STUDU 46
KÁNTIKU 17 ‘N krê sin’
Jizus é nos Saserdóti Prinsipal ki ta xinti péna di nos
“Nu ka ten un saserdóti prinsipal ki ka ta pode intende nos frakéza”. — EBREUS 4:15.
ASUNTU PRINSIPAL
Odja pamodi ki nu pode fla ma Jizus é kel midjór Saserdóti Prinsipal ki nu pode ten i modi ki el ta djuda-nu di maneras diferenti oji.
1-2. (a) Pamodi ki Jeová manda Jizus pa téra? (b) Kuzê ki nu ta ben odja na kel studu li? (Ebreus 5:7-9)
DJA ten uns 2 mil anu, ki Jeová manda se Fidju ki más el ta ama pa téra. Pamodi? Un di kes razon é pa ben liberta-nu di pekadu i mórti i pa kaba ku tudu kes prubléma ki Satanás traze. (Juan 3:16; 1 Juan 3:8) Jeová tanbê sabia ma vive na téra ta priparaba Jizus pa el biraba un Saserdóti Prinsipal, ki ta intende-nu i ki ta xinti péna di nos. Jizus bira Saserdóti Prinsipal dipôs ki el batiza, na anu 29.a
2 Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki vive na téra pripara Jizus pa el ser un Saserdóti Prinsipal ki ta xinti péna di nos. É inportanti nu intende kel-li pamodi asi ta ser más fásil nu ora pa Jeová i bira más se amigu, prinsipalmenti óras ki nu sta tristi pamodi nos fadjas. — Lé Ebreus 5:7-9.
KEL FIDJU KI DEUS TA AMA BEN PA TÉRA
3-4. Ki mudansa difísil Jizus pasa pa el kantu el ben pa téra?
3 Txeu di nos dja faze mudansas na vida, sima dexa un lugar ki nu gosta i ba mora lonji di nos família i amigus. É ka fásil faze kes mudansa li. Má ninhun di nos nunka ka tevi ki faze txeu mudansa na vida sima Jizus. Na séu, el éra kel primeru anju ki Jeová faze i el éra kel más inportanti. Jeová ta amaba el i el ta staba sénpri filís pamodi el ta trabadjaba djuntu ku se Pai. (Sal. 16:11; Pro. 8:30) Filipensis 2:7 ta fla ma di livri vontadi el dexa “tudu kuza ki el tinha,” sima se puzison inportanti na séu pa ben vive djuntu ku umanus inperfeitu na téra.
4 Tanbê, pensa na kes primeru anu di vida di Jizus li na téra. Jizus nase na un família póbri. Nu sabe kel-li pamodi se mai ku se pai oferese dôs ponba novu pa faze sakrifisiu na ténplu kantu el nase. (Lev. 12:8; Luk. 2:24) Kantu Eródis, ki éra un rei mau fika ta sabe ma Jizus nase, el tenta mata-l. Pa salva vida di Jizus, se família tevi ki fuji pa Ijitu i fika la duránti un ténpu. (Mat. 2:13, 15) Vida di Jizus na téra éra totalmenti diferenti di se vida na séu!
5. Kuzê ki Jizus odja na téra i modi ki kes kuza ki el pasa pa el djuda-l intende-nu midjór? (Odja imajen.)
5 Kantu Jizus staba na téra el odja txeu algen ta sufri. Di serteza el xinti dór di perde pesoas ki el ta ama na mórti i talvês kel-li ta inklui se pai Juzé. Duránti se pregason na téra, Jizus odja pesoas ki tinha lépra, pesoas ségu, paralizadu i mai ku pai ki ses fidju móre, i el xinti péna di es. (Mat. 9:2, 6; 15:30; 20:34; Mar 1:40, 41; Luk. 7:13) É verdadi ki el odja pesoas ta sufri kantu el staba na séu. Má, kantu el éra un ómi na téra, el konsigi intende midjór modi ki pesoas ta xinti óras ki es ta sufri. (Isa. 53:4) Kuzê ki Jizus pasa pa el na téra djuda-l intende sentimentu di pesoas, ses diziluzon i ses dór. I sima otus algen, Jizus xinti kansadu, angustiadu i tristi.
