BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w25 novenbru pp. 22-27
  • ‘Abo é un algen ki ten txeu valor’!

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • ‘Abo é un algen ki ten txeu valor’!
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • MODI KI JIZUS DJUDA PESOAS REKONHESE VALOR KI ES TINHA?
  • MODI KI NU PODE ODJA NOS KABÉSA SIMA JEOVÁ TA ODJA-NU?
  • Jeová ‘ta kura kes ki tene korason dizanimadu’
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Jeová ten txeu amor pa bo
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Kuzê ki nu ta prende di kes últimu 40 dia ki Jizus vive na téra?
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • Seta ma bu ka sabe tudu kuza
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2025
w25 novenbru pp. 22-27

STUDU 47

KÁNTIKU 38 Jeová ta da-u forsa

‘Abo é un algen ki ten txeu valor’!

‘Abo é un algen ki ten txeu valor.’ — DANIEL 9:23.

ASUNTU PRINSIPAL

Djuda kes algen ki ta atxa ma es ka ten valor ten serteza ma Jeová ta ama-s txeu.

1-2. Kuzê ki pode djuda-nu ten serteza má nu ten txeu valor pa Jeová?

POVU di Jeová ten txeu valor pa el, má alguns di es ta atxa ma Jeová ka ta ama-s. Talvês es tratadu mariadu, pur isu es ta atxa ma es ka ten valor. Bu ta xinti si tanbê? Si sin, modi ki bu pode ten serteza ma Jeová ta da-u valor?

2 Un kuza ki pode djuda-u é lé kes stória ki sta na Bíblia ki ta mostra modi ki Jeová krê pa pesoas tratadu. Se Fidju, Jizus, ta ruspetaba pesoas i el ta trataba es ku bondadi. Kantu el faze kel-li el mostra ma el ku se Pai es ta da txeu valor pa kes algen umildi ki ta xinti ma es ten poku valor. (Juan 5:19; Ebr. 1:3) Na es studu, nu sta ben odja: (1) modi ki Jizus djuda pesoas rekonhese valor ki es tinha i (2) modi ki nu pode konvense nos mê ma nu ten txeu valor pa Jeová. — Ageu. 2:7.

MODI KI JIZUS DJUDA PESOAS REKONHESE VALOR KI ES TINHA?

3. Modi ki Jizus trata kes algen di Galilea ki ba pidi-l ajuda?

3 Kantu Jizus staba ta prega na Galilea txeu algen bai na el pa es obi-l i pa el kura-s. Jizus repara ma “es staba sfoladu i botadu di un ladu pa kel otu sima ovelhas sen pastor.”(Mat. 9:36; odja nóta di studu.) Kes xéfi di relijion ta rabaxaba kes algen i ti es ta txomaba es di “pesoas maldisuadu.” (Juan 7:47-49; nóta di studu.) Má Jizus trata-s ku bondadi i ruspetu kantu el tra ténpu pa inxina-s i pa kura-s. (Mat. 9:35) Alén di kel-li, pa djuda-s más inda Jizus trena ses apóstlu pa prega i el da-s autoridadi pa kura kes algen duenti. — Mat. 10:5-8.

4. Kuzê ki nu ta prende ku manera ki Jizus trata kes algen ki pesoas ta atxaba ma ka tinha valor?

4 Kantu Jizus mostra bondadi i ruspetu pa kes algen, el mostra ma el i se Pai ta da valor pa kes algen ki pesoas ka ta atxa ma é inportanti. Si bu sta ta sirbi Jeová má bu ten dúvida si el ta da-u valor, pensa na modi ki Jizus trata kes algen umildi i ki krê obiba el. Faze kel-li ta djuda-u odja ma bu ten txeu valor pa Jeová.

5. Kal ki éra situason di un mudjer ki Jizus konxe na Galilea?

5 Jizus ka sô inxina grupus di algen, má tanbê el da atenson pa kada un di kes algen. Pur izénplu, duránti se trabadju di pregason na Galilea, Jizus konxe un mudjer ki dja tinha 12 anu ta perde sangi. (Mar. 5:25) Di akordu ku Lei kel mudjer éra inpuru i kalker algen ki tokaba na el ta fikaba inpuru. Talvês pamodi kel-li el ta pasaba maior párti di se ténpu el sô. Inda más el ka pode adoraba Jeová djuntu ku otus algen na kes sinagóga ô duránti kes fésta. (Lev. 15:19, 25) Pur isu, kel mudjer ka sô staba duenti, má tanbê el staba ta xinti sen valor. — Mar. 5:26.

