 1 Suau 4:10) Otyo atila tuna okufwena kwe melikwambelo. (1 Pet. 5:6, 7) Siovaa uhanda okutukwatesako tufwene kwe, atutyivili okulwa novitateka viouye uno.
Siovaa wakumbululile omalikwambelo a Ndaviti mokwemuyakulila konondyale mbae. (Tala opalangalafu 4)
4. Oñgeni onthwe tutyii okuti Siovaa ukumbulula omalikwambelo ovafendi vae? (Tala olutalatu.)
4 M’ombimbiliya mwapopiwa ovanthu ovanyingi velikwambelele ku Siovaa, akumbulula umwe omalikwambelo avo. Okuti ove una kwou wasoka? Tyipondola hamwe wasoka Kohamba Ndaviti. Ndaviti wali nonondyale ononyingi mbahanda umwe okumwiipaa, pahe ankho ukalela vala okulikwambela ku Siovaa emukwateseko. Nthiki imwe welikwambelele ati: “Siovaa, tehelela-vo elikwambelo liange, nthehelele-vo tyina ndyiliyava kwoove unkhwateseko. Nkhumbulile-vo motyili tyove, no mokuviukisa kwove.” (Sal. 143:1) Siovaa wakumbululile umwe etyi Ndaviti emwiita, emuyovola. (1 Sam. 19:10, 18-20; 2 Sam. 5:17-25) Otyo Ndaviti apopilile umwe okuti: “Siovaa ukahi popepi novanthu aveho vemwihana.” Noonthwe tupondola okukala nonthumbi ngooyo. — Sal. 145:18.
Siovaa wakumbululile omalikwambelo a Paulu mokwemwavela ononkhono etyivile okukoleleya. (Tala opalangalafu 5)
5. Okuti kohale Siovaa pokukumbulula omalikwambelo ovafendi vae ankho uvepa umwe vala etyi vahanda? Popia-po etyi tyalingile Paulu. (Tala olutalatu.)
5 Siovaa pamwe kamakumbulula omalikwambelo etu ngeetyi onthwe tukevelela. Otyo tyali ngootyo na apositolu Paulu. Waitile ku Siovaa opo emupole “ekete mohitu.” Paulu welikwambelele tutatu okwiita vala otyipuka otyo. Okuti Siovaa wakumbululile omalikwambelo oo? Yoo, mahi hangeetyi-ko Paulu ankho asoka. Ahapolo otyitateka Paulu ankho ena-tyo mahi emupe vala ononkhono etyivile okutwalako nokumulingila. — 2 Kol. 12:7-10.
6. Omokonda yatyi pamwe tutila ngoti Siovaa kekahi-ale nokukumbulula omalikwambelo etu?
6 Noonthwe hono pamwe Siovaa upondola okukumbulula omalikwambelo etu, mahi atyahaendela ngoomu onthwe ankho tutyisokela. Mahi onthwe tutyii umwe okuti Siovaa wii oityi otyiwa pala onthwe. Siovaa “upondola okulinga vali tyipona ovipuka aviho tuita ine tusoka.” (Efe. 3:20) Naina, upondola okutwavela etyi twaita momalikwambelo etu momuvo ankho twehetyikevelela-le, pamwe etyeendekela vala omu ankho onthwe twahasoko-ale.
7. Omokonda yatyi pamwe twesukisila okupilulula etyi twiita momalikwambelo? Popia etyi tyalingile Martin.
7 Pamwe tupondola okupilulula etyi twaita melikwambelo tyina twamanoñgonoka etyi Siovaa ahanda. Tala etyi tyalingile Martin Poetzinger. Martin etyi anepa, apahakala-le ehimbwe akwatwa, atwalwa motyipembe tyononkhwatwa mo Alemanha. Po tete welikwambelele ku Siovaa emupole motyipembe otyo tyononkhwatwa, opo etyivile okutekula omukai wae, nokuundapa movilinga viokwivisa. Mahi etyi palamba onosimanu onombali, etyimono okuti Siovaa hatyoko ahanda otyo. Pahe ahimbika okulikwambela okuti: “Mbambavo Siovaa ndekese-vo etyi ove uhanda ame ndyilinge.” Pahe ahimbika okusoka ku vakwavo navo Onombangi veli motyipembe otyo tyononkhwatwa. Ovanyingi puvo ankho valinga otyiho tyina vasoka kovana vavo no kovakai vavo. Konyima, Martin elikwambela ati: “Siovaa, napandula otyilinga etyi pahe wampha. Nkhwateseko ndyityivile okupameka vakwetu, nokuvepa ondundo.” Ngwe wakalele omanima etyive nokulinga vala otyilinga otyo!
