septambar
nyaayiru, septambar 1
kadavulai valipaduvadhaaga ninaitthukkondirukkira oruvan than naakkai adakkaamal than idhayatthai ēmaatrikkondirundhaal, avanudaiya valipaadu vīnaanadhaaga irukkum.—yaak. 1:26.
pēsum thiranai nalla vidhamaaga payanpadutthumpōdhu, naam yegōvaavai vanangum oruvar enbadhai kaattugirōm. appadi seiyumpōdhu “kadavulukku sēvai seigiravanukkum seiyaadhavanukkum” ulla vitthiyaasatthai matravargalaal thelivaaga paarkka mudiyum. (mal. 3:18) kaaviyaa endra sagōdhariyin vishayatthilum idhudhaan nadandhadhu. skūlil aval innoru pennōdu sērndhu oru praajekt seidhaal. avargal irandu pērum sērndhu vēlai seidhapōdhu, kaaviyaa pēsiya vidham matra pillaigal pēsiya vidhatthilirundhu vitthiyaasamaaga irundhadhai andha pen gavanitthaal. kaaviyaa matravargalai patri kurai sollavillai, ketta vaartthai pēsavillai. aanaal, romba anbaaga pēsinaal. adhai paartthu andha pen romba aachariyappattaal. piragu, baibil padippukku otthukkondaal. naam pēsugira vidhatthai paartthu makkal baibilai patri therindhukolla vēndum endru aasaippadumpōdhu adhu yegōvaavukku evvalavu sandhōshamaaga irukkum, illaiyaa? w22.04 5-6 ¶5-7
thingal, septambar 2
‘pengal thangaludaiya udaimaigalai kondu avarukkum avarudaiya appōsthalargalukkum panividai seidhuvandhaargal.’—lū. 8:3.
magadhalēnaa mariyaalai ēlu pēigaludaiya pidiyilirundhu yēsu vidudhalai panninaar. adharku nandri kaattuvadharkaaga aval yēsuvudaiya sīsharaaga aanaal, avarukku sēvai seidhaal. (lū. 8:1-3) yēsu seidha udhavi mariyaalukku oru periya vishayamaaga irundhadhu. aanaal, adhaivida periya oru udhaviyai yēsu seiyavirundhaar. ‘thanmēl visuvaasam vaikkiravargalukku’ mudivillaadha vaalvu kidaikka vēndum enbadharkaaga thannudaiya uyiraiyē kodukkappōgiraar enbadhu appōdhu avalukku therindhirukkaadhu. (yōvaa. 3:16) aanaalum, mariyaal yēsuvukku unmaiyaaga irundhaal. yēsu sitthiravadhai kambatthil araiyappattirundhapōdhu, avarukkum matravargalukkum aadharavaaga avargalukku pakkatthilēyē mariyaal nindrukondirundhaal. (yōvaa. 19:25) yēsu irandha piragu avarudaiya udambil narumana porulgalai pūsuvadharkaaga mariyaalum innum irandu pengalum avatrai kallaraikku edutthukkondu pōnaargal. (maar. 16:1, 2) niraiya sīshargalukku kidaikkaadha oru vaaippu mariyaalukku kidaitthadhu, adhaavadhu uyirōdu eluppappatta yēsuvai paartthu pēsuvadharkaana vaaippu, avalukku kidaitthadhu.—yōvaa. 20:11-18. w23.01 27 ¶4
sevvaai, septambar 3
nī kulirchiyaagavō sūdaagavō irundhaal evvalavu nandraaga irukkum!—veli. 3:15.
naam idhuvarai yegōvaavukku seidha sēvaiyē pōdhum endru irundhuvida kūdaadhu. oruvēlai nammudaiya sūlnilai maariyadhaal munbupōl sēvai seiya mudiyaamal irukkalaam. irundhaalum, “ejamaanudaiya vēlaiyai” naam thodarndhu surusuruppaaga seiya vēndum. kadaisivarai vilippōdu irukka vēndum. (1 ko. 15:58; mat. 24:13; maar. 13:33) naam mulu idhayatthōdum aarvatthudippōdum yegōvaavai vananga vēndum. lavōdhikkēyaa sabaiyil irundhavargal yegōvaavai vanangum vishayatthil ‘kulirchiyaagavum illaamal sūdaagavum illaamal vedhuvedhuppaaga’ irundhaargal. adhaavadhu, avargaludaiya aarvam kuraindhirundhadhu. adhanaal, yēsu avargalai paartthu, ‘ilivaana, paridhaabamaana’ nilaiyil irukkirīrgal endru sonnaar. adhanaal, yegōvaavai vanangugira vishayatthil aarva thīyai avargal mūttivida vēndiyirundhadhu. (veli. 3:16, 17, 19) namakku enna paadam? oruvēlai nammudaiya aarvam konjam kuraindhirundhaal, yegōvaavum avarudaiya amaippum namakkaaga enna nalla vishayangalai seidhirukkiraargal enbadhai yōsitthu paarkka vēndum. avatrukkaaga nandriyōdu irukka vēndum. (veli. 3:18) vasadhiyaaga vaala vēndum enbadharkaaga ōdiyōdi ulaitthuvittu yegōvaavai vananguvadhai naam irandaavadhu idatthukku thallivida kūdaadhu. w22.05 3-4 ¶7-8
budhan, septambar 4
‘yegōvaavukku bayandhu nadakkiravargalukkaaga oru ninaivu butthagam avarukkumun eludhappattadhu.’—mal. 3:16.
pallaayiram varushangalaagavē yegōvaa oru visēshamaana butthagatthai eludhikkondu varugiraar. andha butthagatthil niraiya peyargal irukkindrana. adhil avar eludhiya mudhal peyar aabēl. aabēldhaan mudhanmudhalil yegōvaavukku unmaiyaaga irundhavar. (lū. 11:50, 51) adharku pinbu pala nūtraandugalaagavē, yegōvaa adhil niraiya peyargalai sērtthukkondu varugiraar. indraikku adhil latchakkanakkaana peyargal irukkindrana. baibil indha butthagatthai “ninaivu butthagam,” ‘vaalvin butthagam,’ ‘vaalvin surul’ endrellaam kurippidugiradhu. (mal. 3:16; veli. 3:5; 17:8) yaarellaam yegōvaavai bayabakthiyōdu vanangugiraargalō... yaarellaam avarudaiya peyarai uyarvaaga madhikkiraargalō... avargaludaiya peyargal indha visēsha butthagatthil eludhappadum. avargalukku mudivillaadha vaalkkai kidaikka vaaippirukkiradhu. yēsu kristhuvin mītpu baliyin adippadaiyil yegōvaavōdu naam nerukkamaana natpai valartthukkollumpōdhu, nammudaiya peyarai andha butthagatthil yegōvaa eludhuvaar. (yōvaa. 3:16, 36) namakku paralōgatthil vaalum nambikkai irundhaalum sari, būmiyil vaalum nambikkai irundhaalum sari, andha butthagatthil nammudaiya peyar vara vēndum endra aasai nam ellaarukkumē irukkiradhu. w22.09 14 ¶1-2
vyaalan, septambar 5
avargalai ēmaatrikkondirundha pisaasu, neruppum gandhagamum erigira ēriyil thallappaduvaan.—veli. 20:10.