6. Kuzê ki kel mudjer faze pa el kuradu?

6 Kel mudjer li ki staba ta sufri txeu kreba pa Jizus kuraba el. Má el ka pidi Jizus pa faze kel-li. Pamodi? Talvês el xinti vergónha pamodi se duénsa. Ô talvês el xinti medu ma Jizus ta ba fikaba xatiadu ku el, dja ki el éra inpuru i el ka devia staba na meiu di kes algen. Nton, el toka sô na pónta di ropa di Jizus pamodi el tinha serteza ma si el fazeba kel-la el ta fikaba kuradu. (Mar. 5:27, 28) Pamodi se fé, el kuradu. Dipôs, Jizus pergunta ken ki toka-l i kel mudjer fla ma éra el. Modi ki Jizus trata-l?

7. Modi ki Jizus trata kel mudjer ki staba ta sufri txeu? (Markus 5:34)

7 Jizus trata kel mudjer ku bondadi i ruspetu. El repara ma el staba ta “treme di medu”. (Mar. 5:33) Pur isu, el mostra-l txeu bondadi i el inkoraja-l. Ti mésmu el txoma-l di “fidju-fémia” ki éra un palavra ki ta mostraba ruspetu, karinhu i bondadi pa un algen. (Lé Markus 5:34.) Kel-li é úniku bês na Bíblia ki Jizus txoma un mudjer di “fidju-fémia”. Talvês el fla kes palavra li ki ta mostra bondadi pamodi na kel situason kel mudjer pode pasaba vergónha i el staba ta “treme di medu”. Imajina modi ki el xinti aliviadu! Si Jizus ka papiaba ku bondadi, kel mudjer pode ti fikaba kuradu, má di serteza el ta xintiba kulpadu pamodi el toka na ropa di Jizus. Má, Jizus krê fazeba más di ki sô kura-l. El kreba pa el tinha serteza ma el éra un fidju-fémia ki ten txeu valor pa se Pai na séu.

8. Ki prublémas un irman di Brazil pasa pa el?

8 Oji tanbê, alguns sérvu di Jeová ta lida ku duénsa ki ta pô-s ta xinti deprimidu i sen valor. Odja izénplu di Mariaa ki é un pionera fíksu di Brazil. El nase sen pérna i sen un mô skerda. El fla: “Na skóla sénpri es ta fazeba mi trósa i es ta txomaba mi nómis ki ta poba mi ta xinti tristi. N sufri prekonseitu ti mésmu di nha própi família.”

9. Kuzê ki djuda Maria odja má el ten txeu valor pa Jeová?

9 Kuzê ki djuda Maria? Kantu ki el bira un Tistimunha di Jeová, irmons ku irmans na kongregason konsola-l i djuda-l odja se kabésa sima Jeová ta odja-l. El fla: “Dja N ka ten spasu na nha kadérnu di nóta pa N poi nómi di kes algen ki djuda-m! N ta agradese Jeová pamodi el da-m un família bunitu na kongregason.” Kes irmon ku irmans li djuda Maria odja ma el ten txeu valor pa Jeová.

10. Ki prublémas Maria Madalena pasa pa el i modi ki es ta poba el ta xinti? (Odja imajens.)

10 Odja modi ki Jizus djuda otu algen, ki é Maria Madalena. El tinha 7 dimóni. (Luk. 8:2) Talvês kes dimóni ta poba el ta faze kuzas stranhu, pur isu pesoas ta ivitaba el. El sufri txeu i pamodi kel-li talvês el ta xintiba medu i el ta pensaba ma ningen ka ta amaba el ô ma ningen ka ta pode djudaba el. Má Jizus tra-l kes dimóni i el bira disiplu di Jizus. Di ki otu manera Jizus djuda Maria Madalena odja ma el tinha txeu valor pa Deus?

Imajens: 1. Jizus sta ta djobe pa Maria Madalena ki sta angustiadu ku juelhu na txon na un béku sukuru. 2. Maria Madalena sta kontenti ta kunpanha Jizus ku kes otu disiplu.

Modi ki Jizus mostra Maria Madalena ma el tinha txeu valor pa Jeová? (Odja parágrafus 10 i 11.)


11. Modi ki Jizus mostra Maria Madalena ma el tinha txeu valor pa Jeová? (Odja imajens.)

11 Jizus da Maria Madalena priviléjiu di viaja djuntu ku el i se disiplus pa es ba pregaba.b Pamodi kel-li, el kontinua ta obi Jizus óras ki el ta inxinaba otus algen. Jizus tanbê parse pa el na kel dia ki el resusitadu. El foi un di kes primeru disiplu ki Jizus pâpia ku el na kel dia. Jizus ti mésmu da-l priviléjiu di fla ses apóstlu ma dja el resusitadu. Di tudu kes manera li, Jizus djuda Maria Madalena odja ma el tinha txeu valor pa Jeová! — Juan 20:11-18.