8. Oityi twesukisa okuhinangela tyina tulikwambela?
8 Tuna okuhinangela okuti Siovaa una etyi apanga malingi, ya metyilingi momuvo mwene ngwe anaka. Tyimwe Siovaa apanga, okumana-ko evi vimonesa ovanthu ononkhumbi hono, ovinimawe, nomauvela, nononkhia. Otyipuka otyo Siovaa meketyilinga tyina Ouhamba wae wamahimbika okutumina pano pohi. (Dan. 2:44; Ehol. 21:3, 4) Mahi tyina nkhele onthiki oyo yehenehike-po, Siovaa wayeka Satanasi atumine ouye.b (Suau 12:31; Ehol. 12:9) Ine Siovaa umana-ko ovitateka viovanthu pehepano, opo matyilingi ngatyina Satanasi ena nokutyivila okutumina nawa ouye. Naina, onthwe twesukisa okukevelela Siovaa alinge ovipuka vimwe apopia. Mahi otyo katyilekesa okuti pahe Siovaa ketukwatesako vali. Matutale ovipuka Siovaa alinga etukwateseko.
OÑGENI HONO SIOVAA AKUMBULULA OMALIKWAMBELO
9. Oñgeni Siovaa etukwatesako tyina tuna etyi tuhanda okulinga? Popia etyi tyalingile Maliya.
9 Siovaa utwavela ounongo. Siovaa wati mwetwavela ounongo opo tutyivile okulinga ovipuka vikahi nawa. Ya onthwe tusukisa unene ounongo utuka ku Siovaa tyina pena etyi tuhanda okulinga, ngeetyi okutala ine matwovola ou matulinepe nae ine matukala vala ngootyo. (Tia. 1:5) Tala etyi tyalingile omukai umwe wahanepelwe utiwa o Maliya.c Ngwe ankho omukokoli-ndyila, pahe avelinoñgonoka nomukwendye umwe nae Ombangi. Ngwe wati: “Atukala omapanga, etyi pahe pakala atulityiliya umwe unene tyokuhanda umwe okulinepa. Andyityimono umwe okuti nesukisa okutala nawa etyi mandyilingi. Andyilikwambela unene ku Siovaa, mokonda ankho nahanda Siovaa anthyongolele, mahi tupu ankho ndyityii okuti kamamphopila etyi ndyina okulinga.” Maliya wetyimona umwe okuti Siovaa wakumbulula omalikwambelo ae etyi emwiita ounongo. Weekumbulula ñgeni? Ngwe wakaovolele momikanda vietu, avasi omikanda vipopia umwe nawa etyi ankho esuka natyo. Tupu atehelela umwe nawa ovipuka apakailwa-mo na mee yae. Otyipuka otyo atyikwatesako Maliya okusoka umwe nawa otyipuka ankho ahanda okulinga. Pahe etyivili umwe okukoya otyipuka tyikahi nawa.
Oñgeni Siovaa etwavela ononkhono tutwaleko okukoleleya? (Tala opalangalafu 10)
10. Ngeetyi tyipopia Ova Filipu 4:13, oityi Siovaa alinga akwateseko ovafendi vae? Popia etyi tyalingile Benjamin. (Tala olutalatu.)
10 Siovaa utwavela ononkhono tutyivile okukoleleya. Siovaa noonthwe metukwatesako tutyivile okukoleleya tyina tuna ovitateka ngeetyi akwatesileko omu apositolu Paulu. (Tanga Ova Filipu 4:13.) Tala oñgeni Siovaa akwatesileko omukulu umwe utiwa o Benjamin ankho una ovitateka. Oo Benjamin na tate yae na mee yae, novana vavo vekwana, vakala mo Afilika. Ankho vati vala avataulila motyilongo omu avataulila motyilongo omu. Benjamin wati: “Apeho ame ankho ndyilikwambela ku Siovaa opo ankhwateseko ndyilinge ovipuka viaviuka komaiho ae. Siovaa akumbulula omalikwambelo ange mokunkhwatesako ndyitule omutima, nokukala nomutima wakola movilinga viokwivisa, nokumpha omikanda ankho nesukisa vinkhwatesako umwe okufwena vali kwe. Okutanga evi vialingaile Onombangi vakwetu, nokunoñgonoka oñgeni Siovaa evekwataisileko, tyampha ononkhono andyityivili okukoleleya, anahayeke-po okumufenda.”