velippadutthudhal butthagatthil oru ‘sivappunira raatchadha paambai’ patri sollappattirukkiradhu. (veli. 12:3) yēsuvaiyum avarudaiya thūdhargalaiyum edhirtthu indha raatchadha paambu pōr seigiradhu. (veli. 12:7-9) kadavuludaiya makkalaiyum idhu thaakkugiradhu. mūrkka mirugangalukku, adhaavadhu manidha arasaangangalukku, adhigaaratthai koduppadhum idhudhaan. (veli. 12:17; 13:4) appadiyendraal, indha raatchadha paambu yaar? “pisaasu endrum saatthaan endrum alaikkappadugira” ‘palaiya paambudhaan’ ivan. (veli. 12:9; 20:2) kadavuludaiya edhirigal ellaarumē ivanudaiya kattuppaattildhaan irukkiraargal. saatthaanai oru dhēvathūdhar adhalabaadhaalatthukkul thalluvadhaaga velippadutthudhal 20:1-3 solgiradhu. idhu avanai siraiyil thalluvadhu pōl irukkum. adhalabaadhaalatthukkul iruppadhaal, ‘1,000 varushangal mudiyumvarai dhēsangalai avanaal ēmaatra’ mudiyaadhu. kadaisiyil, saatthaanum avanōdu sērndha pēigalum “neruppum gandhagamum erigira ēriyil” thallappaduvaargal, adhaavadhu mulumaiyaaga alikkappaduvaargal. saatthaanum avanudaiya pēigalum illaadha ulagam romba arumaiyaaga irukkum, illaiyaa? w22.05 14 ¶19-20
velli, septambar 6
illaadhavargalukku koduppadharkaaga, thaanē than kaiyaal paadupattu nērmaiyaaga ulaikka vēndum.—ebē. 4:28.
yēsuvumkūda oru kadina ulaippaaliyaaga irundhaar. avar ilam vayadhil mara vēlai seidhaar. (maar. 6:3) kudumbatthin thēvaigalai gavanitthukkolvadharkaaga avarudaiya petrōr kadinamaaga ulaitthaargal. kudumbatthukkaaga yēsuvum ulaitthadhai ninaitthu avargal romba sandhōshappattiruppaargal. yēsu paribūranamaana oru manidharaaga irundhadhaal avarudaiya vēlaiyum pakkaavaaga irundhirukkum. yēsu thannudaiya vēlaiyai romba sandhōshamaaga seidhiruppaar. aanaalum, yegōvaavai vananguvadharkum nēram irukkumpadi avar paartthukkondaar. (yōvaa. 7:15) pinbu avar oru mulunēra ūliyaraaga aanapōdhu, thannudaiya pōdhanaigalai kētka vandhavargalidam ippadi sonnaar: “alindhupōgum unavukkaaga alla, mudivillaadha vaalvai tharum aliyaadha unavukkaagavē paadupadungal.” (yōvaa. 6:27) adhumattumalla, “paralōgatthil ungalukkaaga pokkishangalai sērtthu vaiyungal” endru malai prasangatthil yēsu sollikkodutthaar. (mat. 6:20) vēlai vishayatthil samanilaiyaaga iruppadharku yegōvaa tharugira nyaanamaana aalōsanaigal namakku udhavum. naam kristhavargalaaga iruppadhaal, “paadupattu nērmaiyaaga ulaikka vēndum” endru namakku theriyum. w22.05 22 ¶9-10
sani, septambar 7
‘un ammaa pūritthuppōvaar.’—nīdhi. 23:25.
ainikkēyaal thīmōtthēyuvukku oru nalla udhaaranamaaga irundhaar. yegōvaamēl irundha anbai avarudaiya ammaa seyalil kaattiyadhai thīmōtthēyu nichayam paartthiruppaar. yegōvaavai vananguvadhaal avarudaiya ammaa evvalavu sandhōshamaaga irundhaar! indraikkumkūda niraiya ammaakkal, “oru vaartthaikūda sollaamalēyē” thangaludaiya kudumbatthil irukkiravargal yegōvaavai vananga udhavi seidhirukkiraargal. (1 pē. 3:1, 2) yegōvaavōdu irukkira bandhatthukku vaalkkaiyil mudhalidam kodukkiraargal. (ubaa. 6:5, 6) niraiya ammaakkalai pōlavē nīngalum ungaludaiya pillaigalin thēvaigalai gavanitthukkolvadharkaaga ungal nēram, panam, thūkkam endru niraiya vishayangalai thyaagam seigirīrgal. aanaal, yegōvaavōdu ungalukku irukkira natpai balappadutthikkolla mudiyaadha alavukku adhilēyē mūlgividaadhīrgal. jebam seiyavum, baibilai aaraaichi seidhu padikkavum, kūttangalukku pōgavum eppōdhum nēram odhukkungal. appadi seidhaal, yegōvaavōdu ungalukku irukkira natpai balappadutthikkolla mudiyum. kudumbatthil iruppavargalukkum matravargalukkum nalla udhaaranamaaga irukka mudiyum. w22.04 16 ¶1; 19 ¶12-13
nyaayiru, septambar 8
thavaru seidhavanai kutravaali endru thīrppaliyungal, avan seidha paavatthukku thakka dhandanai kodungal. thavaru seiyaadhavanai nirabaraadhi endru thīrppalitthu, avan seidha nīdhiyaana seyalgalukkaaga avanai aasīrvadhiyungal.—1 raa. 8:32.
