Wiemɔi Sɔrɔtoi kɛ Jamɔi Sɔrɔtoi Fɛɛ Amli Bii ni Wɔɔye Amɛ Odase
1 Kristofoi ni yɔɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ kɛ ekãa ye gbɔmɛi ni wieɔ wiemɔi sɔrɔtoi krokomɛi kɛ gbɔmɛi ni yɔɔ jamɔi sɔrɔtoi amli lɛ odase. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, “beni shɛɔ afi ni ji 100 lɛ mli lɛ, etamɔ nɔ ni maji fɛɛ ni yɔɔ maŋtiase lɛ sɛɛ, ní kɛ Mediteranea lɛ jeɔ husu lɛ, yɛ akutso ko ni Kristofoi yɔɔ mli.”—History of the Middle Ages.
2 Yɛ Ŋleshi wiemɔ sɛɛ lɛ, gbɔmɛi babaoo wieɔ maŋsɛɛ wiemɔi yɛ Ghana maŋ nɛɛ mli. Maŋtiasei kɛ maji yɛ akutsei ni dara saŋŋ ni awieɔ maŋsɛɛ wiemɔi yɛ mli, yɛ fã ni afãa kɛyaa he kroko lɛ hewɔ, ni abobalɔi fata he. Agbɛnɛ hu gbɔmɛi babaoo ni yɔɔ jamɔi sɔrɔtoi ni jeee Kristofoi anɔ̃ mli lɛ ebaná nitsumɔ yɛ biɛ, ni Buddhabii kɛ Hindubii kɛ Muslimbii hu fata he. Ghanabii komɛi hu kɛ amɛhe ewo jamɔi ni tamɔ nɛkɛ mli, ni mɛi komɛi hu miibi ni ana Afrikabii ablema saji ajamɔ. Yɛ sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ wiemɔi kɛ jamɔi amli hewɔ lɛ, eji nifeemɔ ni wa saŋŋ akɛ wɔɔle bɔ ni wɔɔfee ni wɔkɛ gbɔmɛi fɛɛ ni tamɔ nɛkɛ agba sane ni wɔye amɛ odase, kɛ́ wɔkɛ amɛ kpe. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, ekolɛ wɔbaaná maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashikpɔŋkuku yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ akutso lɛ mli. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ Yesu fãmɔi akɛ “wɔshiɛ wɔtsɔɔ maŋ lɛ ni wɔye odase jogbaŋŋ kɛmɔ shi” lɛ atsu nii kɛtsɔ wiemɔi sɔrɔtoi amli bii kɛ jamɔi sɔrɔtoi amli bii ni wɔɔye amɛ odase lɛ nɔ?—Bɔf. 10:42, NW.
Gbɔmɛi ni Wieɔ Wiemɔ Kroko ni Wɔɔye Amɛ Odase
3 Aaná shiɛlɔi heei ni fáa babaoo kɛmiijɛ mɛi ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔi ni amɛyɔɔ shikpɔji krokomɛi anɔ lɛ ateŋ. Ato asafoi kɛ kui ni awieɔ maŋsɛɛ wiemɔi yɛ mli lɛ babaoo shishi. Mɛni abaanyɛ afee yɛ wɔ shikpɔŋkuku lɛ mli koni akɛye abua mɛi ni wieɔ maŋsɛɛ wiemɔ lɛ?
4 Wiemɔ He Gbɛtsĩi Nii lɛ ni Wɔɔye Nɔ: Ŋwanejee ko bɛ he akɛ gbɔmɛi babaoo kɛ shishinumɔ ni mli kwɔ leɔ nibii babaoo yɛ be fioo mli kɛ́ atsɔɔ amɛ nii yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli. Nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo ekase wiemɔ kroko yɛ “sanekpakpa lɛ hewɔ” kɛ agbɛnɛ bɔni afee ni ‘amɛnyɛ amɛgba he sane amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi.’ (1 Kor. 9:23) Eyɛ mli akɛ yoo ko ni wieɔ China wiemɔ lɛ etee nɔ efee mɔ ni nyɛmi yoo ko ni wieɔ Ŋleshi wiemɔ lɛ eha lɛ woji tɛtrɛbii afii abɔ moŋ, shi yoo lɛ ekpɛlɛɛɛ akɛ akɛ lɛ afee Biblia mli nikasemɔ kɛyashi beni nyɛmi yoo kroko ni kaseɔ China wiemɔ lɛ kɛ wolo ko ni afee yɛ nakai wiemɔ lɛ mli lɛ ha lɛ. Ekpɛlɛ enɛ kɛ nikasemɔ nɔ amrɔ nɔŋŋ. Nɔ ni kɛ tsakemɔ lɛ fɛɛ ba ji mɔdɛŋ ni nyɛmi yoo ni ji enyɔ lɛ bɔ koni ewie wiemɔi fioo komɛi yɛ nakai yoo lɛ maŋ wiemɔ mli lɛ.—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 22:2 he.