Jizus ta inportaba txeu ku sentimentu i sufrimentu di pesoas na se vólta (Odja parágrafu 5.)
JIZUS POI NA LUGAR DI OTUS ALGEN
6. Kuzê ki kes konparason ki proféta Izaías uza ta inxina-nu sobri Jizus? (Isaías 42:3)
6 Duránti se pregason, Jizus poi na lugar di kes algen ki pesoas ta trataba mariadu. Kantu el faze kel-li, el kunpri un profesia. Na kes livru di Bíblia ki skrebedu na ebraiku, kes algen riku i i ki ten puder alvês ta konparadu ku un jardin ben regadu ô arvis altu i fórti. (Sal. 92:12; Isa. 61:3; Jer. 31:12) Má kes algen póbri i kes algen oprimidu ta konparadu ku un kana kebradu i ku un pabiu ki inda sta ta bota fumu. Tudu es ten poku valor pa algen. (Lé Isaias 42:3.) Jeová uza kes konparason li, pa mostra kel amor i konpaxon ki Jizus ta ben mostraba pa kes algen ki pesoas ta atxaba ma ka tinha valor.
7-8. Modi ki Jizus kunpri kel profesia di Izaías?
7 Kel Ivanjélhu ki Mateus skrebe aplika kes palavra li di Izaías na Jizus: ‘El ka ta ba pila ninhun kana ki sta kebradu, nen el ka ta ba paga un pabiu ki inda sta ta bota fumu.’ (Mat. 12:20) Alguns di kes milagri di Jizus djuda kes algen ki pesoas ta trataba mariadu i ki ta xintiba sima un kana kebradu ô sen speransa, sima un pabiu ki inda staba ta bota fumu má ki staba kuazi ta paga. Pur izénplu, Jizus kura un ómi ki staba xeiu di lépra. Talvês el ka tinha ninhun speransa ma el ta sérba kuradu ô ma el ta konsigi staba djuntu ku se família i amigus. (Luk. 5:12, 13) Na un otu okazion es leba-l un ómi ki éra surdu i ki tinha prubléma na pâpia. Imajina modi ki kel ómi ta xintiba kantu el ta odjaba otus algen ta pâpia ku kunpanheru má el ka ta konsigi intendeba nada ki es staba ta fla. (Mar. 7:32, 33) Má ka éra sô kel-li.
8 Na ténpu di Jizus, txeu judeu ta kriditaba ma kes algen ki éra duenti ô difisienti staba ta ser kastigadu pamodi ses pekadu ô pekadu di ses pai ku ses mai. (Juan 9:2) Pamodi kel krénsa mariadu li, txeu bês pesoas ta maltrataba es i es ta xintiba dizanimadu. Má Jizus kunpri kel profesia di Izaías. El kura-s i el djuda-s odja ma Deus ta inporta ku es. Ki serteza kel-li ta da-nu?
9. Modi ki Ebreus 4:15, 16 ta mostra ma nos Saserdóti Prinsipal ta intende-nu?
9 Lé Ebreus 4:15, 16. Nu pode ten serteza ma Jizus sénpri ta intende-nu. El ta inporta ku nos sufrimentu i sentimentu. Na kel versiklu li, kel palavra gregu ki traduzidu pa “intende” ta da ideia ma Jizus ta xinti nos dór i tristéza. Óras ki nu ta lé kes stória sobri kes milagri ki Jizus faze, nu ta odja modi ki el ta xintiba óras ki el ta odjaba pesoas ta sufri. El ka ta kuraba pesoas sô pamodi el tinha ki kuraba es. El ta preokupaba ku es di verdadi i el krê djudaba es. Pur izénplu, kantu Jizus kura un ómi ki tinha lépra, el ka meste tokaba na kel ómi, má el faze kel-li. I talvês kel-li foi primeru bês ki un algen toka na kel ómi dipôs di txeu anu! Tanbê, kantu Jizus staba ta ba kura un ómi surdu, el leba-l pa un lugar apárti, lonji di otus algen i el kura-l. Tanbê, pensa na kuzê ki kontise kantu un mudjer ki ta fazeba alguns kuza mariadu má ki rapende, ba laba pé di Jizus ku ses lágua i linpa-l ku se kabelu. Un farizeu trata-l mariadu má Jizus proteje kel mudjer i el koriji kel farizeu. (Mat. 8:3; Mar. 7:33; Luk. 7:44) Jizus nunka ka ta ivitaba kes algen ki staba duenti ô ki faze pekadus gravi. Envês di kel-li, el ta resebeba es dretu i el ta xintiba péna di es. Nu pode ten serteza ma el é justu i ma el ta xinti péna di nos.