matravargalai nyaayanthīrkkira mukkiyamaana vēlaiyai indha prabanjatthukkē nīdhibadhiyaaga irukkira yegōvaadhaan seivaar. andha poruppu namakku illaadhadhai ninaitthu naam sandhōshappadalaam. (rō. 14:10-12) sari edhu, thavaru edhu endru avarukku mattumdhaan nandraaga theriyum. adharku ētra vidhamaagatthaan avar nyaayanthīrppaar. (aadhi. 18:25) avar orunaalum aniyaayamaaga nadandhukolla maattaar. paava iyalbaal vandha ellaa mōsamaana baadhippugalaiyum yegōvaa mulumaiyaaga sariseiyappōgiraar. andha samayatthil, nammudaiya udalilum manadhilum ērpattirukkira ellaa kaayangalum nirandharamaaga gunamaagividum. (sang. 72:12-14; veli. 21:3, 4) andha arumaiyaana kaalatthukkaaga kaatthirukkira indha samayatthil naam yegōvaavukku romba nandriyōdu irukkirōm. ēnendraal, avarai pōlavē matravargalai mannippadharkaana manadhai namakku avar kodutthirukkiraar. w22.06 13 ¶18-19
thingal, septambar 9
indha mulu ulagatthukkē nīdhibadhiyaaga iruppavar nyaayamaaga nadakkaamal iruppaaraa?—aadhi. 18:25.
oru nalla nīdhibadhi ellaa sattangalaiyum aalamaaga purindhuvaitthiruppaar. sari edhu, thavaru edhu endrum avarukku nandraaga theriyum. thīrppu koduppadharku munbu ellaa unmaigalaiyum nandraaga alasi paarppaar. indha vishayatthilum yegōvaadhaan thalaisirandha nīdhibadhi. ēnendraal, avarukku ellaa unmaigalum nandraaga theriyum. manidha nīdhibadhigal ellaa unmaigalaiyum therindhuvaitthiruppaargal endru solla mudiyaadhu. aanaal, yegōvaavukku ellaa unmaigalum mulumaiyaaga theriyum. (aadhi. 18:20, 21; sang. 90:8) manidhargal thaangal paarppadhaiyum kētpadhaiyum vaitthu thīrppu sollalaam. aanaal, yegōvaa oruvarudaiya piravi gunam, valarppu, sūlnilai, mananilai, unarchigal pōndra ellaa vivarangalaiyum mulumaiyaaga purindhuvaitthirukkiraar. oruvarudaiya manadhil enna ōdikkondirukkiradhu enbadhumkūda yegōvaavukku nandraaga theriyum. oruvarudaiya ulnōkkangal, avarudaiya manadhin aalatthilirukkira aasaigal ellaamē avarukku theriyum. yegōvaavukku munbaaga ellaamē vettavelichamaaga irukkiradhu. (ebi. 4:13) adhanaal, yegōvaa oruvarai mannikkumpōdhu ellaa unmaigalaiyum nandraaga therindhuvaitthiruppadhaaldhaan mannikkiraar. w22.06 4 ¶8-9
sevvaai, septambar 10
‘oru manushan thannudaiya uyirai kaappaatrikkolla edhai vēndumaanaalum ilakka thayaaraayiruppaan.’—yōbu 2:4.
yōbuvukku edhiraaga saatthaan payanpadutthiya sūlchigalai patri naam nandraaga therindhuvaitthirukka vēndum. ēnendraal, adhē sūlchigalaitthaan indraikku namakku edhiraagavum avan payanpadutthugiraan. namakku yegōvaamēl unmaiyilēyē anbu illai endrum, nammudaiya uyirukku ēdhaavadhu aabatthu vandhaal avaraivittu vilaguvadharkukkūda naam thayanga maattōm endrum sollaamal sonnaan. adhumattumalla, kadavulukku nammēl anbu illai endrum, avarai piriyappadutthuvadharku naam edhai seidhaalum avar adhai kandukolla maattaar endrum maraimugamaaga sonnaan. saatthaanudaiya sūlchigalai patri yegōvaa namakku ērkenavē solliyirukkiraar. adhanaal, yegōvaamēl nambikkaiyaaga irukkira naam avanudaiya poigalai nambi ēmaandhupōga maattōm. namakku varugira kashtangalai, nammainaamē purindhukolla udhavugira vaaippaaga naam paarkka vēndum. yōbuvukku vandha kashtangal, avarukku irundha kuraigalai purindhukolvadharkum avatrai sariseivadharkum avarukku udhavina. udhaaranatthukku, manatthaalmaiyai avar innum adhigamaaga valartthukkolla vēndum endru purindhukondaar. (yōbu 42:3) naamumkūda nammidam irukkira kuraigalai mudhalil therindhukondaal, piragu avatrai sariseiya muyarchi edukka mudiyum. w22.06 23 ¶13-14
budhan, septambar 11
yegōvaa solvadhu idhudhaan: “nīngal ennudaiya saatchigalaaga irukkirīrgal.”—ēsaa. 43:10.
namakku udhavi seivadhaaga yegōvaa vaakku kodutthirukkiraar. udhaaranatthukku, ‘nīngal ennudaiya saatchigal’ endru solvadharku munbu, “nī kadalai kadandhu pōgirapōdhu naan unnōdu iruppēn. aatrai kadandhu pōgirapōdhu adhu unnai mūlgadikkaadhu. neruppil nadandhaalum adhu unnai sutterikkaadhu. thī jvaalai unmēl pattaalum adhu unnai posukkaadhu” endru sonnaar. (ēsaa. 43:2) ūliyam seiyumpōdhu silasamayangalil namakku vellampōl prachinaigalum neruppupōl sōdhanaigalum varugindrana. aanaalum, yegōvaavin udhaviyaal naam thodarndhu prasangikkirōm. (ēsaa. 41:13) indraikkum niraiya pēr naam sollum seidhiyai kētpadhē illai. adharkaaga, oru yegōvaavin saatchiyaaga nammudaiya vēlaiyai naam sariyaaga seiyavillai endru arttham illai. naam thodarndhu nalla seidhiyai solvadhai paartthu yegōvaa romba sandhōshappadugiraar. “ovvoruvanum thannudaiya ulaippukku ētra palanai peruvaan” endru appōsthalan pavul sonnaar.—1 ko. 3:8; 4:1, 2. w22.11 4 ¶5-6
vyaalan, septambar 12
ulaga makkal matthiyil eppōdhum nalla nadatthai ullavargalaaga irungal.—1 pē. 2:12.