5 Yɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni November 1, 1992 Buu-Mɔɔ wie nɛkɛ wiemɔ nɛɛ akɛ: “Jeee akɛ maŋsɛɛ wiemɔ kasemɔ . . . baaha [oblahii kɛ oblayei] ajwɛŋmɔŋ nyɛmɔi aya hiɛ kɛkɛ, shi moŋ ebaaha amɛhe aba sɛɛnamɔ babaoo hu kɛha Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ.” Shiɛlɔi komɛi kɛ nitsumɔ ni ji wiemɔ hee kasemɔ lɛ efɔ̃ amɛhe nɔ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, nyɛmimɛi hii ahe eba sɛɛnamɔ waa diɛŋtsɛ yɛ asafoi ni ehe miihia ni amɛnyiɛ hiɛ yɛ mli lɛ amli. Kɛ ole maŋ ni oyɔɔ mli lɛ mli wiemɔ kroko kɛfata onɔ̃ lɛ he, aloo oosumɔ ni okase eko lɛ, bo hu obaanyɛ okɛ yelikɛbuamɔ aha asafo loo kuu ko.—Mat. 9:37, 38.
6 Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Florida yɛ U. S. A. ní kase Vietnam wiemɔ dani eba anɔkwale lɛ mli lɛ miiná miishɛɛ babaoo amrɔ nɛɛ yɛ sanekpakpa lɛ ni ekɛ gbɔmɛi ni wieɔ Vietnam wiemɔ gbaa he sane lɛ hewɔ. Bɔni afee ni ekɛ ehe aha babaoo koni ekɛ nilee ni eyɔɔ yɛ nakai wiemɔ lɛ he lɛ atsu nii kɛye odase lɛ, ekɛ eweku lɛ fã kɛtsɔ koo mli kɛyaje he ni hiamɔ lɛ da yɛ, yɛ Vietnam shikpɔŋ nɔ. Kɛjɛ be mli ni efã kɛtee nɛɛ, eeye omanye waa yɛ gbɔmɛi babaoo ni yɔɔ Vietnam ni ekɛ amɛ kaseɔ Biblia lɛ hewɔ.
7 Nyɛminuu gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ Ghana tsɔ̃ɔ mumuii awiemɔ. Toimulɔi babaoo yɛ skul ni etsɔɔ nii yɛ mli lɛ mli. Akɛni bei pii lɛ mɛi ni eje kpa nɛkɛ lɛ nuɔ shoofeemɔ he, ni amɛhiɛ sɔɔ mɛi krokomɛi anaanyobɔɔ he hewɔ lɛ, ebuɔ eskul lɛ akɛ shikpɔŋkuku krɛdɛɛ ko, ni ekɛ amɛ gbaa anɔkwale lɛ he sane be fɛɛ be. Miishɛɛ sane ji akɛ, amɛteŋ mɛi komɛi ahiɛ sɔɔ Bɔlɔ lɛ shiwoi kɛha wɔsɛɛ be lɛ he, ni amɛkɛ hiɛdɔɔ miikase Biblia lɛ bianɛ. Ekɛ nyɛminuu ko ni ekase mumuii awiemɔ lɛ miiye kɛmiibua yɛ amɛ nitsɔɔmɔ mli, ni amɛtsɔɔ wiemɔ shishi kɛbaa mumuii awiemɔ mli yɛ asafoŋ kpeei ashishi, kɛ kpeei bibii kɛ kpeei wuji ashishi kɛha mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ nɛɛ asɛɛnamɔ. Mumuii lɛ ateŋ mɛi enyɔ miibɔ mɔdɛŋ waa yɛ anɔkwale lɛ mli ni amɛmiisumɔ ni amɛtsɔmɔ shiɛlɔi ni abaptisiko amɛ. Nyɛmimɛi hii enyɔ nɛɛ kɛ ekãa miishiɛ kɛmiiha mumuii lɛ ni amɛmiifee daa shia Biblia mli nikasemɔ.
