ONTHELE YOKULILONGESWA 41
OTYIIMBO 108 Ohole Yotyotyili ya Huku
Olwembia Lwa Huku Lutwalako Vala Apeho
“ Pandulei Siovaa, mokonda ukahi nawa, olwembia lwae olunene lutwalako vala apeho.” — OVII. 136:1.
ETYI MATYIPOPIWA-MO
Matutale oñgeni etyi Ombimbiliya ipopia tyiyemba kolwembia lwa Siovaa tyipondola okutukwatesako, tyina tuna evi tuli nokukondya navio.
1-2. Ovityi ovanthu va Siovaa veli nokukondya navio?
SOKA kombaluku imwe ili melunga mwankhinduka omphepo imwe onene, omaande melunga eli nokulitaha-taha ombaluku iti vala aitwalwa no oku, aitwalwa no oku. Opo ombaluku yahaye nohika tyisukisa ohako. Ohako oyo maikwate ombaluku opo yahatahwe nomphepo.
2 Tyina una etyi uli nokukondya natyo noove upondola okukala ngatyina uli nokutahwa-tahwa nomphepo, ngombaluku oyo twapopia. Upondola vala okuti hono wanumana, muhuka wahambukwa. Tupu upondola okuti okala oyumbu-ko umwe onthumbi yokuti Siovaa ukuhole umwe, uli nokukukwatesako, tyina tyiti onthiki onkhwavo ohimbika okusoka ine evi uli nokukondya navio Siovaa uviete umwe. (Ovii. 10:1; 13:1) Nthiki imwe epanga liove alikupopila onondaka mbumwe onongwa mbukupameka, otulu omutima. (Omih. 17:17; 25:11) Mahi apahakala-le ehimbwe ohimbika vali okulipula ine Siovaa ukuhole umwe, mekukwatesako. Upondola pahe osoko okuti Siovaa wekutyindamena. Momuwo watyo omo oityi matyilingi ohako yove? Oityi matyikukwatesako uyumbe-ko onthumbi yokuti Siovaa ukuhole, mekukwatesako?
3. ‘Olwembia olunene’ lwapopiwa m’Oviimbo 31:7; 136:1 oityi, ya oityi tutila Siovaa oe omunene vali kokulinga olwembia ovanthu vae? (Tala olutalatu.)
3 Tyimwe tyipondola okulinga ohako yove povitateka, okusoka kolwembia olunene lwa Siovaa. (Tanga Oviimbo 31:7; 136:1.) Ondaka ‘olwembia olunene’ ipopia okuhumba unene omunthu, ohemuyeke-po. Siovaa oe omunene vali kokulinga olwembia olunene ovanthu. Otyo Ombimbiliya yapopila okuti Siovaa “una olwembia olunene.” (Oku. 34:6, 7) Tupu yapopia vali okuti Siovaa ‘una olwembia lumwe olunene novanthu aveho vemuhivilika.’ (Ovii. 86:5) Onondaka ombo mbulekesa okuti Siovaa kayeke-po ovanthu vae vakakatela mwe. Okusoka okuti Siovaa una olwembia olunene novanthu vae, tyipondola okukala ohako yetu, tyina tuna evi tuli nokukondya navio. — Ovii. 23:4.
Ohako ikwata ombaluku yahatahwe-tahwe nepuku-puku; okukala nonthumbi yokuti Siovaa utuhole matyitukwatesako okukoleleya evi tukondya navio. (Tala opalangalafu 3)
SOKA KOLWEMBIA LWA SIOVAA
4. Popia ovipuka vimwe Ombimbiliya ilongesa. Omokonda yatyi wevitavelela?
4 Otyikwavo tyipondola okulinga ohako yetu povitateka, okuhinangela okuti olwembia olunene lwa Siovaa otyimwe povipuka Ombimbiliya ilongesa. Tyina wiiva ondaka ovipuka Ombimbiliya ilongesa, okuvipi usoka? Tyipondola usoka kovipuka ovinyingi welilongesa Mondaka ya Huku. Welilongesa okuti enyina lya Huku o Siovaa, Sesusi otyiveli tya Huku, vokwankhia vetupu etyi vei, apa katutu ohi maikala omphangu yombembwa, ovanthu mavakakala-ko apeho. (Ovii. 83:18; Omup. 9:5; Swau 3:16; Ehol. 21:3, 4) Etyi wamona okuti ovipuka ovio oviotyotyili viyumbwa onthumbi, viapolwa m’Ombimbiliya ovitavela. Pahe matutale oñgeni olwembia lwa Siovaa, otyipuka tyapopiwa m’Ombimbiliya, tyipondola okutukwatesako okulipola olusoke lwokuti Siovaa kesukile-ale noonthwe.
