Olketa Faendem Messiah!
“Mifala faendem nao datfala Messiah.”—JOHN 1:41.
1. Wanem nao happen wea mekem Andrew for sei: “Mifala faendem nao datfala Messiah”?
JOHN BAPTAESA standap witim tufala disaepol bilong hem. Taem Jesus wakabaot kam, John sei: “Lukim go man hia, Pikinini Sheepsheep bilong God nao ia!” Andrew and John wea standap witim John Baptaesa go followim Jesus and stap witim hem for full day. Bihaen datwan, Andrew faendem brata bilong hem Simon Peter and sei: “Mifala faendem nao datfala Messiah.” Then Andrew tekem Peter go long Jesus.—John 1:35-41.
2. Wanem gud samting nao bae iumi kasem taem iumi studyim olketa profesi abaotem Messiah?
2 Gogo Andrew, Peter, and olketa narawan bae studyim gud olketa Holy Raeting and olketa bae barava bilivim Jesus nao Messiah wea God promisim. Bae iumi studyim olketa nara profesi wea pruvim Jesus hem Messiah. Datwan bae strongim faith bilong iumi long Bible and long Messiah.
“King Bilong Iu Nao Kam”
3. Olketa wanem profesi nao kamap tru taem Jesus go long Jerusalem?
3 Messiah bae kam long Jerusalem olsem king. Profesi bilong Zechariah sei: “Zion, iu mas hapi tumas. Jerusalem, iu mas singaot bigfala. King bilong iu hem kam nao. Hem raeteous and hem hambol and hem winim olketa enemy bilong hem. Hem sidaon antap long wanfala young donkey, wea hem pikinini bilong wanfala donkey.” (Zech. 9:9) Man wea raetem psalm sei: “Jehovah blessim datfala man wea kam long nem bilong hem.” (Ps. 118:26) Wanfala crowd singaot big taem Jesus kam long Jerusalem. Jesus no talem olketa wanem for duim bat olketa duim samting wea profesi talem. Taem iu readim datfala story long Bible, trae for tingim iu long there and iu lukim evriwan hapi.—Readim Matthew 21:4-9.
4. Long wanem wei nao Psalm 118:22, 23 kamap tru?
4 Jesus hem spesol long God nomata staka pipol bae no acceptim hem olsem Messiah. Olsem profesi talem, staka pipol heitim and no tinghae long Jesus. Pipol hia no garem faith. (Isa. 53:3; Mark 9:12) Bat Bible sei: “Ston wea olketa man wea wakem haos les long hem nao hem kamap main ston long kona. Jehovah nao duim diswan.” (Ps. 118:22, 23) Jesus storyim datfala profesi long olketa bigman bilong religion wea againstim hem, and Peter sei profesi hia hem abaotem Jesus and kongregeson. (Mark 12:10, 11; Acts 4:8-11) Jesus nao “main important ston long datfala faondeson” bilong Christian kongregeson. Nomata pipol no acceptim Jesus olsem Messiah, “God nao chusim hem and hem spesol long hem.”—1 Pet. 2:4-6.
Wanfala Disaepol Kamap Enemy and Olketa Narawan Lusim Hem!
5, 6. Wanem nao olketa profesi talem abaotem wei for givim Messiah go long enemy, and hao nao datwan kamap tru?
5 Man wea sei hem fren bilong Messiah bae kamap enemy. David profesi olsem: “Gud fren bilong mi wea mi trustim and wea kaikaim bred witim mi, distaem hem enemy bilong mi.” (Ps. 41:9) Long bifor, wei for kaikai tugeta showimaot tufala man fren gud. (Gen. 31:54) So profesi showimaot fren bilong Messiah bae kamap enemy bilong hem. Jesus storyim disfala man long olketa aposol taem hem sei: “Mi no story abaotem evriwan long iufala. Mi savve long olketa wea mi chusim. Bat diswan hem for mekem samting wea olketa Holy Raeting talem hem kamap tru, wea hem sei, ‘Man wea kaikaim bred witim mi, distaem hem enemy bilong mi nao.’” (John 13:18) Jesus story abaotem Judas Iscariot. Taem Judas kamap enemy, profesi bilong David kamap tru.
6 Hem bae givim Messiah go long enemy for 30 silver coin, wea hem price for baem wanfala slave! Matthew sei Judas givim Jesus go long enemy for 30 silver coin nomoa and diswan mekem profesi long Zechariah 11:12, 13 kamap tru. Bat why nao Matthew sei “diswan mekem toktok bilong Jeremiah kamap tru”? Long taem bilong Matthew, maet buk bilong Jeremiah nao first wan long olketa Bible buk wea garem tu buk bilong Zechariah. (Markem witim Luke 24:44.) Judas nating iusim datfala selen bat hem torowem olketa long temple and hem go hangem hemseleva.—Matt. 26:14-16; 27:3-10.