8 Kɛ onaa tse yɛ omaŋ wiemɔ ko ni jeee no owieɔ lɛ mli ni oosumɔ ni ofã kɛya he ni hiamɔ lɛ da yɛ, yɛ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ, ni obaanyɛ ofee nakai lɛ, mɛni hewɔ okɛ onukpai ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ egbaaa he sane. Kɛ amɛnuɔ he akɛ oji mɔ ni sa kɛha gbɛfãa ni tamɔ nɛkɛ lɛ, bi kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ni etsɔɔ kɛji he ko yɛ ni bɛŋkɛ ni obaanyɛ oyasɔmɔ yɛ jɛmɛ. Kɛ eko bɛ nakai lɛ, obaanyɛ oŋma kɛyaha Asafo lɛ, shi ja onukpai lɛ ŋma wolo ni wieɔ enɛ he lɛ kɛfata he, ni saji ni tsɔɔ sa ni osa kɛ hesaai ni oyɔɔ yɛ wiemɔ lɛ mli lɛ fata he.—Kwɛmɔ August 15, 1988 Watchtower baafai 21-3.
9 Dɛŋdadei ni Akɛha lɛ kɛ Nitsumɔ: Afee wɔ woji lɛ yɛ wiemɔi babaoo mli. Ebaafee nɔ ni hi akɛ aaahiɛ dɛhiɛmɔ woji—loo ni ohiɛ Taoɔ wolo bibioo—ni yɔɔ wiemɔi ni awieɔ yɛ nyɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ mli kɛ́ asafo ko ni awieɔ wiemɔ kroko yɛ mli lɛ bɛ ni tsuɔ nii yɛ nakai shikpɔŋkuku lɛ nɔŋŋ mli lɛ. Kɛ eyɛ faŋŋ akɛ jeee Ŋleshi ji mɔ ko maŋ wiemɔ lɛ, bi lɛ ni etsɔɔ wiemɔi ni ekaneɔ. Enɛ baanyɛ aha woji sɔrɔtoi ni obaanyɛ ohala koni okɛyaha lɛ afa babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ mɔ ni wieɔ Urdu wiemɔ lɛ hu baanyɛ akane Arabic.
10 Kɛ owieee mɔ ni okɛ lɛ kpe yɛ odaseyeli nitsumɔ lɛ mli lɛ wiemɔ po lɛ, ekolɛ obaanyɛ okɛ sanekpakpa lɛ aha lɛ lolo. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ wolo bibioo ni ji Good News for All Nations lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. Abaanyɛ ashɛ enɛ kɛjɛ nitsumɔhe nine lɛ. Ejeee wolo ni akɛbaaha mɛi yɛ shiɛmɔ mli; ehe baahia ni shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ ana ekome pɛ. Shɛɛ saji kukuji ni akala yɛ wiemɔi 59 mli lɛ yɛ mli. Taakɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ wolo bibioo lɛ baafa 2 lɛ tsɔɔ lɛ, beni óna ole shiatsɛ lɛ wiemɔ lɛ, ha ekane sane ni ákala yɛ baafa ni sa yɛ wolo bibioo lɛ mli lɛ. Kɛ ekane egbe naa lɛ, tsɔɔmɔ lɛ wolo ko ni afee yɛ ewiemɔ lɛ mli. Kɛ obɛ eko lɛ, tsɔɔmɔ lɛ wolo lɛ yɛ Ŋleshi wiemɔ mli. Tsɔɔmɔ akɛ obaabɔ mɔdɛŋ ni okɛ eko ni afee yɛ ewiemɔ lɛ mli lɛ abaha lɛ. Bi ni etsɔɔ egbɛi, ni oŋma ofɔ̃ shi kɛ adrɛs lɛ hu. Ekolɛ obaanyɛ okɛ nɛkɛ saji ni aŋmala nɛɛ aha asafo loo kuu ni bɛŋkɛ fe fɛɛ ni wieɔ nakai wiemɔ lɛ. Kɛ mɔ ko kwraa bɛ ni wieɔ wiemɔ lɛ ni baaya ayasara lɛ ekoŋŋ lɛ, ekolɛ obaanyɛ okɛ nitsumɔ lɛ afɔ̃ ohe nɔ, ekolɛ ni okɛ mɔ lɛ akase nii po kɛtsɔ Ŋleshi loo omaŋ wiemɔ mli wolo lɛ kɛ nitsumɔ nɔ.—1 Kor. 9:19-23.