5. Oityi tyipondola okukwatesako omunthu okuyeka-po ondongeso yomatutu?
5 Etyi wehimbika okulilongesa Ombimbiliya oityi tyekukwatesako okuyeka-po ondongeso yomatutu? Tyipondola tyekukwatesako okwelilongesa umwe nawa Ombimbiliya, omono okuti etyi ipopia tyelikalela neetyi ankho ulongeswa mokapela. Tusoke ñgeno ankho utavela okuti Sesusi oe o Huku. Etyi pahe welilongesa Ombimbiliya tyipondola welipulile oti: ‘Okuti otyipuka etyi ankho ndyitavela otyili umwe?’ Etyi pahe watala umwe nawa etyi Ombimbiliya ipopia tyiyemba ku Sesusi, otyimono okuti otyo walongesilwe hatyili-ko. Pondongeso ina yomatutu opingiya-po otyili ty’Ombimbiliya tyokuti Sesusi “otyiveli tyovipuka aviho viatungwa,” ‘Omona wa Huku, ongunga.’ (Kolo. 1:15; Swau 3:18) Okuyeka-po ovipuka walongesilwe “viaika” umwe tyipondola tyekupwiyile. (2 Kol. 10:4, 5) Mahi etyi pahe weviyeka-po kwevikondokelele vali. — Fili. 3:13.
6. Oityi onondaka ‘olwembia olunene lwa Siovaa lutwalako vala apeho’ mbawanenwa ehimbwe m’Oviimbo 136?
6 Tyina tuna ovitateka, pahe atusoko okuti Siovaa ketuhole tusukisa okutala m’Ombimbiliya tutale etyi ipopia tyiyemba kolwembia lwae. Tupu upondola okulipula ñgaa: ‘Okuti etyi ndyili nokusoka otyili umwe?’ Upondola okulilongesa omukanda Oviimbo 136:1, otesitu mwapolwa onthele ei, utale ine etyi uli nokusoka otyili umwe. Tyina wamatange lipula okuti: Oityi tyatilwa ‘olwembia lwa Siovaa olunene’? Oityi onondaka ‘olwembia lwae olunene lutwalako vala apeho’ mbawanenwa onovesi 26 m’Oviimbo 136? Ngeetyi twelilongesa-le, olwembia Siovaa ena novanthu vae, nalo lwapopiwa m’Ombimbiliya. Tyokuti ku Siovaa kusilivila, kekuhole, omatutu. Otyipuka otyo wehetyitavele ngeetyi wehetavela onondongeso ononkhwavo mbomatutu.
7. Popia-po onotesitu mbumwe mbulekesa okuti Siovaa utuhole?
7 Ombimbiliya yapopia vali ovipuka ovikwavo vituyumbisa-ko onthumbi yokuti Siovaa una olwembia olunene novanthu vae. Nthiki imwe Sesusi wapopilile ovalongwa vae okuti: “Onwe mwesukisa vali, mwapona poviila ngavilinga-linga ovinyingi.” (Mat. 10:31) Tupu Siovaa wapopilile ovanthu vae ati: “Mandyikupameka, yoo, mandyikuyake. Ame mwene mandyikukwata nokuvoko kwange kwokulio, okuvoko kwange kwouviuki.” (Isa. 41:10) Onondaka ombo ononene. Tala okuti apa Sesusi katile, ‘onwe tyipondola mwesukisa vali,’ tupu Siovaa katile, ‘ndyipondola okumuyaka.’ Mahi mwene Sesusi wati: “Onwe mwesukisa vali.” Siovaa wati: “Mandyikuyake.” Etyi tyapopiwa monotesitu ombu otyili umwe. Ine tyina una ovitateka usoka okuti Siovaa kekuhole-ale, etyi tyapopiwa monotesitu ombu tyipondola okukukwatesako okutula omutima, oyumbu-ko onthumbi yokuti Siovaa mekukwatesako. Ine usoka kweetyi tyapopia onotesitu ombu olikwambela, noove moti: “Twelumona olwembia Huku etulinga, twelutavela.”a — 1 Swau 4:16.