12. Kuzê ki poi Lídia ta xinti ma el ka tinha valor?

12 Sima Maria Madalena, txeu algen oji ta xinti ma es ka ten valor. Un irman di Spanha ki txoma Lídia fla ma antis di el nase se mai staba ta pensa na faze abortu. El ta lenbra ma ti kantu el éra pikinoti, se mai ka ta kuidaba di el i el ta flaba el kuzas duru ki ta maguaba el. El fla: “Kuza ki más N kreba na vida éra pa otus algen ama-m i pa es krê ser nha amigu. N tinha medu ma ka ta inporta kuzê ki N fazeba, pesoas nunka ka ta ba amaba mi pamodi nha mai konvense-m ma mi éra un algen mau.”

13. Kuzê ki djuda Lídia odja ma el ten txeu valor pa Jeová?

13 Kantu Lídia kumesa ta studa Bíblia kuzas muda. Faze orason pa Jeová, lé Bíblia, kuzas ki irmons fla-l ku bondadi i kuzas ki es faze pa el, djuda-l odja ma el ten txeu valor pa Jeová. El fla: “Txeu bês nha maridu ta fla-m ma el ta ama-m txeu i sénpri el ta lenbra-m di nhas bons kualidadi. Nhas amigu tanbê ta faze mésmu kuza.” Sima Lídia, pode ser ki algun algen na bu kongregason tanbê meste di ajuda pa el intende ma el ten txeu valor pa Jeová. Bu ta konsigi pensa na algun algen?

MODI KI NU PODE ODJA NOS KABÉSA SIMA JEOVÁ TA ODJA-NU?

14. Modi ki 1 Samuel 16:7 ta djuda-nu odja nos kabésa sima Jeová ta odja-nu? (Odja kuadru “Pamodi ki Jeová ta da ses sérvu valor?”)

14 Lenbra ma Jeová ka ta odja-u sima otus algen ta odja-u. (Lé 1 Samuel 16:7.) Pa txeu pesoas na mundu, un algen é inportanti si el é bunitu, si el ten txeu dinheru i si el ten txeu skóla. Má é ka kes kuza li ki ta poi Jeová ta da-u valor. (Isa. 55:8, 9) Pur isu, tenta odja bu kabésa di manera ki Jeová ta odja-u, ka di manera ki mundu ta odja-u. Bíblia ta pâpia di pesoas ki alvês ta atxaba ma es ka tinha valor, sima Elias, Nuemi i Ana. Óras ki bu ta lé sobri es, pensa na modi ki Jeová ta amaba es txeu. Tanbê bu pode skrebe kuzas ki kontise na bu vida ki ta mostra ma Jeová ta ama-u i ma el ta da-u valor. Alén di kel-li, bu pode djobe informasons na nos publikason ki ta djuda-u da bu kabésa valor.c

Pamodi ki Jeová ta da ses sérvu valor?

Jeová kria-nu diferenti di animal. El kria-nu di manera ki nu ta pode konxe-l i bira se amigu. (Jén. 1:27; Sal. 8:5; 25:14; Isa. 41:8) Sô kel-li dja ta da-nu motivu pa nu da valor pa nos kabésa. Má nu ten un razon más inportanti inda. Si nu skodje bira amigu di Jeová, si nu obi ku el i nu da nos vida pa el, nu ta ten más valor pa nos Deus i Kriador. — Isa. 49:15.

15. Pamodi ki Daniel tinha ‘txeu valor’ pa Jeová? (Daniel 9:23)

15 Lenbra ma bu lialdadi ta pô-u ta ten txeu valor pa Jeová. Na un sértu momentu di vida di Daniel, talvês kantu el tinha más di 90 anu el staba ta xinti ‘txeu kansadu’ i dizanimadu. (Dan. 9:20, 21) Modi ki Jeová inkoraja Daniel? El manda anju Gabriel pa lenbra Daniel ma el éra un ‘algen ki tinha txeu valor’ i ma el ta obiba se orason. (Lé Daniel 9:23.) Kuzê ki poi Daniel ta ten valor pa Deus? É pamodi Daniel ta fazeba kel ki éra dretu i el éra lial. (Eze. 14:14) Jeová poi kel izénplu li na Bíblia pa konsola-nu. (Rom. 15:4) Jeová tanbê ta obi bus orason, el ta ama-u i el ta da-u valor pamodi bu ta faze kuzê ki é dretu i bo é lial pa el. — Miq. 6:8; Ebr. 6:10.