Gbɔmɛi ni Bɛ Kristofoi Ajamɔi Amli lɛ ni Wɔɔye Amɛ Odase
11 Mɔ kroko jamɔ he nɔ ko ni wɔɔle lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔye Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he odase ni mɔɔ shi. Wolo ni ji Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ haa wɔnáa je lɛŋ jamɔi wuji lɛ ahe nilee babaoo koni wɔnyɛ wɔnu gbɔmɛi ahemɔkɛyelii ashishi jogbaŋŋ bɔ ni fa ni baaha wɔye wɔbua amɛ ni amɛbaná anɔkwale lɛ he nilee.
12 Akrabatsa ni yɔɔ nɔ ni aŋma ahɔ mli nɛɛ naagbee baafa lɛ eto woji heei ni Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ kɛha koni akɛtsu nii ni akɛye gbɔmɛi ni jeee Kristofoi lɛ odase lɛ anaa eshwie shi. Kɛ wɔkane nɛkɛ woji nɛɛ, wɔnuɔ bɔ ni wɔɔfee wɔkɛ sanekpakpa lɛ abɛŋkɛ gbɔmɛi lɛ shishi. Dɛŋdade ni yeɔ ebuaa ni esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ ji Reasoning wolo lɛ. Nakai wolo lɛ baafai 21-4 lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni abaanyɛ akɛtsu nii yɛ bɔ ni esa akɛ ahere Buddhabii, Hindubii, Yudafoi, kɛ Muslimbii anɔ aha lɛ haa.
13 Ní Oookwɛ Jogbaŋŋ yɛ Nɔ ni Okɛɔ lɛ He: Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkasusu nɔ ko he wɔha gbɔmɛi ni yɔɔ jamɔ ko mli lɛ kɛtsɔ sane naa ni wɔɔmu akɛ hemɔkɛyelii ni amɛyɔɔ lɛ tamɔ mɛi krokomɛi ni yɔɔ nakai hemɔkɛyeli lɛ mli lɛ anɔ̃ lɛ nɔŋŋ. Yɛ no najiaŋ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni onu bɔ ni mɔ aŋkro ni okɛ lɛ wieɔ lɛ susuɔ nii ahe ehaa lɛ shishi. (Bɔf. 10:24-35) Ákɛ Muslimnyo lɛ, atsɔse Salimoon koni ehe eye akɛ Koran lɛ ji Nyɔŋmɔ wiemɔ. Shi enyɛɛɛ ekpɛlɛ Muslim tsɔɔmɔ ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni ji mɔbɔnalɔ fe fɛɛ lɛ baapiŋ gbɔmɛi yɛ hɛl la mli lɛ nɔ kwraa kɛmɔ shi. Gbi ko lɛ, Yehowa Odasefoi fɔ̃ lɛ nine kɛtee kpee. Akɛni eyɔse anɔkwale lɛ amrɔ nɔŋŋ hewɔ lɛ, ekɛ miishɛɛ miisɔmɔ akɛ onukpa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli bianɛ.