8. Oityi una okulinga ine pamwe momutwe tyiya-mo tyokuti Siovaa kekuhole?
8 Mahi pahe ine nkhele no ngootyo momutwe pamwe tyiya-mo tyokuti Siovaa kekuhole oityi molingi? Tala umwe nawa etyi uli nokusoka, neetyi wii tyiyemba ku Siovaa. Pamwe otyipuka okutyisoka ehimbwe tyipondola okulinga umwe ngoti otyili, mahi mwene etyi Ombimbiliya ipopia tyiyemba kolwembia lwa Siovaa, otyili umwe. Ine katutyipake momutwe wetu tyokuti Siovaa utuhole, opo ongatyina tuli nokuti, Siovaa halwembia-ko. — 1 Swau 4:8.
SOKA KOTYIPUKA ‘SIOVAA ETUHOLE’
9-10. Etyi Sesusi apopia onondaka mbuli mu Swau 16:26, 27 mbati: “Mwene Tate onwe umuhole-ale” oityi ankho tyili nokutompholwa? (Tala olutalatu.)
9 Otyipuka otyikwavo tuna okulinga tunoñgonoke umwe nawa olwembia lwa Siovaa, okulilongesa onondaka Sesusi apopilile ovalanduli vae, watile: “Mwene Tate onwe umuhole-ale.” (Tanga Swau 16:26, 27.) Sesusi kapopile vala onondaka ombo opo ovalongwa vae vakale nawa, vahambukwe. Apa Sesusi ankho keli-ko nokupopila ovalongwa vae okuti uvehole, mwene ankho uli nokuvepopila okulie vena okulikwambela.
10 Sesusi kapopilile ovalongwa vae okuti vena okulikwambela kwe, mahi wevetile vena okulikwambela menyina liae. (Swau 16:23, 24) Ovalongwa vae ankho vena umwe okunoñgonoka otyipuka otyo. Omokonda yatyi? Omokonda ankho vapondola okusoka okulikwambela ku Sesusi tyina amatutiliswa. Ankho vapondola okusoka okuti mokonda tumapanga, nae utuhole opo tupondola vala okumupopila evi twesukisa ngwe mevipopila Tate yae. Mahi etyi Sesusi evepopilile atyivekwatesako okwahasoko ngootyo. Wevetile: “Mwene Tate onwe umuhole-ale.” Otyo otyimwe povipuka Ombimbiliya ipopia tyiyemba kelikwambelo. Noove etyi wahimbika okulilongesa Ombimbiliya wanoñgonoka Sesusi omuhumbu. (Swau 14:21) Mahi ngeetyi tyalingile Ovakwa-Kilisitu vo tete, ove upondola okulikwambela ku Siovaa tyayumba-ko onthumbi yokuti ‘Tate ukuhole.’ Tyina apeho ulikwambela ku Siovaa matyimoneka okuti wayumba-ko onthumbi yokuti Siovaa ukuhole. — 1 Swau 5:14.
Tupondola okulikwambela ku Siovaa tyayumba-ko onthumbi yokuti ‘mwene utuhole.’ (Tala opalangalafu 9-10)b
EVI VITUSOKESA OKUTI HUKU KETUHOLE
11. Omokonda yatyi Satanasi ahambukilwa tyina tusoka okuti Siovaa ketuhole?
11 Olie utulingisisa okusoka okuti Siovaa ketuhole? Tyipondola wati o Satanasi, ngwe otyili umwe. Eliapu lili umwe ‘nokwoovola ou malili,’ lihambukwa tyina tusoka okuti Siovaa ketuhole. (1 Pet. 5:8) Mahi, Siovaa utuhole umwe mokonda otyo elipolela Omona wae etunkhile, mahi no ngootyo Satanasi wahanda tusoke okuti katwatele-mo mokulingwa olwembia olo. (Hemb. 2:9) Mahi ine tusoka okuti Siovaa ketuhole, olie mahambukwa? O Satanasi. Olie uhanda tuyeke-po okufenda Siovaa tyina tuna ovitateka? O Satanasi. Satanasi uhanda tusoke okuti Siovaa ketuhole-ale. Mahi mwene ou Siovaa ehehole o Satanasi. Limwe ‘pomaliva’ a Satanasi okutusokesa okuti Siovaa ketuhole. (Efe. 6:11) Mokonda tutyii etyi ondyale yetu yahanda okulinga matupameka onthumbi yetu ‘atuyale Eliapu.’ — Tia. 4:7.