Okuti wamwene-ale okuti Siovaa watuma vakwenyi mufenda navo pokukumbulula elikwambelo liove? (Tala opalangalafu 11-12)d
11-12. Oñgeni Siovaa atuma vakwetu tufenda navo opo akumbulule omalikwambelo etu? (Tala olutalatu.)
11 Siovaa utuma vakwetu tufenda navo vetukwateseko. Monthiki Sesusi maipawa, motyinthiki tyatyo welikwambelele unene ku Siovaa. Sesusi ankho kahande ovanthu vasoke okuti wasilisa enyina lya Tate yae, otyo elikwambelele ku Siovaa opo emukwateseko otyipuka otyo tyahamoneke-po. Siovaa ahalingi etyi Sesusi aita mahi emutumu oandyu opo imupameke. (Luka 22:42, 43) Siovaa upondola okutuma mukwetu tufenda nae opo etulikalele, pamwe eya peumbo lietu opo etupameke. Onthwe atuho twesukisa okwovola onomphitilo mbokupopila vakwetu tufenda navo “ondaka ongwa” ivepameka. — Pro. 12:25.
12 Tala etyi tyalingile omuhikwena umwe Ombangi utiwa o Miriam. Etyi omulume wae anyima, apakala umwe onosimanu otyo eli vala meumbo aike, akala vala tyasoya, nokulila. Ankho uhanda ñgeno una ou atomphola nae. Miriam wati: “Ame hetyivilile okulikalela komunthu nawike, pahe andyilikwambela vala ku Siovaa. Nthiki imwe ankho ndyina umwe nokulila otyo ndyilikwambela, hamanene-ale okulikwambela, ndyikatehela otelefone iihena. Tyina ndyikati ñgana, omukulu umwe wewaneno epanga liange wandikalela.” Miriam wapamekelwe unene nomukulu oo nomukai wae. Ngwe wapopia okuti ndyina umwe onthumbi yokuti o Siovaa watumine omukulu oo andikalele.
Oñgeni Siovaa apondola okutuma vana vehelilongesa vetukwateseko? (Tala Opalangalafu 13-14)
13. Popia otyipuka tyimwe tyilekesa umwe nawa okuti Siovaa upondola okutuma ovanthu vehelilongesa pokukumbulula omalikwambelo etu.
13 Siovaa pokutukwatesako upondola okutuma ovanthu vehelilongesa-le. (Pro. 21:1) Siovaa pamwe upondola okutuma ovanthu vehelilongesa-le vetukwateseko opo akumbulule omalikwambelo etu. Tyimwe tyityilekesa umwe nawa, otyetyi apakele komutima Wohamba Artaxerxes olusoko lwokuyeka Neemiya ende ko Selusalei akapindule-po ovimato viepunda-umbo. (Nee. 2:3-6) No hono Siovaa upondola okutuma ovanthu vehelilongesa-le vetukwateseko mu tyimwe twesukisa.
14. Oñgeni etyi tyaendele na Soo Hing tyekupameka? (Tala olutalatu.)
14 Omukai umwe Ombangi utiwa o Soo Hing wamona oñgeni Siovaa emukwatesako, mahi atumu ondotolo ankho ihakula omona wavo. Omona wavo wekula tyehena nawa onondunge. Nthiki imwe omona oo ankho una apa alonda atoko, elivete unene, atyiti nomukai oo nomulume wae avayeke-po ovilinga ankho vaundapa opo vetyivile okumuhakulisa. Pahe avakala umwe tyehena onombongo. Soo Hing wati pahe ankho nakoleleya ehimbwe, ankho hityii ine mandyityivili umwe vali. Elikwambela ku Siovaa emukwateseko. Ondotolo yokuli nokuhakula omona wavo aiti maivekwatesako. Ondotolo aivepopila etyi vena okulinga vakwatesweko novatumini. Soo Hing nomulume wae avakwateswako novatumini, avapewa ondywo omu vapondola okukala. Pahe, Soo Hing apopi okuti: “Onthwe twetyimona umwe okuti Siovaa ukahi nokutukwatesako. Naina Siovaa ‘Omuteheleli umwe womalikwambelo.’” — Sal. 65:2.