14 Kɛ wɔmiiye mɛi ni yɔɔ hemɔkɛyelii ni jeee Kristofoi anɔ̃ lɛ odase lɛ, ehe miihia ni wɔkwɛ jogbaŋŋ koni gbɛ ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ akaha hegbɛ ni wɔná akɛ wɔkɛ amɛ aaagba sanekpakpa lɛ he sane lɛ miije wɔdɛŋ. (Bɔf. 24:16) Mɛi ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ jamɔi komɛi ahe lɛ ahiɛ yɛ amɛhe nɔ waa diɛŋtsɛ yɛ mɔdɛŋ fɛɛ ni abɔɔ koni atsake amɛ kɛjɛ amɛ hemɔkɛyeli mli lɛ he. No hewɔ lɛ ohiɛ ahi ohe nɔ, ni otao saji otii ni ooodamɔ nɔ otswa sane ko ni nyɛ fɛɛ nyɛbaakpɛlɛ nɔ lɛ oma shi, bɔni afee ni no agbala amɛ kɛba Nyɔŋmɔ Wiemɔ muu lɛ he. Mɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ baahere mlihilɛ gbɛ ni akɛtsuɔ nii lɛ kɛ anɔkwale lɛ he shiɛmɔ wiemɔ ni yɔɔ faŋŋ nɔ.
15 Ehe miihia ni wɔsusu wiemɔ diɛŋtsɛ ni wɔbaahala akɛ wɔkɛbaatsu nii lɛ hu he, kɛ jeee nakai lɛ wɔbaashwie gbɔmɛi kɛjɛ wɔ shɛɛ sane lɛ he bɔ ni esaaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ ojie ohe kpo amrɔ nɔŋŋ akɛ Kristofonyo ji bo lɛ, ekolɛ otoibolɔ lɛ kɛ oyaiyeli baasusu akɛ oyaa Kristendom sɔlemɔi lɛ eko, ni no baanyɛ atee gbɛtsĩi nii ashi. Eeefee nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ hu akɛ aaawie Biblia lɛ he akɛ “ŋmalɛi lɛ” loo “ŋmalɛi krɔŋkrɔŋi lɛ.”—Mat. 21:42; 2 Tim. 3:15.
16 Kɛ okɛ mɔ ko ni yɔɔ nɔ ni jeee Kristofoi ajamɔ mli lɛ kpe ni onuɔ he akɛ osako ohe jogbaŋŋ akɛ obaaye lɛ odase amrɔ nɔŋŋ lɛ, okɛ hegbɛ lɛ atsu nii koni okɛle lɛ kɛkɛ, ni oshi dɛhiɛmɔ wolo ko, koni nyɛtsɔɔ nyɛgbɛ́i. No sɛɛ lɛ kuu osɛɛ gbi kome loo gbii enyɔ sɛɛ, be mli ni osaa ohe bɔ ni sa akɛ obaaye lɛ odase.—1 Tim. 4:16; 2 Tim. 3:17.
17 Buddhabii ni Wɔɔye Amɛ Odase: (Kwɛmɔ Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ, yitso 6.) Esoro Buddhanyo hemɔkɛyelii lɛ kwraa yɛ mɔ kroko ni kɛ ehe kpɛtɛɔ he lɛ nɔ̃ lɛ he. Yɛ nɔ najiaŋ ni Buddha jamɔ aaafi Bɔlɔ diɛŋtsɛ ko ni yɔɔ shihilɛ mli lɛ sɛɛ lɛ, ebuɔ India nuu Buddha Gautama ni hi shi yɛ afii ohai ekpaa D.Ŋ.B. lɛ akɛ mɔ ni akaseɔ yɛ jamɔ gbɛfaŋ. Beni Gautama na nuu helatsɛ ko, nuumo ko, kɛ gbonyo ko lɛ, eye shishinumɔ ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ lɛ he awerɛho. Esusu sane he akɛ, ‘Ani afɔ gbɔmɛi koni amɛbapiŋ kɛkɛ, amɛgbɔlɔ, ni amɛgboi?’ Eji anɔkwale akɛ, wɔbaanyɛ wɔha nakai sanebimɔi lɛ ahetoo wɔha Buddhabii anɔkwafoi ni sumɔɔ ni amɛle hetooi lɛ.