12-13. Oityi tutila noukwankhali wetu utusokesa okuti Siovaa ketuhole?
12 Pena vali otyipuka otyikwavo tyitutwala kokusoka okuti Siovaa ketuhole. Otyityi? Oukwankhali twapingana. (Ovii. 51:5; Loma 5:12) Onkhali yetuyapula Komutungi wetu, tupu yanyona omalusoke etu, nomutima wetu, nolutu lwetu.
13 Onkhali ityopola omalusoke etu, tyina twamalingi onkhali tyitwiihama, tulivela onombei, tyitukundisa, tutupu apa tupamena. Katukala vala ngootyo tyina twamalingi onkhali, mwene no putyina vala tusoka okuti tuvakwankhali katutyivili okulinga ovipuka aviho twatungilwa, tyitulinga navi. (Loma 8:20, 21) Tyina elola liomota liehena nawa omwenyo, omota kayeende nawa, omunthu pahe opo wiihindaika umwe vala. Noonthwe mokonda youkwankhali wetu katutyivili-ale okulinga ovipuka aviho onthwe twatungilwa. Otyo pamwe tusokela okuti Siovaa ketuhole-ale. Ine otyo tusoka ngootyo tuna okuhinangela okuti, ‘Siovaa ulinga olwembia olunene ava vemuhole naava vetavela ovitumino viae.’ — Nee. 1:5.
14. Oityi tutila okusoka kofeto yeyovo tyitukwatesako okulipola olusoke lwokuti Siovaa ketuhole? (Ova Loma 5:8) (Tala okakasa kati: “Lunguka ‘Kononkhono Mbuyondya Mbonkhali.’”)
14 Tyili pamwe matusoko umwe okuti katwatele-mo mokulingwa olwembia na Siovaa. Tusoka tupu ngootyo omokonda tutupu-ale etyi twalinga tutiwe twatamo mokulingwa olwembia na Siovaa. Otyo tupandulila unene okulingwa olwembia na Siovaa. Ofeto yeyovo yetuyovola kononkhali mbetu, Siovaa weiyeka tupu okutuhole. (1 Swau 4:10) Tupu twahalimbweiko okuti Sesusi weile okuyovola ovakwankhali, havava-ko vahalingi ononkhali. (Tanga Ova Loma 5:8.) Pwoonthwe petupu-ale omunthu uti tyina alinga ovipuka uviukisa vala atyiho, ya na Siovaa kakevela tuviukise atyiho. Tyina twamanoñgonoka okuti oukwankhali wetu vala ututwala kokusoka okuti Siovaa ketuhole, opo matututumba umwe tweheliyekele olusoke olo. — Loma 7:24, 25.
KAKATELA MU SIOVAA
15-16. Ine tukakatela mu Siovaa onthumbi patyi matukala nayo, ya omokonda yatyi? (2 Samuwele 22:26)
15 Siovaa uhanda tukoye-po “okukakatela mwe.” (Epal. 30:19, 20) Ine otyo tulinga otyo, tuyumbei-ko onthumbi yokuti Siovaa kametuyeke-po. (Tanga 2 Samuwele 22:26.) Tyina apeho tukakatela mu Siovaa opo tupondola okukala nonthumbi yokuti, movitateka apeho metukwatesako.
16 Ngeetyi twelilongesa monthele ei, tuna ovipuka ovinyingi viafwa ohako vitukwatesako okukoleleya tyina tuna ovitateka. Twamona okuti Siovaa utuhole utukwatesako. Otyo, otyo Ombimbiliya ilongesa. Ine kumbi wasokele-ale okuti Siovaa kekuhole otyiwa usoke kweetyi Ombimbiliya ipopia, ohaendela vala mweetyi ove mwene usoka. Tuyumbei-ko onthumbi kotyili tuvasa m’Ombimbiliya tyokuti olwembia lwa Siovaa lutwalako apeho.
OTYIIMBO 159 Pa Siovaa Omunkhima
a Ovikwavo vili m’Epalukununo 31:8; n’Oviimbo 94:14; nomu Isaiya 49:15.
b ONONDAKA MBOKUHANGUNUNA OLUTALATU: Omukulu uli nokulikwambela etyivile okutekula nawa omukai wae uvela; nokukwata nawa onombongo; nokulongesa omona wavo okuhumba Siovaa.