NU TA IMITA NOS SASERDÓTI PRINSIPAL
10. Kuzê ki nu pode faze pa djuda kes algen surdu i ségu? (Odja imajens.)
10 Dja ki nos é sigidor fiel di Jizus, nu ta sforsa pa imita-l na mostra amor i konpaxon pa otus algen. (1 Ped. 2:21; 3:8) Nu ka ta pode faze milagris pa kura surdus i ségus, má nu pode djuda-s konxe Jeová i bira se amigu. Pur izénplu, publikasons ki ten bazi na Bíblia sta na más di 100 língua jestual. Nu ten publikasons na braili na más di 60 língua i gravason ku splikason di kuzê ki sta kontise, na más di 100 língua pa pode djuda kes algen ki ka ta odja dretu ô ki é ségu. Tudu kes kuza li fazedu pa djuda kes algen surdu i ségu bira más amigu di Jeová i di se Fidju.
Nos publikason ki ten bazi na Bíblia sta na más di mil língua.
Skerda: Más di 100 língua di sinal
Direita: Más di 60 língua na braili
(Odja parágrafu 10.)
11. Modi ki organizason di Jeová sta ta mostra kel mésmu konpaxon ki Jizus tinha pa tudu tipu di algen? (Atus 2:5-7, 33) (Odja imajens.)
11 Organizason di Jeová ta sforsa pa djuda tudu tipu di algen bira amigu di Jeová. Lenbra ma dipôs ki Jizus resusitadu el baza se spritu santu asi pa tudu kes algen ki staba na fésta di Pentikósti pode obiba notísia sábi kada un “na ses própi língua.” (Lé Atus 2:5-7, 33.) Ku orientason di Jizus, nos organizason sta ta faze publikason ku bazi na Bíblia na más di mil língua. I é poku algen ki ta pâpia alguns di kes língua li. Pur izénplu, ten alguns língua indíjina ki é poku algen di Mérka di Nórti i Mérka di Sul ki ta pâpia-s. Má simé ta fazedu publikasons na más di 160 di kes língua li, asi pa tudu kes algen ki ta pâpia kel língua ten oportunidadi di prende notísia sábi. Otu izénplu é kes língua romani. Maioria di kes algen ki ta vive na lésti i sudésti di Europa ta pâpia kes língua li. Es ta sufri txeu diskriminason i pirsigison. Má, nu ten publikason na más di 20 língua romani. Txeu algen ki ta pâpia kel língua li sta ta seta verdadi.
Skerda: Más di 160 língua indíjina di Mérka.
Direita: Más di 20 língua romani
(Odja parágrafu 11.)
12. Ki otus kuza organizason di Jeová sta ta faze pa djuda pesoas oji?
12 Alén di djuda pesoas prende notísia sábi, organizason di Jeová sta ta djuda kes algen ki sufri pamodi dizastri na naturéza. Milhons di irmons ku irmans sta ta oferese pa djuda kes irmon li. Organizason tanbê ta ranja lugaris sinplis pa irmons faze runion, asi pa es pode prende más sobri amor ki Deus ten pa es.