18 Beni okɛ Buddhabii wieɔ lɛ, kpɛtɛmɔ shɛɛ sane ni yɔɔ tɛ̃ɛ kɛ anɔkwalei ni yɔɔ faŋŋ ni anaa yɛ wolo ni fe woji krɔŋkrɔŋi fɛɛ, ni ji Biblia lɛ he. Taakɛ gbɔmɛi krokomɛi pii ji lɛ, Buddhabii yɛ toiŋjɔlɛ, jeŋba, kɛ weku shihilɛ he miishɛɛ waa, ni bei pii lɛ amɛsumɔɔ ni akɛ amɛ agba saneyitsei nɛɛ ahe sane. Enɛ baanyɛ aha oma Maŋtsɛyeli lɛ nɔ mi akɛ nɔ̃ diɛŋtsɛ ni baajie adesai anaagbai kɛya.
19 Abaanyɛ ana gbɔmɛi ni heɔ Buddha jamɔ kɛ Bokagbɛ jeŋ nileei amɛyeɔ lɛ yɛ wɔ shikpɔŋkuku lɛ fãi komɛi amli. Amɛteŋ mɛi komɛi ji nikaselɔi ni yaa univɛsiti sɔrɔtoi. Beni nyɛmi yoo ko na China nuu ko yɛ niyenii ahɔɔmɔ shwapo ko mli lɛ, ekɛ dɛhiɛmɔ wolo ni yɔɔ ewiemɔ lɛ mli lɛ ha lɛ ni ekɛɛ ekɛ lɛ baafee Biblia mli nikasemɔ. Ekɛɛ: “Ani Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ he sane owieɔ lɛ? Mikɛ be babaoo etao enɛ miwala gbii abɔ fɛɛ!” Ebɔi nikasemɔ nakai otsi lɛ ni ebɔi kpeei lɛ fɛɛ yaa.
20 Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni yɔɔ U. S. kɛ nɔ ni fa fe afii nyɔŋma etsɔɔ Chinabii ni ji nikaselɔi anɔkwale lɛ. Gbɛ ko ni ekɛtsuɔ nii ni hiɔ haa lɛ jogbaŋŋ ji kɛɛmɔ ni ekɛɔ akɛ ena nɔ ko ni nikaselɔi fɛɛ susuɔ he lɛ—amɛmiitao toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ. No sɛɛ lɛ ebiɔ kɛ́ no hu ji amɛnaagba. Amɛkpɛlɛɔ nɔ be fɛɛ be. Egbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa wolo bibioo ni ji Lasting Peace and Happiness—How to Find Them ni afee aha Chinabii lɛ nɔ. Beni ekɛ nikaselɔ ko ekase nii shii enumɔ pɛ sɛɛ lɛ, nikaselɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ étao anɔkwale lɛ aahu ni amrɔ nɛɛ enine eshɛ nɔ.
21 Mɛi ni Kɛ Amɛhe Kpɛtɛɔ Afrikabii Ablema Saji Ajamɔ He lɛ ni Wɔɔye Amɛ Odase: Mɛi ni kɛɔ akɛ jamɔ ni tamɔ nɛkɛ sɛɛ amɛdiɔ lɛ heɔ Nyɔŋmɔ ofe, jeŋ muu fɛɛ Bɔlɔ lɛ amɛyeɔ. Abaanyɛ adamɔ enɛ nɔ agba sane. Abaanyɛ ajɛ biɛ atsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ni bɔ jeŋ muu fɛɛ lɛ yɛ yiŋtoo kɛha wɔ shikpɔŋ lɛ. Abaanyɛ agba amɛ Maŋtsɛyeli jɔɔmɔi lɛ ahe saji ni agbala amɛ jwɛŋmɔ kɛya Taoɔ wolo bibioo lɛ nikasemɔ 5 lɛ nɔ.
22 Hindubii ni Wɔɔye Amɛ Odase: (Kwɛmɔ Nyɔŋmɔ Sɛɛgbɛ ni Adesai Taoɔ lɛ yitso 5.) Hindu jamɔ bɛ tsɔ̃ɔmɔ pɔtɛɛ ko. Ejeŋ nilee lɛ yɛ hwanyaŋŋ diɛŋtsɛ. Hindubii hiɛ triniti he jwɛŋmɔ ko yɛ amɛ nyɔŋmɔ titri Brahman he, (Brahma Bɔlɔ lɛ, Vishnu Yibaalɔ lɛ, kɛ Siva Hiɛkpatalɔ lɛ). Hemɔkɛyeli yɛ susuma ni gbooo mli lɛ he miihia kɛha amɛ tsɔɔmɔ ni ji fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli, ni haa Hindubii heɔ shɛɛ mli sane amɛyeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ. (Kwɛmɔ Reasoning wolo lɛ baafai 317-21, kɛ May 15, 1997 Buu-Mɔɔ lɛ baafai 3-8.) Hindu jamɔ tsɔ̃ɔ tsuishitoo, ákɛ jamɔi fɛɛ kɛ mɔ yaa anɔkwale kome too lɛ nɔŋŋ he.