16. Kuzê ki pode djuda-u lenbra ma Jeová é un Pai ki ta ama-u?

16 Lenbra ma Jeová é un Pai ki ta ama-u. El krê djuda-u envês di djobe fadjas na bo. (Sal. 130:3; Mat. 7:11; Luk. 12:6, 7) Midita na kel-li dja djuda txeu algen ki ta xintiba sen valor. Odja izénplu di Mirian, un irman di Spanha ki ta xintiba sen valor i ma ningen ka ta amaba el pamodi duránti txeu anu se maridu ta flaba el kuzas duru. El fla: “Óras ki N ta xinti sen valor N ta imajina Jeová ta karega-m na ses brasu i ta da-m amor i proteson.” (Sal. 28:9) Laura ki é un irman di Áfrika di Sul, sénpri ta pensa na kel-li: “Si Jeová atrai-m pa el ku kes kordon di amor i el djuda-m ser se amigu duránti tudu kes anu li i ti mésmu el sta ta uza-m pa N inxina otus, nton kel-li krê fla ma mi é inportanti i N ten txeu valor pa el.” — Ose. 11:4.

17. Kuzê ki pode djuda-u ten serteza ma bu ten aprovason di Jeová? (Salmo 5:12) (Odja imajen.)

17 Ten serteza ma bu ten aprovason di Jeová. (Lé Salmo 5:12.) Davidi konpara aprovason di Jeová ku un “skudu grandi” ki ta proteje kes algen justu. Sabe ma bu ten ajuda i aprovason di Jeová pode proteje-u si bu kumesa ta pensa kuzas mariadu sobri bo mê. Modi ki bu pode sabe si bu ten aprovason di Jeová? Sima dja nu odja, Jeová ta da-nu kel serteza li através di se Palavra. Má tanbê, el ta uza ansions, bons amigu i otus algen pa lenbra-nu ma nu ten txeu valor pa el. Modi ki bu debe xinti óras ki otus algen ta fla kuzas dretu sobri bo?

Un irman sta ta ri timenti el sta ta sai di Salon di Reinu pa ba pregason djuntu ku un irman ki tene-l brasadu.

Sabe ma nu ten aprovason di Jeová ta djuda-nu ivita pensa ma nu ka ten valor. (Odja parágrafu 17.)


18. Pamodi ki bu debe seta ilojiu?

18 Ka bu nega ilojiu di kes algen ki konxe-u i ki ta ama-u. Lenbra ma Jeová pode uza-s pa djuda-u ten serteza ma bu ten se aprovason. Mirian, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Poku-poku N sta ta prende kridita na kes palavra ki ta mostra bondadi ki otus algen ta fla-m. É difísil pa N kridita na kes kuza bon sobri mi, má N sabe ma é kel-li ki Jeová krê pa N faze.” Tanbê, ku bondadi ansions djuda Mirian odja ma el ten aprovason di Jeová. Gósi el é pionera i el ta trabadja pa Betel.

19. Pamodi ki nu pode ten serteza ma nu ten txeu valor pa Deus?

19 Ku bondadi Jizus ta lenbra-nu ma nos é txeu inportanti pa nos Pai na séu. (Luk. 12:24) Nton, nu pode ten serteza ma nu ten txeu valor pa Jeová. Pur isu, nunka nu ka krê skese di kel-li! I nu faze nos midjór pa djuda otus algen odja ma es ten valor pa Deus!

MODI KI BU TA RESPONDEBA?

  • Modi ki Jizus djuda pesoas odja ma es tinha txeu valor pa Jeová?

  • Modi ki Jizus djuda un mudjer ki dja tinha txeu anu ta perde sangi?

  • Kuzê ki pode djuda-nu odja nos kabésa sima Jeová ta odja-nu?

KÁNTIKU 139 Odja bu kabésa na Paraízu

a Mudadu alguns nómi.

b Ta parse ma Maria Madalena éra un di kes mudjer ki ta viajaba ku Jizus. Kes mudjer ta uzaba kuzas ki es tinha pa kuidaba di nisisidadis di Jizus i di se apóstlus. — Mat. 27:55, 56; Luk. 8:1-3.

c Pur izénplu, odja kapitlu 24 di livru Achegue-se a Jeová i lé kes testu i kes stória di Bíblia ki sta na asuntu “Dúvidas”, na livru Testus di Bíblia ki ta djuda-nu faze vontadi di Jeová.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen