Mɛɛ Be Gbeyeishemɔ Baaba Naagbee?
ANI eeefee bo naakpɛɛ akɛ ooole akɛ shweshweeshwe shihilɛ diɛŋtsɛ kɔɔ nuu ko ni hi shi afii 2,000 ni eho lɛ he? Beni Yesu Kristo tsɔɔ bɔ ni suɔmɔ he hiaa ha lɛ, ebu abɛ ko ni yɔɔ naakpɛɛ: “Nuu ko yiŋ kɛjɛ Yerusalem kɛmiiya Yeriko, ni eyagbee ojotswalɔi ateŋ, ni amɛkpɔlɔ ehe atade ni amɛpila lɛ, ni amɛyiŋ amɛtee, ni amɛshi lɛ ni egbo fa-kɛ-fa.” Eyɛ mli akɛ gbɛfalɔi enyɔ baho ni amɛfooo edaaŋ moŋ, shi Samarianyo ko ni mli hi jie mɔbɔnalɛ kpo. Shi, namɛi kwɛɔ mɛi ni afeɔ amɛ efɔŋ ŋmɛnɛ lɛ? Mɛɛ heyeli kɛmiijɛ gbeyeishemɔ mli wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ?—Luka 10:30-37.
Beni amɛkɛɔ akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ lɛ, mɛi pii susuɔ akɛ esa akɛ gbɔmɔ akwɛ koni aye mla kɛ gbɛjianɔtoo kpakpa nɔ. Shi ani tsuŋwoo ni mli wa loo polisifoi babaoo ni awoɔ amɛ nyɔmɔ kpakpa lɛ kɛ awuiyeli kɛ yiwalɛ baaba naagbee? Ani oheɔ oyeɔ diɛŋtsɛ akɛ, yɛ mɔdɛŋ diɛŋtsɛ ni mɛi ni kwɛɔ ni aye mla nɔ lɛ bɔɔ koni amɛkɛ shweshweeshwe shihilɛ aba lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛbaanyɛ amɛjie nibii tamɔ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, efɔŋ feemɔ ni ato he gbɛjianɔ, kɛ ohia kɛya? Ni kɛlɛ, esaaa akɛ jalɛ sane he hɔmɔ kɛ kumai ni yeɔ wɔ lɛ feɔ efolo.—Mateo 5:6.
Lala 46:2 kɛɔ akɛ: “Naanyɔŋmɔ ji wɔbobaa he kɛ wɔ hewalɛ, wɔ buamɔ ni wa ni wɔnaa yɛ fimɔi amli.” Wɔbaana akɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ jeee lalafoo wiemɔi ni ŋɔɔ kɛkɛ.
Taakɛ ole lɛ, adafitswaa woji bɔɔ gbɔmɔgbee ni yaa nɔ yakatswaa yɛ maŋ tai kɛ awuiyelɔi ni tutuaa mɛi daa gbi lɛ ahe amaniɛ. Nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ je lɛŋ hei komɛi ji ni agbe gbekɛbii ni asumɔɔɔ amɛ loo mɛi ni kɛ amɛhiŋmɛi naa efɔŋ feemɔ ni etee nɔ lɛ. Mɛni hewɔ wala efee nɔ ni jara waaa nɛkɛ? Eyɛ mli akɛ ekolɛ nibii sɔrɔtoi kɛ efɔŋ feemɔ ni tamɔ nɛkɛ baa moŋ, shi yiŋtoo kome ko yɛ ni esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ nɔ.
Taakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ, Biblia, lɛ tsɔɔ lɛ, “jeŋ muu lɛ fɛɛ ka mɔ fɔŋ lɛ [hewalɛ] mli.” (1 Yohane 5:19) Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee akɛ Yesu Kristo yɔse Satan Abonsam akɛ amalelɔ kɛkɛ, shi akɛ “gbɔmɔgbelɔ.” (Yohane 8:44) Akɛni ena adesai anɔ hewalɛ yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ hewɔ lɛ, nɛkɛ mumɔŋ bɔɔ nɔ̃ ni he wa nɛɛ miiha efɔŋ feemɔ ni yaa nɔ ŋmɛnɛ lɛ miishwere. Kpojiemɔ 12:12 kɛɔ akɛ: “Kpoo ha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ ŋshɔ hiɛ lɛ! Ejaakɛ Abonsam lɛ ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔɔ, egri naakpa, ni ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” Shi, miishɛɛ sane ji akɛ, akɛ “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli” baato yiwalɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ najiaŋ.—2 Petro 3:13.
Mɛɛ yelikɛbuamɔ wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ, kɛfata jeŋ hee he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ he?
Dani wɔɔkwɛ hetoo ni ja kɛha enɛ lɛ, ehi akɛ wɔɔha ahi jwɛŋmɔ mli akɛ, anɔkwa Kristofoi po bɛ nɔmimaa akɛ abaabu amɛhe kɛjɛ efɔŋ feemɔ he. Bɔfo Paulo tsɔɔ osharai komɛi ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ ekɛkpe lɛ mli. ‘Ena nɔ yɛ faai ahiɛ, ena nɔ yɛ ojotswalɔi adɛŋ, ena nɔ yɛ ejakubii adɛŋ, ena nɔ yɛ jeŋmajiaŋbii adɛŋ, ena nɔ yɛ maŋ, ena nɔ yɛ ŋa nɔ, ena nɔ yɛ ŋshɔ hiɛ.’ (2 Korintobii 11:26) Kɛlɛ, Paulo je osharai nɛɛ amli. Nakai nɔŋŋ eji ŋmɛnɛ; kɛ wɔha wɔhiɛ hi wɔhe nɔ jogbaŋŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔya nɔ yɛ wɔ nitsumɔi amli daa bɔ ni wɔɔnyɛ. Nyɛhaa wɔsusua nibii komɛi ni baaye abua lɛ ahe.
Kɛ akutso ko ni oshara yɔɔ jɛmɛ mɔ ko hiɔ lɛ, jeŋba kpakpa baanyɛ abu mɔ lɛ he, ejaakɛ gbɔmɛi kwɛɔ mɛi krokomɛi jogbaŋŋ. Eyɛ mli akɛ ojotswalɔi baanyɛ atsɔ ŋaa ni amɛtsu efɔŋ feemɔi ahe nii moŋ, shi amɛteŋ mɛi pii buɔ amɛhe akɛ amɛtamɔ gbɔmɛi foji nɔŋŋ. Kaawie oshi nɔ ni amɛfeɔ lɛ, ni kaabɔ mɔdɛŋ akɛ ooole nɔ ni amɛfeɔ lɛ mli. Enɛ baaba tutuamɔ ni amɛkɛaaba onɔ akɛ najiaŋtoo lɛ shi. Ha ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ, julɔi taoɔ ni amɛle mɔ ni ehe nɔ ko hee loo mɛi ni miifa gbɛ ni no hewɔ lɛ amɛbɛ amɛshiai amli, no hewɔ lɛ feemɔ nilelɔ yɛ nɔ ni ojieɔ lɛ kpo otsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ mli.
Yehowa Odasefoi ateŋ mɛi pii ena akɛ amɛ gbɛi akɛ sɔɔlɔi lɛ kɛ hebuu ni anaa faŋŋ ebaha amɛ. Efɔŋ feelɔi etsɔɔ yɛ bei pii amli akɛ amɛbuɔ Kristofoi ni tamɔ nɛkɛ, ní amɛkɛ amɛhe haa yɛ gbɔmɛi ayelikɛbuamɔ mli yɛ akutso lɛ mli ni hiɛaŋkwɛmɔ bɛ mli lɛ. Odasefoi lɛ diɛŋtsɛ jeee gbɔmɔgbelɔi loo julɔi, ni asaŋ ‘amɛkɛ amɛhe wooo mɛi krokomɛi asaji amli,’ no hewɔ lɛ amɛhe bɛ oshara.—1 Petro 4:15.
Shweshweeshwe Shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ Jeŋ Hee lɛ Mli
Wɔhiɔ ‘mlakwamɔ ni faa babaoo’ ni Yesu Kristo gba fɔ shi lɛ, shi, ni wɔɔfee yeyeeye moŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna hekɛnɔfɔɔ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baakpata yiwalɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ hiɛ. Kɛfata “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” ni aaashiɛ yɛ jeŋ fɛɛ ni egba efɔ shi lɛ he lɛ, Yesu kai esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ: “Shi mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.”—Mateo 24:12-14.
Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ, abaajie mɛi ni feɔ mɛi efɔŋ yɛ bei komɛi amli lɛ kɛ yiwalɛ ni anyɛɛɛ ahe aye lɛ kɛya. Abɛi 22:22, 23 kɛɔ akɛ: “Kaatswa ohiafo ojo, ejaakɛ ohiafo ji lɛ; ni asaŋ kaagba nɔ̃nalɔ naa yɛ koi lɛ shi. Ejaakɛ Yehowa aaaye amɛsane aha amɛ, ni mɛi ni haa amɛ lɛ, eeeha amɛ hu amɛ susumai.” Yehowa baakpata efɔŋ feelɔi, tamɔ ojotswalɔi, gbɔmɔgbelɔi, kɛ mɛi ni diɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara sɛɛ lɛ ahiɛ. Agbɛnɛ hu, ekuŋ ehiɛ eshwieŋ mɛi ni afee amɛ efɔŋ ni tamɔ nɛkɛ lɛ anɔ. Ebaaha nibii ni amɛlaaje lɛ anɔ, ni eha amɛna gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ekoŋŋ.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni ‘tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ efɔŋ he ni amɛfeɔ ekpakpa lɛ’ baana naanɔ wala, kɛtsɔ amanehulu kpeteŋkpele ni baa lɛ mli ni amɛaaje lɛ nɔ, loo kɛtsɔ shitee kɛmiijɛ gbohii ateŋ nɔ. “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛaahi nɔ daa.” (Lala 37:27-29) Sɛɛnamɔi ni tamɔ nɛkɛ baaba yɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ hewɔ. (Yohane 3:16) Shi, te shihilɛ baatamɔ aha tɛŋŋ yɛ Paradeiso ni akɛba ekoŋŋ lɛ mli?
Shihilɛ yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ baafee miishɛɛ nɔ̃ diɛŋtsɛ. Yehowa gba fɔ shi akɛ: “Ni mimaŋ lɛ aaahi shi yɛ hejɔlɛ shia, kɛ shihilɛ he ni yɔɔ shweshweeshwe, kɛ hejɔɔmɔ he ni yɔɔ kpoo.” (Yesaia 32:18) No mli lɛ mɛi fɛɛ ni naa naanɔ wala lɛ etsake amɛ su kɛ baŋ. Mɔ ko mɔ ko efeŋ mɔ fɔŋ loo mɔ ni ejaaa, ni asaŋ mɔ ko efeŋ mɔ ni gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ baaye lɛ awui. Gbalɔ Mika kɛɔ akɛ: “Ni mɔ fɛɛ mɔ aaata eweintso kɛ egbamitso shishi, ni mɔ ko woŋ amɛhe gbeyei.” (Mika 4:4; Ezekiel 34:28) Mɛɛ sɔrɔto-feemɔ eji yɛ ŋmɛnɛ akutseiaŋ ni yɔɔ gbeyei lɛ ahe nɛkɛ!
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]
KWƐMƆ JOGBAŊŊ
Efɔŋ feelɔi pii tsuɔ enɛ kɛ amɛbe fɛɛ, amɛkɛ efɔŋ feemɔ efee amɛ nitsumɔ. Amɛtsuɔ nii yɛ kui amli akɛ mɛi enyɔ loo mɛi etɛ, kɛ mɔ kome po kɛ tũ tsɔɔ ohiɛ. Eefee faŋŋ babaoo akɛ, efɔŋ feelɔ ni edako lɛ feɔ mɔ ni he yɔɔ oshara babaoo. Mɛni obaanyɛ ofee kɛ obafee mɔ ni afee lɛ efɔŋ?
Feemɔ diŋŋ ni okaha julɔ lɛ he kpokpo—ehe ni esako lɛ baanyɛ agbe gbɔmɔ. Kɛ oji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko lɛ, jiemɔ ohe kpo akɛ nakai oji. Kɛlɛ, feemɔ klalo akɛ okɛ nɔ ni julɔ lɛ taoɔ lɛ baaha lɛ. Kɛ oshashao shi lɛ, oshara lɛ faa. Yɛ sɛɛ mli lɛ, obaanu he akɛ eyɛ shweshweeshwe akɛ ooobi ni ekɛ owoji komɛi ni he hiaa bo loo bɔs nyɔmɔwoo aaaha bo.
Yɛ bei komɛi amli lɛ, onyɛŋ otsɔɔ mɔ ni ji efɔŋ feelɔ. Julɔi komɛi yɛ ni tsofai fɔji kɛ nitsumɔ eka amɛhe, loo mɛi ni kɛ efɔŋ feemɔ efee amɛ nitsumɔ, mɛi krokomɛi miisumɔ ni amɛna nɔ ko amɛye kɛkɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, kaaha shika ni fa miihi ohe. Kaafɔ shika nibii, shika wao ga, watsi ni jara wa woo. Nyiɛmɔ ni ofa ogbɛ tamɔ mɔ fɛɛ mɔ, ni otsɔɔɔ akɛ ooshe gbeyei. Kaakwɛ aŋkroaŋkroi gãa tamɔ nɔ ni ootao oyoo amɛ. Kɛ aatswia tũi yɛ gbɛjegbɛi anɔ lɛ, shɛ ohe ofɔ shikpɔŋ kwraa; obaanyɛ okpala otade mli muji yɛ sɛɛ mli.—Tsutsu polisifonyo ko ni yɔɔ Rio de Janeiro.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]
Feemɔ diŋŋ ni okɛ nɔ ni julɔ lɛ taoɔ lɛ aha lɛ. Kɛ oshashao shi lɛ, oshara lɛ faa