WONTHUMBI UTYIMONA OKUTI SIOVAA WEMUKUMBULULA, ETYITAVELA
15. Oityi tyakwatesileko Yoko etyimono umwe okuti Siovaa ukahi nokukumbulula omalikwambelo ae?
15 Siovaa kalingi omaelema pokukumbulula omalikwambelo etu. Mahi omu eekumbululila tyipondola umwe okutukwatesako atwahayeke-po okumufenda. Naina, apeho tala oñgeni Siovaa akumbulula omalikwambelo ove. Omuhikwena umwe utiwa o Yoko, ankho usoka okuti Siovaa keya-le nokukumbulula omalikwambelo ae. Pahe ahimbika okuhoneka ovipuka aviho aita ku Siovaa. Etyi pakala, atale povipuka ahonaikile, tyina akati ñgana ovinyingi puvio Siovaa wevikumbulula-le, na vina umwe ankho alimbwa-le. Naina otyiwa pamwe tutie atukala atusoko oñgeni Siovaa ekahi nokukumbulula omalikwambelo etu. — Sal. 66:19, 20.
16. Oityi tuna okulinga tyimoneke okuti tuna onthumbi? (Ova Hebeleu 11:6)
16 Matyimoneka okuti tuna onthumbi tyina tulikwambela ku Siovaa, na tyina tutavela etyi Siovaa alinga pokukumbulula omalikwambelo etu. (Tanga Ova Hebeleu 11:6.) Tala etyi tyalingile umwe utiwa o Mike nomukai wae Chrissy. Ngwe ankho vahanda okuundapa Mombetele. Mike wati: “Onthwe twawanaine okuhoneka omukanda wokwenda Kombetele omanima nomanima, otyo apeho tulikwambela umwe ku Siovaa, mahi nii ankho katwiihanwa-le.” Mahi ovo Mike ankho vetyii nawa okuti Siovaa mwene uvii ovilinga ankho ahanda okuveavela. Ngwe avatwalako okulinga ononkhono mbokuundapa movilinga vioukokoli-ndyila oku kwesukisa ovaivisi, nokutunga Onondywo Mbouhamba. Pehepano pahe ovatalelipo vomawaneno. Mike wapopia okuti: “Siovaa ha apeho ankho ukumbululila omalikwambelo etu omu onthwe twetyihandela, mahi apeho ankho weekumbulula umwe, atyeendela vala omu onthwe twahasokele-ale.”
17-18. O Salmo 86:6, 7, itukalesa nonthumbi yatyi?
17 Tanga Salmo 86:6, 7. Ndaviti ankho una onthumbi yokuti Siovaa utehelela omalikwambelo ae, eekumbulula. Noove upondola okukala nonthumbi ngooyo. Tyamoneka umwe nawa monthele ei, okuti Siovaa upondola okutwavela ounongo, nononkhono opo tutyivile okukoleleya. Ngwe upondola okutuma vana tulilongesa navo na vana vehelilongesa-le vetukwateseko movipuka twesukisa.
18 Tyotyili, Siovaa ha apeho pokukumbulula omalikwambelo etu matyeende umwe ngeetyi onthwe tusoka. Mahi otyipuka onthwe twii otyetyi: Ngwe makumbulula omalikwambelo etu, etwavela umwe etyi onthwe twesukisa momuvo watyo. Naina, twalako okulikwambela kwe nonthumbi yokuti mekukwatesako pehepano, ya mouye omupe “makafwisapo etyi ovanthu vatyo aveho vahanda”. — Sal. 145:16.
OTYIIMBO 46 Onthue Tukupandula Jeova
a Siovaa wetupopila okuti matehelela omalikwambelo etu tyina twaita etyi tyelikwata neetyi ahanda. Tyina tuna ovitateka tuyumbei-ko onthumbi, Siovaa metwavela etyi twesukisa twahayeke-po okumufenda. Pahe matutale oñgeni Siovaa akumbulula omalikwambelo etu.
b Opo unoñgonoke vali omokonda yatyi Siovaa ayekela Satanasi atumine ouye, tala onthele yati: “Tualako Okutala Kotyipuka Tyakolela Vali,” m’Omutala Womulavi wa Junho yo 2017.
c Omanyina amwe apilululwa.
d ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: Omona na ina vataulila kotyilongo otyikwavo. Vakwavo Onombangi veli nokuveyakula nawa nokuveavela ovipuka vesukisa.