23 Gbɛ ni aaatsɔ nɔ aye Hindunyo odase lɛ ji ni wɔtsɔɔ lɛ wɔ hiɛnɔkamɔ ni tsɔɔ akɛ abaahi shi kɛya naanɔ yɛ adesai emuuyeli mli yɛ shikpɔŋ nɔ, ni damɔ Biblia nɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ hetooi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni Biblia lɛ kɛhaa sanebimɔi ni he hiaa ni adesai fɛɛ kɛkpeɔ lɛ.
24 Yudafoi ni Wɔɔye Amɛ Odase: (Kwɛmɔ Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ, yitso 9.) Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ jamɔi krokomɛi ni jeee Kristofoi anɔ̃ lɛ, Yuda jamɔ shishifã jɛ yinɔsane mli, jeee adesã. Atsɔ Hebri Ŋmalɛi ni jɛ mumɔŋ lɛ nɔ akɛ tsakpaa ko ni he hiaa eha yɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ sɛɛ gbɛ ni gbɔmɛi taoɔ lɛ mli. Ni kɛlɛ, ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ Yuda jamɔ he shishitoo tsɔɔmɔ ji hemɔkɛyeli ni anáa yɛ adesa susuma ni gbooo lɛ mli. Abaanyɛ atee sane ni nyɛ fɛɛ nyɛbaakpɛlɛ nɔ lɛ shi kɛtsɔ nɔmimaa ni akɛaaha lɛ nɔ akɛ wɔjáa Abraham Nyɔŋmɔ lɛ ni wɔkpɛlɛɔ nɔ akɛ naagbai kome too lɛ nɔŋŋ wɔ fɛɛ wɔkɛkpeɔ yɛ je lɛŋ ŋmɛnɛ.
25 Kɛ okɛ Yudanyo ni bɛ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli kpe lɛ, kɛ obi kɛji enuɔ he nakai be fɛɛ be lɛ baanyɛ aye abua koni oyoo nɔ ni ebaaná he miishɛɛ fe fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ enuko sane mlitsɔɔmɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ piŋmɔ gbɛ lɛ pɛŋ. Abaanyɛ awo Yudafoi anɔkwafoi lɛ hewalɛ koni amɛsaa amɛpɛi mɔ diɛŋtsɛ ni Yesu ji akɛ Mesia lɛ mli ekoŋŋ, jeee kɛtsɔ saji ni ejaaa ni Kristendom wieɔ yɛ ehe lɛ nɔ, shi yɛ gbɛ ni Yudafoi ni ŋmala Hela Ŋmalɛi lɛ wieɔ ehe amɛhaa lɛ nɔ.
26 Muslimbii ni Wɔɔye Amɛ Odase: (Kwɛmɔ Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ, yitso 12.) Muslimbii (loo, Moslembii) ji mɛi ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ Islam (loo, Muhammadan jamɔ), ni nɔ ni fata he ji hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Allah mli akɛ amɛnyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ Muhammad (570-632 Ŋ.B.) mli hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ akɛ enaagbee gbalɔ kɛ gbalɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ he. Akɛni Muslimbii heee amɛyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ Bi hewɔ lɛ, amɛyɔseɔ Yesu Kristo akɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ bibioo, ni nɔ ko fataaa he dɔŋŋ. Koran lɛ, ni yeko afii 1,400 lɛ tsĩɔ Hebri kɛ Hela Ŋmalɛi lɛ fɛɛ tã etsɔɔ. Saji komɛi ni mli wa ni yɔɔ Islam mli lɛ nɔŋŋ yɔɔ Katolik jamɔ mli. Jamɔi enyɔ lɛ fɛɛ tsɔɔ adesa susuma ni gbooo, piŋmɔ ni apiŋɔ mɔ kɛyashiɔ be ko, kɛ hɛl la ni yɔɔ.
27 Sane kɛha gbeekpamɔ ni yɔɔ faŋŋ ji wɔhemɔkɛyeli ni tsɔɔ akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ yɔɔ ni ákɛ Biblia lɛ jɛ emumɔ mli. Mɔ ni kaneɔ Koran lɛ jogbaŋŋ lɛ ena saji ni atsɛɔ sɛɛ kɛjɛɔ Torah, Lalai lɛ, kɛ Sanekpakpai lɛ amli akɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ, ni ékane akɛ esa akɛ akpɛlɛ nɔ nakai ni afee toiboo aha no. No hewɔ lɛ, obaanyɛ obi ni okɛ mɔ aŋkro lɛ akase enɛɛmɛi.
28 Nɛkɛ shiɛmɔ wiemɔ nɛɛ baahi aha mɔ ni yɔseɔ ehe akɛ Muslimnyo lɛ: “Mikɛ Muslimbii pii ewieko, shi mikane nyɛ jamɔ lɛ tsɔɔmɔi lɛ fioo ko he sane yɛ wolo nɛɛ mli. [Gbelemɔ baafa 15 yɛ Bɔ ni Ajeɔ Biblia Mli Sanegbaa Shishi ni Atsaa Nɔ wolo bibioo lɛ mli.] Ekɛɛ nyɛheɔ nyɛyeɔ akɛ gbalɔ ji Yesu ni ákɛ Muhammad ji naagbee gbalɔ kɛ gbalɔ ni he hiaa fe fɛɛ. Ani oheɔ oyeɔ hu akɛ Mose ji anɔkwa gbalɔ? [Ŋmɛɛ gbɛ ni ewie.] Ani manyɛ matsɔɔ bo nɔ ni Mose kase kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ E-gbɛ́i diɛŋtsɛ lɛ he?” No sɛɛ lɛ kanemɔ 2 Mose 6:2, 3. Kɛ otee sɛɛsaramɔ lɛ, obaanyɛ ogba saneyitso bibioo ni ji “One God, One Religion” (Nyɔŋmɔ Kome, Jamɔ Kome), ni yɔɔ The Time for True Submission to God wolo bibioo lɛ mli lɛ baafa 13 lɛ.
29 Ŋmɛnɛ, mɛi babaoo miifee amɛnii yɛ wiemɔ ni yɔɔ Yesaia 55:6 ni kaneɔ nɛkɛ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa: “Nyɛtaoa Yehowa, be mli ni eeeha ana lɛ, nyɛtsɛa lɛ, be mli ni ebɛŋkɛ!” Enɛ kɔɔ mɛi fɛɛ ni hiɛ tsui kpakpa lɛ ahe, ni wiemɔ ni amɛwieɔ loo jamɔ mli ni amɛyɔɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ Yehowa baajɔɔ wɔ mɔdɛŋbɔi anɔ yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔya ni ‘wɔyafee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi’ lɛ.—Mat. 28:19.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]
Woji Ni Afee Aha Gbɔmɛi Ni Jeee Kristofoi
Buddhabii
In Search of a Father (Wolo Bibioo)
“Naa! Miifee Nii Fɛɛ Ehee” (Wolo Bibioo)
Chinabii
Lasting Peace and Happiness—How to Find Them (Wolo Bibioo)
Hindubii
From Kurukshetra to Armageddon—And Your Survival (Wolo Bibioo)
Our Problems—Who Will Help Us Solve Them? (Wolo Bibioo)
The Path of Divine Truth Leading to Liberation (Wolo Bibioo)
Victory Over Death—Is It Possible for You? (Wolo Bibioo)
Why Should We Worship God in Love and Truth? (Wolo Bibioo)
Yudafoi
A Peaceful New World—Will It Come? (Tract No. 17)
Jehovah’s Witnesses—What Do They Believe? (Tract No. 18)
Will There Ever Be a World Without War? (Wolo Bibioo)
Muslimbii
How to Find the Road to Paradise (Dɛhiɛmɔ Wolo)
The Time for True Submission to God (Wolo Bibioo)