NOS SASERDÓTI PRINSIPAL PODE DJUDA-U
13. Kal ki é alguns manera ki Jizus ta djuda-nu?
13 Jizus é nos bon pastor, pur isu el ta presta atenson na kuzê ki kada un di nos meste pa nu kontinua amigu di Jeová. (Juan 10:14; Efé. 4:7) Txeu bês, kuzas ki nu ta pasa pa el ta pô-nu ta xinti sima un kana ki sta kebradu ô sima un pabiu ki inda sta bota fumu. Nu pode fika dizanimadu pamodi un duénsa gravi, un éru ki nu faze ô talvês pamodi nu tevi un dizentendimentu ku un irmon na kongregason. Pode ser difísil konsentra na nos speransa pa futuru i ka pensa sô na nos prubléma i na kuzas ki ta pô-nu ta sufri gósi. Má lenbra ma Jizus sta odja kuzê ki bu sta pasa pa el i el ta intende kuzê ki bu sta xinti. Konpaxon di Jizus ta pô-l ta faze algun kuza pa djuda-u. Pur izénplu, el pode uza spritu santu pa da-u puder óras ki bu sta fraku. (Juan 16:7; Titu 3:6) Alén di kel-li, Jizus pode uza kes ansion i otus irmon pa inkoraja-u i pa djuda-u. — Efé. 4:8.
14. Kuzê ki nu pode faze óras ki nu xinti dizanimadu?
14 Si bu sta dizanimadu lenbra ma Jizus é nos Saserdóti Prinsipal i pensa na kuzê ki kel-li siginifika pa bo. Lenbra ma Jeová manda-l pa téra ka sô pa el da se vida pa resgata-nu, má tanbê pa djuda-l intende midjór kes prubléma ki nu ta pasa pa el. Óras ki nu xinti dizanimadu pamodi nos pekadu ô nos frakéza, Jizus sta prontu pa djuda-nu “na óra ki nu meste”. — Ebr. 4:15, 16.
15. Konta un spiriénsia ki ta mostra modi ki kongregason pode djuda un algen ki bandona Jeová volta pa kongregason.
15 Jizus tanbê ta orienta se povu na sforsu ki es ta faze pa djobe i djuda kes algen ki bandona Jeová volta pa el. (Mat. 18:12, 13) Odja spiriénsia di Stefan.b Dipôs ki el pasa 12 anu fóra di kongregason, el disidi ba sisti un runion. El fla: “Ka foi fásil pa mi, má N krê fazeba párti di família di Jeová otu bês. Kes ansion ki faze runion ku mi resebe-m dretu. Alvês N ta xintiba tristi pamodi N bandona Jeová i N ta krê dizistiba. Má, ansions lenbra-m ma Jeová i Jizus ka krê pa N dizistiba. Kantu N readimitidu kongregason interu resebe mi ku nha família di brasu abértu. Ku ténpu nha mudjer seta un studu di Bíblia i gósi nu sta ta sirbi Jeová tudu djuntu.” Nos Saserdóti Prinsipal ki ten txeu amor, ta fika txeu kontenti óras ki el ta odja tudu algen na kongregason ta djuda kes algen ki rapende volta pa kongregason!
16. Pamodi ki bo é gratu di ten un Saserdóti Prinsipal ki ta xinti péna di nos?
16 Duránti se vida na téra, Jizus djuda txeu algen na óra sértu. Oji, nu pode ten tudu serteza ma el ta ben djuda-nu óras ki nu meste. I na mundu novu el ta ben djuda pesoas obidienti fika livri di tudu pekadu i inperfeison. Nu debe ten txeu gratidon pa nos Deus, Jeová, pamodi el ama-nu txeu i el da-nu se Fidju pa ser nos Saserdóti Prinsipal ki ta xinti péna di nos!
KÁNTIKU 13 Kristu é nos izénplu
a Pa sabe más sobri modi ki Jizus ki é nos Saserdóti Prinsipal fika na lugar di kes saserdóti prinsipal judeu, odja artigu “Da valor pa priviléjiu di adora Jeová na se ténplu spritual”, na Sentinéla di otubru di 2023, pájina 26, parágrafus 7 ti 9.
b Mudadu alguns nómi.