indraikku, ‘matra dhēsangalai sērndha ellaa baashaikkaarargalum’ baibil satthiyam endra ‘sutthamaana baashaiyai’ pēsa katrukkondirukkiraargal. (saga. 8:23; sep. 3:9) indraikku 240 naadugalai sērndha 80 latchatthukkum adhigamaana makkal yegōvaavin amaippil irukkiraargal. ovvoru varushamum aayirakkanakkaanavargal nyaanasnaanam edukkiraargal. evvalavu pēr nyaanasnaanam edukkiraargal enbadhaivida, avargal eppadippatta arumaiyaana gunangalai valartthirukkiraargal enbadhudhaan periya vishayam. baibil solgirapadi, ivargal ellaarumē “pudhiya subaavatthai” valartthirukkiraargal. (kolō. 3:8-10) olukkakkēdaagavum, kodūramaagavum, paarabatchamaagavum, dhēsappatru ullavargalaagavum, irundha niraiya pēr thangalai maatrikkondu pudhiya subaavatthai valartthirukkiraargal. “pōr seiya ini yaarum katrukkolla maattaargal” endru ēsaayaa 2:4-il solliyirukkira vaartthaigalkūda avargaludaiya vishayatthil niraivērikkondu varugiradhu. pudhiya subaavatthai thodarndhu valartthukkolla naam kadinamaaga muyarchi seivadhai paarkkira niraiya pēr yegōvaavai patri therindhukolla vēndum endru aasaippadugiraargal. ippadi, pudhiya subaavatthai valartthukkollumpōdhu nammudaiya kangaaniyaana kristhu yēsu solgirapadiyē nadakkirōm enbadhaiyum naam nirūbikkirōm. (yōvaa. 13:35) namakku thēvaiyaana udhaviyai ellaam yēsudhaan seidhukondu varugiraar. w22.07 9 ¶7-8
velli, septambar 13
en jebam ungal munnaal selutthappadugira dhūbapporulpōl irukkattum.—sang. 141:2.
naam yegōvaavidam jebam seiyumpōdhu avaridam madhippumariyaadhaiyōdu pēsa vēndum. adharkaana kaaranatthai therindhukolla ēsaayaa, esēkkiyēl, dhaaniyēl, yōvaan aagiyavargalukku kidaittha dharisanatthai patri konjam yōsitthuppaarungal. indha ellaa dharisanangalilumē yegōvaa oru gambīramaana raajaavaaga thannudaiya simmaasanatthil utkaarndhiruppadhaaga sollappattirukkiradhu. “yegōvaa migavum uyarndha simmaasanatthil utkaarndhiruppadhai” ēsaayaa paartthaar. (ēsaa. 6:1-3) yegōvaa thannudaiya paralōga radhatthil utkaarndhu kondirundhadhaiyum “avarai sutriyirundha pragaasamaana velicham, . . . vaanavillai pōla” irundhadhaiyum esēkkiyēl paartthaar. (esē. 1:26-28) “yugam yugamaaga vaalgiravar” vellai udaiyil iruppadhaiyum avarudaiya simmaasanatthilirundhu neruppu varuvadhaiyum dhaaniyēl paartthaar. (dhaani. 7:9, 10) yegōvaa oru simmaasanatthil utkaarndhiruppadhaiyum avarai sutri maragadhampōl jolikkira oru vaanavil iruppadhaiyum yōvaan paartthaar. (veli. 4:2-4) idhai yōsitthu paarkkumpōdhu, avaridam pēsuvadharku namakku kidaitthirukkira baakkiyam evvalavu periyadhu enbadhai purindhukolla mudigiradhu. adhanaal, naam avaridam romba bayabakthiyōdu jebam seiya vēndum. w22.07 20 ¶3
sani, septambar 14
manidhargaludaiya thandhiratthai [kuritthu echarikkaiyaaga irungal].—ebē. 4:14.
ilainyargalē, nīngal mudhirchiyulla kristhavaraaga aavadhai thadukka saatthaan muyarchi seivaan. adharku avan payanpadutthugira oru validhaan sila baibil pōdhanaigalai patriya sandhēga vidhaigalai manadhil thūvuvadhu. udhaaranatthukku, ‘kadavul nammala padaikkala, parinaamatthinaaladhaan naama vandhōm’ endru silar ungalai namba vaikka muyarchi seiyalaam. chinna vayadhil nīngal adhai patri yōsitthirukkavē maattīrgal. aanaal, valarndha piragu ungalukku adhai patri skūlil katrukkodukkalaam, ‘naama parinaamatthinaaladhaan vandhōm’ endru ungal tīchar solvadhu ungalukku nyaayamaaga padalaam, nambugira maadhiriyum irukkalaam. nīdhimoligal 18:17 ippadi solgiradhu: “mudhalil vaadhaadugiravanin pakkamdhaan nyaayam iruppadhupōl theriyum. aanaal, edhirkkatchikkaaran vandhu kurukku visaaranai seiyumpōdhu unmai puriyum.” adhanaal, skūlil sollikkodukkira vishayangalai kannai mūdikkondu nambuvadharku badhilaaga kadavuludaiya vaartthaiyilum nammudaiya prasurangalilum irukkira unmaigalai gavanamaaga paditthu paarungal. w22.08 2 ¶2; 4 ¶8
nyaayiru, septambar 15
‘adhil eludhiyirukkira ellaavatraiyum gavanamaai kadaippidi. appōdhudhaan vaalkkaiyil unakku vetri kidaikkum, nī nyaanamaagavum nadappaai.’—yōsu. 1:8.
kadavuludaiya vaartthaiyai naam paditthaal mattum pōdhaadhu, padippadhai purindhukollavum vēndum. illaiyendraal, adhilirundhu namakku mulu nanmai kidaikkaadhu. orusamayam “thiruchatta vallunan oruvan” yēsuvidam pēsinaan. (lū. 10:25-29) mudivillaadha vaalkkai kidaikka vēndumendraal enna seiya vēndum endru avan yēsuvidam kēttaan. kadavuludaiya vaartthaiyilirundhē avan badhil solla vēndum enbadharkaaga yēsu avanidam, “thiruchattatthil enna eludhiyirukkiradhu? nī enna vaasitthirukkiraai?” endru kēttaar. adharku avan, kadavulai nēsikka vēndum endrum, matravargalai nēsikka vēndum endrum kadavuludaiya vaartthaiyilirundhu sariyaaga badhil sonnaan. (lēvi. 19:18; ubaa. 6:5) aanaal adharku piragu, “naan anbu kaatta vēndiya andha matravargal unmaiyil yaar?” endru kēttaan. appadiyendraal, padittha vishayatthin unmaiyaana artthatthai avan purindhukollavillai enbadhu therigiradhu. adhanaal, paditthadhai eppadi vaalkkaiyil kadaippidikkalaam enbadhu avanukku theriyavillai. baibilai purindhukolla namakku yegōvaavin udhavi thēvai. gavanam sidharaamal padippadharku avarudaiya sakthiyai kodukka solli avaridam naam jebam pannalaam. pinbu padikkira vishayangalai kadaippidikka avaridam udhavi kēlungal. w23.02 9 ¶4-5
thingal, septambar 16
‘thodarndhu satthiyatthil nadangal.’—3 yō. 4.
“nīnga eppadi satthiyatthukku vandhīnga?” indha kēlvikku nīngal niraiya dhadavai badhil solliyiruppīrgal. nammudaiya sagōdhara sagōdharigal eppadi satthiyatthukku vandhaargal enbadhai therindhukolla naam aasaippadugirōm. satthiyam namakku endhalavukku pidikkum enbadhaiyum naam romba aasaiyaaga solvōm. (rō. 1:11) ippadi ovvoru dhadavai pēsumpōdhum satthiyatthai naam endhalavukku oru pokkishamaaga ninaikkirōm enbadhai yōsitthu paarkkirōm. adhumattumalla, ‘thodarndhu satthiyatthil nadakka’ vēndum enbadhil, adhaavadhu yegōvaavudaiya aasīrvaadhamum aadharavum kidaikkira maadhiri eppōdhum nadandhukolla vēndum enbadhil innum urudhiyaaga iruppōm. satthiyatthai naam nēsikka romba mukkiyamaana kaaranam, indha satthiyatthai koduttha yegōvaavai naam nēsikkirōm. avarudaiya vaartthaiyaana baibil mūlamaaga avarai patri naam niraiya vishayangalai therindhukondōm. avar indha vaanatthaiyum būmiyaiyum padaittha sarvavallamaiyulla kadavulaaga mattumalla, nammai romba akkaraiyaaga paartthukkolgira paasamaana oru appaavaagavum iruppadhai naam therindhukondōm.—1 pē. 5:7. w22.08 14 ¶1, 3
sevvaai, septambar 17
‘varumaiyilulla sagōdharargalai marandhuvidaadhīrgal.’—galaa. 2:10.
‘nalla seyalgalai’ seivadhan mūlamaaga anbu kaatta sagōdhara sagōdharigalai appōsthalan pavul urchaagappadutthinaar. (ebi. 10:24) sollaal mattumalla, seyalaalum sagōdhara sagōdharigalukku avar udhavi seidhaar. udhaaranatthukku, yūdhēyaavil irundha sagōdhara sagōdharigal panjatthaal kashtappattapōdhu avargalukku nivaarana porulgalai koduppadharku pavul udhavi seidhaar. (ap. 11:27-30) sollappōnaal, ūliya vēlaiyai pavul mummuramaaga seidhukondirundhaalum kashtappadugiravargalukku porul udhavi seiyavum eppōdhumē thayaaraaga irundhaar. ippadi seivadhan mūlamaaga avargalai yegōvaa paartthukkolvaar endra nambikkaiyai balappadutthinaar. indraikkumkūda, pēralivugalaal baadhikkappattavargalukku udhavuvadharkaaga nammudaiya nēram, sakthi, thiramai ena ellaavatraiyumē kodukkumpōdhu naamum nammudaiya sagōdhara sagōdharigaludaiya visuvaasatthai balappadutthugirōm. ulagalaaviya vēlaikkaaga thavaraamal nankodai koduppadhan mūlamaagavum idhai naam seigirōm. yegōvaa orunaalum nammai kaividamaattaar endru nambuvadharku nam sagōdhara sagōdharigalukku naam udhavalaam. w22.08 24 ¶14
budhan, septambar 18
manidhargal orukaalatthilum thangaludaiya viruppatthaal thīrkkadharisanam sollavillai. kadavuludaiya vaartthaigalai avarudaiya sakthiyaal thūndappattudhaan sonnaargal.—2 pē. 1:21.
nūtrukkanakkaana varushangalukku munbu baibil sonna thīrkkadharisanangalkūda appadiyē niraivēriyirukkindrana. avai unmai endru saritthiramum kaattugiradhu. idhai ninaitthu naam aachariyappaduvadhillai. ēnendraal, indha thīrkkadharisanangalai sonnadhē yegōvaadhaan. andru kodikatti parandha baabilōn nagaram kaippatrappadum endru ki.mu. 8-vadhu nūtraandil ēsaayaa thīrkkadharisi sonnaar. adhai kaippatrappōgiravarudaiya peyar kōrēsu endrumkūda sonnaar. adhumattumalla, andha nagaratthai kōrēsu eppadi kaippatruvaar endrum ēsaayaa vivaramaaga sonnaar. (ēsaa. 44:27–45:2) baabilōn alikkappadum endrum, marubadiyum adhil yaarumē kudiyirukkappōvadhillai endrumkūda sonnaar. (ēsaa. 13:19, 20) ki.mu. 539-il mēdhiyargalum persiyargalum baabilōnai kaippatrinaargal. ōgōvendru irundha andha nagaram indru verum manmēdaagatthaan kidakkiradhu. w23.01 4 ¶10
vyaalan, septambar 19
oruvarai oruvar urchaagappadutthungal.—1 the. 5:11.
yegōvaa than ulagalaaviya kudumbatthil nammaiyum sērtthirukkiraar. idhu evvalavu periya baakkiyam! (maar. 10:29, 30) nammai pōlavē yegōvaavai nēsikkum sagōdhara sagōdharigal ulagam muluvadhum irukkiraargal. yegōvaavukku pidittha maadhiri vaala avargal mulumuyarchi edukkiraargal. avargaludaiya moliyum kalaachaaramum udaiyum vitthiyaasamaaga irundhaalum, mudhal dhadavai paarkkumpōdhē avargalōdu nerukkamaaga iruppadhupōl unargirōm. mukkiyamaaga, avargalōdu sērndhu yegōvaavai pugalavum vanangavum aasaippadugirōm. (sang. 133:1) nam sumaigalai sumakka avargal udhavi seigiraargal. (rō. 15:1; galaa. 6:2) yegōvaavukku surusuruppaaga sēvai seiyavum avarōdu nerukkamaaga irukkavumkūda udhavugiraargal. (ebi. 10:23-25) nam edhirigalaana saatthaanaiyum avanudaiya pollaadha ulagatthaiyum edhirtthu nirka sagōdhara sagōdharigaludaiya udhavi illaiyendraal namakku enna aagum endru yōsitthu paarungal! w22.09 2-3 ¶3-4
velli, septambar 20
than udhadugalai adakkugiravan vivēgamaaga nadandhukolgiraan.—nīdhi. 10:19.
sōshiyal mīdiyaavai payanpadutthumpōdhu suyakkattuppaadu kaattuvadhu rombavē kashtamaaga irukkalaam. jaakkiradhaiyaaga illaiyendraal, ragasiyamaaga vaikka vēndiya vishayangalai theriyaatthanamaaga niraiya pērukku anuppividuvadharku vaaippu irukkiradhu. appadi sōshiyal mīdiyaavil naam adhai pōttaal, adhai yaar vēndumaanaalum eppadi vēndumaanaalum payanpadutthalaam. adhanaal niraiya aabatthugalum varalaam. suyakkattuppaadu irundhaaldhaan, edhirigal nam vaayai kilarinaalum nammudaiya sagōdhara sagōdharigalai aabatthil sikka vaikkum vishayangalai sollividaamal iruppōm. nammudaiya vēlaikku kattuppaadugalō thadaiyō pōdappattirukkira naadugalil pōlīs indha maadhiri vishayangalai nammidam kētpadharku vaaippu irukkiradhu. adhupōndra samayangalilum matra samayangalilum “en vaaikku pūttuppōttu kaatthukkolvēn” endra niyamatthinpadi naam nadakka vēndum. (sang. 39:1) nammudaiya kudumbatthil irukkiravargalidam... nanbargalidam... sagōdhara sagōdharigalidam... alladhu vēru yaaridam naam palaginaalum, naam nambagamaanavargalaaga nadandhukolla vēndum. adharku namakku suyakkattuppaadu rombavē thēvai. w22.09 13 ¶16
sani, septambar 21
‘yegōvaavin sattatthai aasai aasaiyaaga padikkiravanum, adhai raatthiriyum pagalum thaalndha kuralil vaasikkiravanum sandhōshamaanavan.’—sang. 1:1, 2.
naam unmaiyilēyē sandhōshamaaga iruppadharku aanmīga unavai edutthukkolla vēndum. adhanaaldhaan yēsu, “unavaal mattumalla, yegōvaavin vaayilirundhu varugira ovvoru vaartthaiyaalum manushan uyirvaalvaan” endru sonnaar. (mat. 4:4) appadiyendraal, orunaalkūda baibilai padikkaamal irukka kūdaadhu. yegōvaa nammēl anbu vaitthirukkiraar. adhanaal, sandhōshamaaga vaala naam enna seiya vēndumendru baibilil solliyirukkiraar. nam vaalkkaiyin nōkkam enna, kadavulidam naam eppadi nerungippōgalaam, nam paavangalukku mannippai pera naam enna seiya vēndum, edhirkaalatthil oru arumaiyaana vaalkkaiyai avar eppadi namakku kodukkappōgiraar, endrellaam avar baibilil solliyirukkiraar. (erē. 29:11) indha unmaigalai naam padikka padikka, nam manam sandhōshatthaal nirambi valigiradhu! prachinaigalaal nīngal sōrndhupōgum samayatthilellaam, innum adhiga nēram baibilai padiyungal, adhai patri aalamaaga yōsiyungal. w22.10 7 ¶4-6
nyaayiru, septambar 22
‘purindhukollum thiranai porutthadhil mudhirchi adaindhavargalaaga irungal.’—1 ko. 14:20.
baibil niyamangalinpadi naam nadakkumpōdhu mudhirchiyum anubavamum ullavargalaaga aavōm. appōdhu, prachinaigalai thavirkkavum nyaanamaana mudivugalai edukkavum baibil eppadi udhavugiradhu enbadhai kankūdaaga paarppōm. indha vishayatthil naam endhalavu munnētram seigirōm enbadhai avvappōdhu yōsitthu paarppadhu nalladhu. konja naalaagavē naam baibilai paditthukkondum kūttangalil kalandhukondum irundhaal, ēn innamum yegōvaavukku nammai arppanitthu nyaanasnaanam edukkaamal irukkirōm enbadhai yōsitthu paarkkalaam. naam ērkenavē nyaanasnaanam edutthirundhaal, prasangikkum vēlaiyilum karpikkum vēlaiyilum munnētram seigirōmaa? baibil niyamangalin adippadaiyildhaan naam mudivugalai edukkirōmaa? matravargalidam palagumpōdhu kristhava gunangalai kaattugirōmaa? indha vishayangalil naam munnētram seiya vēndiyirundhaal, yegōvaa tharum ninaippūttudhalgalukku gavanam seluttha vēndum. avaidhaan ‘anubavam illaadhavanai nyaaniyaakkugindrana.’—sang. 19:7, adikkurippu. w22.10 20 ¶8
thingal, septambar 23
kadavuludaiya sakthi engē pōga thūndiyadhō angē pōyina.—esē. 1:20.
kadavuludaiya sakthikku evvalavu vallamai irukkiradhu enbadhai esēkkiyēl oru dharisanatthil paartthaar. kadavuludaiya sakthi balam padaittha dhēvathūdhargalaiyum paralōga radhatthin bramaandamaana sakkarangalaiyum enna seiya vaitthadhu enbadhai paartthaar. (esē. 1:21) “adhai paartthavudan naan saashtaangamaaga vilundhēn” endru avar eludhiyirukkiraar. (esē. 1:28) andha dharisanatthai patri yōsitthu paartthapōdhellaam kadavuludaiya sakthiyin udhaviyirundhaal ūliyatthai nandraaga seiya mudiyum endra avarudaiya nambikkai adhigamaagiyirukkum. yegōvaa esēkkiyēlidam, “manidhakumaaranē, elundhu nil. naan unnidam pēsa vēndum” endru sonnaar. andha kattalaiyinaalum kadavuludaiya sakthiyinaalum, elundhu nirka esēkkiyēlukku balam kidaitthadhu. (esē. 2:1, 2) adharku piragu avar ūliyam seidha nēramellaam kadavuludaiya sakthi avarai valinadatthiyadhu.—esē. 3:22; 8:1; 33:22; 37:1; 40:1. w22.11 4 ¶7-8
sevvaai, septambar 24
‘oru kural pinnaalirundhu ungal kaadhugalil kētkum.’—ēsaa. 30:21.
maanavargalai akkaraiyaaga gavanitthukkolgira oru tīchar avargalōdu engēyaavadhu pōgumpōdhu avargal pinnaalēyē pōi, ‘inga pōnga, anga pōgaadhīnga’ endrellaam solvaar. appadiyoru tīcharaagatthaan yegōvaavai ēsaayaa ingē vivarikkiraar. yegōvaavin kural namakku eppadi indru pinnaalirundhu kētkiradhu? yegōvaa andha kaalatthilēyē baibilai eludhivittaar, adhaavadhu kaala ōttatthil adhu ellaamē namakku pinnaal eludhappatta vishayangal. adhanaal, baibilai padikkumpōdhu kadavuludaiya kuralai naam pinnaalirundhu kētpadhai pōl irukkiradhu. (ēsaa. 51:4) ēsaayaa irandu vishayangalai sonnadhai gavanitthiruppīrgal. mudhalil, “idhudhaan sariyaana vali” endru sonnaar. irandaavadhaaga, “idhilē nadangal” endru sonnaar. appadiyendraal, edhu “sariyaana vali” endru therindhukondaal mattum pōdhaadhu, ‘adhilē naam nadakkavum’ vēndum. baibilil irukkira vishayangalai yegōvaavin amaippu vilakki solgiradhu. adhanaal, yegōvaa nammidam enna edhirpaarkkiraar endru naam katrukkolgirōm. adhai nam vaalkkaiyil eppadi kadaippidikkalaam endrum therindhukolgirōm. ippadi seidhaaldhaan, prachinaigal vandhaalum avatrai sagitthukkondu yegōvaavukku sandhōshamaaga sēvai seiya mudiyum. yegōvaavudaiya aasīrvaadhamum namakku kidaikkum. w22.11 11 ¶10-11
budhan, septambar 25
naan pōna pinbu kodiya ōnaai pōndra aatkal ungal naduvil nulaivaargal.—ap. 20:29.
perumbaalaana appōsthalargal irandha piragu pōli kristhavargal sabaikkullē nulaiya aarambitthaargal. (mat. 13:24-27, 37-39) “sīshargalai thangal pakkam ilutthukkolvadharkaaga unmaigalai thiritthu” sonnaargal. (ap. 20:30) “palarudaiya paavangalai sumappadharkaaga ellaa kaalatthukkum orē dhadavaiyaaga” yēsu bali kodutthaar endru baibil solgiradhu. aanaal, avargal andha baliyai thirumba thirumba kodukka vēndumendru maatri sonnaargal. (ebi. 9:27, 28) indraikkum niraiya pēr indha poiyai nambikkondirukkiraargal. avargal charchukku adikkadi pōi alladhu dhinamum pōi maasil kalandhukolgiraargal. adhai thiruppali pūsai endru solvaargal. matra sila kristhavargal ivvalavu adikkadi yēsu kristhuvin maranatthai anusarippadhillai. adhēsamayatthil, avargalil niraiya pērukku yēsuvin baliyai patri vivaramaaga edhuvum theriyaadhu. w23.01 21 ¶5
vyaalan, septambar 26
nalladhu seivadharkum, ungalidam iruppadhai matravargalukku dhaaraalamaaga koduppadharkum marandhuvidaadhīrgal.—ebi. 13:16.
aayira varusha aatchiyil yēsu irandhupōnavargalai uyirōdu konduvaruvaar. yegōvaavukku kīlppadigiravargal paribūranam aavadharku udhavi seivaar. yegōvaa yaaraiyellaam nīdhimaangal endru solgiraarō avargal ellaarum, “indha būmiyai sondhamaakkikkolvaargal,” “endrendrum adhil vaalvaargal.” (sang. 37:10, 11, 29) adharku piragu, ‘kadaisi edhiriyaana maranam olikkappadum.’ (1 ko. 15:26) naam endrendraikkum vaalappōgirōm. andha nambikkaiyai koduppadhē kadavuludaiya vaartthaidhaan. indha kadaisi naatkalil namakku enna kashtam vandhaalum adhai thaangikkondu yegōvaavukku unmaiyaaga iruppadharku indha nambikkai namakku udhavi seiyum. endrendraikkum vaala vēndum endra aasaiyaal mattumalla, yegōvaamēlum yēsumēlum naam vaitthirukkira aalamaana anbinaal naam avargalukku unmaiyaaga irukka vēndum. appōdhudhaan, yegōvaa sandhōshappaduvaar. (2 ko. 5:14, 15) ippadippatta anbu irukkumpōdhu naam avargalai pōlavē nadandhukolvōm. nammudaiya nambikkaiyai patri matravargalidam solvōm. (rō. 10:13-15) naam suyanalam illaamal nadandhukollumpōdhum, dhaaraala manadhōdu matravargalukku udhavi seiyumpōdhum yegōvaa endrendraikkum nammudaiya nanbaraaga irukka aasaippaduvaar. w22.12 6-7 ¶15-16
velli, septambar 27
kristhu yēsuvin sīshargalaaga kadavulbakthiyōdu vaala virumbugira ellaarum thunburutthappaduvaargal.—2 thī. 3:12.
thunburutthal vandhuvittadhu endraal nam sudhandhiramellaam paripōividum, mana samaadhaanatthaiyum nimmadhiyaiyum naam ilandhuvidalaam. adutthu enna nadakkumō endra kavalaiyilum bayatthilum naam mūlgividalaam. idhu iyalbudhaan. aanaalum, naam jaakkiradhaiyaaga irukka vēndum. ēnendraal, thunburutthal varumpōdhu sīshargal visuvaasatthaivittu vilagippōvadharku vaaippirukkiradhu endru yēsu solliyirukkiraar. (yōvaa. 16:1, 2) aanaal, nammaal unmaiyaaga irukka mudiyum endrum avar solliyirukkiraar. (yōvaa. 15:20; 16:33) arasaangam nammudaiya vēlaikku kattuppaadō thadaiyō pōdumpōdhu naam enna seiya vēndum endru kilai aluvalagamum mūppargalum namakku sollalaam. naam paadhugaappaaga irukka vēndum, namakku aanmīga unavu kidaitthukkondē irukka vēndum, mudindhalavukku naam thodarndhu ūliyam seiya vēndum, enbadharkaagatthaan avargal adhaiyellaam solvaargal. adharku appadiyē kīlppadiyungal. (yaak. 3:17) adhōdu, nam sagōdhara sagōdharigalai patri therindhukolla avasiyam illaadhavargalidam adhaiyellaam sollavē sollaadhīrgal.—pra. 3:7. w22.12 20-21 ¶14-16
sani, septambar 28
nīngal ovvoruvarum thodarndhu surusuruppaaga sēvai seiya vēndum.—ebi. 6:11.
kadavuludaiya arasaangatthai patriya seidhiyai ulagam muluvadhum prasangikka yēsu than sīshargalukku indrum udhavi seidhuvarugiraar. yegōvaavin amaippin mūlamaaga, prasangippadharku avar namakku payirchi kodukkiraar, adharku thēvaiyaana karuvigalaiyum kodukkiraar. (mat. 28:18-20) nam pangil naam prasanga vēlaiyaiyum karpikkum vēlaiyaiyum surusuruppaaga seiya vēndum. indha ulagatthukku yegōvaa mudivai konduvarumvarai naam vilippaaga irukka vēndum. ebireyar 6:11, 12 sollum aalōsanaiyinpadiyum naam nadakka vēndum. appōdhudhaan, nam nambikkai niraivērum enbadhil “kadaisivarai” urudhiyaaga iruppōm. saatthaanudaiya ulagatthukku mudivai konduvara yegōvaa oru naalai ērkenavē kuritthuvittaar. baibilil padhivu seiyappattirukkum ellaa thīrkkadharisanangalaiyum avar kandippaaga niraivētruvaar. oruvēlai, mudivu varuvadharku konjam thaamadhamaavadhupōl namakku thōndralaam. aanaal, yegōvaavin naal “konjamkūda thaamadhikkaadhu!” (aaba. 2:3) adhanaal, ‘yegōvaavukkaaga eppōdhum edhirpaartthukkondirukkavum [nammai] mītkum kadavulukkaaga porumaiyōdu kaatthirukkavum’ naam thīrmaanamaaga irukka vēndum.—mī. 7:7. w23.02 19 ¶15-16
nyaayiru, septambar 29
kadavulē, ungalai pōndravar vēru yaarumē illai!—sang. 40:5.
malai ērugira oruvarukku adhan uchiyai pōi etta vēndum enbadhudhaan kurikkōl. aanaalum, avar avvappōdhu nindru sutri iruppadhaiyellaam rasippadharku nēram edutthukkolvaar. adhē maadhiri, oru kashtatthōdu nīngal pōraadikkondirukkumpōdhu sagitthirukka yegōvaa ungalukku eppadi udhavi seigiraar, ungalukku eppadi vetri kodukkiraar endru avvappōdhu nēram edutthu yōsitthu paarungal. ovvoru naal mudiyumpōdhum, ‘indraikku yegōvaa ennai eppadi aasīrvadhitthirukkiraar? prachinai innum thīravillai endraalum sagitthiruppadharku avar enakku eppadi udhavi seidhirukkiraar?’ endru ungalaiyē kēttukkollungal. yegōvaa nichayam ungalukku udhavi seidhiruppaar. adhil ondraiyaavadhu kandupidikka muyarchi seiyungal. oru prachinai irukkumpōdhu adhu thīra vēndum endru naam jebam seivōm. (pili. 4:6) aanaal, andha prachinai irukkumpōdhē namakku ennavellaam aasīrvaadhangal kidaitthirukkindrana endrum naam yōsitthu paarkka vēndum. namakku thēvaiyaana balatthaiyum, sagitthiruppadharku thēvaiyaana udhaviyaiyum koduppadhaaga yegōvaa vaakku kodutthirukkiraar. yegōvaa eppōdhumē ungalukku udhavi seidhukondirukkiraar. adharkaaga eppōdhumē nandriyōdu irungal. appadi seidhaal, sōdhanaigal irukkumpōdhum yegōvaa ungalukku vetri koduppadhai nīngalē kannaara paarppīrgal.—aadhi. 41:51, 52. w23.01 19 ¶17-18
thingal, septambar 30
‘yegōvaavin naalai eppōdhum manadhil vaitthirungal.’—2 pē. 3:12.
ungalaiyē ippadiyellaam kēttukkollungal: ‘indha ulagatthukku sīkkiram mudivu varappōgiradhu enbadhai naan purindhu vaitthirukkirēnaa? naan vaalgira vidham adhai kaattugiradhaa? padippu, vēlai sambandhamaaga naan edukkira mudivugalellaam yegōvaavukku sēvai seivadhudhaan en vaalkkaiyilēyē romba mukkiyam enbadhai kaattugiradhaa? enakkum en kudumbatthukkum thēvaiyaanavatrai yegōvaa koduppaar endru naan nambugirēnaa?’ naam ellaa vishayatthilum yegōvaavukku pidittha vidhamaaga nadandhukolla muyarchi seiyumpōdhu yegōvaa romba sandhōshappaduvaar, illaiyaa? (mat. 6:25-27, 33; pili. 4:12, 13) naam yōsikkira vidhatthai adikkadi saripaarkka vēndum, thēvaiyaana maatrangalai seidhukondē irukka vēndum. pavul korindhiyargalukku eludhiyapōdhu, “nīngal visuvaasatthil nilaitthirukkirīrgalaa enbadhai eppōdhum sōdhitthu paarungal. nīngal eppadippattavargal enbadhai therindhukolla ungalaiyē eppōdhum aaraaindhu paarungal” endru sonnaar. (2 ko. 13:5) adhanaal, naam yōsikkira vidhatthai thodarndhu maatrikkolvadharku kadavuludaiya vaartthaiyai padikka vēndum. avar yōsippadhu pōl yōsikka katrukkolla vēndum. avarukku pidittha vidhamaaga vaala edhaiyellaam seiya vēndumō adhaiyellaam seiya vēndum.—1 ko. 2:14-16. w23.01 9 ¶5-6