7. Long wanem wei nao Zechariah 13:7 kamap tru?
7 Olketa disaepol bae lusim Messiah. Zechariah sei: “Killim dae datfala man wea lukaftarem sheepsheep, and letem olketa sheepsheep hia ranawe go long olketa difren ples.” (Zech. 13:7) Long Nisan 14, 33 C.E., Jesus talem olketa disaepol: “Long disfala naet, iufala evriwan bae lusim mi, bikos olketa Holy Raeting sei: ‘Mi bae killim dae datfala man wea lukaftarem olketa sheepsheep, and olketa sheepsheep hia bae ranawe go long olketa difren ples.’” Hem nao wanem hem happen. Matthew sei “olketa disaepol lusim [Jesus] and ranawe.”—Matt. 26:31, 56.
Accusim Hem and Killim Hem Nogud
8. Long wanem wei nao Isaiah 53:8 kamap tru?
8 Pipol bae tekem Messiah long kot and sei hem mas dae. (Readim Isaiah 53:8.) Long morning long Nisan 14, olketa bigman bilong Hae Kot bilong olketa Jew hipap tugeta. Olketa taemapem hand bilong Jesus and tekem hem long Pontius Pilate, bigman bilong Judea. Hem kwestinim Jesus and sei hem no duim eni nogud samting. Taem Pilate sei for letem Jesus kamap free, olketa pipol singaot olsem: “Nilam hem long post!” Olketa askem Pilate for letem Barabbas, datfala criminal for kamap free. From Pilate no laek mekem olketa kros, hem givim Barabbas long olketa. Then hem talem olketa soldia for whipim Jesus and nilam hem long post.—Mark 15:1-15.
9. Long wanem wei nao Psalm 35:11 kamap tru long taem bilong Jesus?
9 Pipol bae talem laea samting abaotem Messiah. David sei: “Olketa nogud pipol talem laea samting abaotem mi. Olketa askem mi samting wea mi no savve long hem.” (Ps. 35:11) Olsem profesi talem, “olketa hed priest and olketa man bilong Hae Kot bilong olketa Jew lukaotem eni pruv for sei Jesus hem fit for dae.” (Matt. 26:59) Bible sei “staka man talem olketa laea samting abaotem hem bat evri story hia hem olobaot and difren from wanem narawan hem talem.” (Mark 14:56) Nomata pipol hia talem laea story, olketa enemy bilong Jesus nating warim datwan. Olketa laekem Jesus for dae nomoa.
10. Long wanem wei nao Isaiah 53:7 kamap tru?
10 Messiah bae no ansarem olketa wea accusim hem. Isaiah sei: “Nomata olketa mekem hem safa, hem no talem eni samting. Olketa tekem hem go for busarem hem olsem wanfala sheepsheep. Hem no talem eni samting olsem mere sheepsheep wea no krae taem olketa katem hair bilong hem.” (Isa. 53:7) “Taem olketa hed priest and olketa bigman talem enikaen toktok againstim [Jesus], hem stap kwaet nomoa.” Pilate askem hem: “Hao, iu no herem nomoa olketa samting wea olketa hia talem abaotem iu?” Bat Jesus “nating talem eni samting long hem. Datwan mekem Pilate sapraes fogud.” (Matt. 27:12-14) Jesus no talem eni nogud samting long olketa wea accusim hem.—Rom. 12:17-21; 1 Pet. 2:23.
11. Long wanem wei nao Isaiah 50:6 and Micah 5:1 kamap tru?
11 Isaiah profesi olketa bae hitim Messiah. Isaiah sei: “Mi letem olketa man whipim baksaed bilong mi and pullimaot hair from beard bilong mi. Mi no stopem olketa for spit long feis bilong mi and hitim mi.” (Isa. 50:6) Micah sei: “Olketa bae tekem stik and hitim feis bilong judge bilong Israel.” (Mic. 5:1) Mark sei olketa profesi hia hem abaotem Jesus. Hem sei: “Samfala spit long hem. Olketa kavarem feis bilong hem, hitim hem and sei: ‘Talem mifala hu nao hitim iu for pruvim long mifala iu wanfala profet!’ Then bihaen olketa man wea waka long kot hitim feis bilong hem olketa tekem hem go.” Mark sei olketa soldia “gohed hitim hed bilong hem witim stik and spit long hem and olketa baodaon long hem.” (Mark 14:65; 15:19) Pipol hia no garem eni reason for spoelem Jesus.
Hem Faithful Go Kasem Taem Hem Dae
12. Long wanem wei nao Psalm 22:16 and Isaiah 53:12 kamap tru?
12 Messiah bae dae long wanfala post. David sei: “Olketa nogud pipol hipap raonem mi. Olketa baetem leg and hand bilong mi olsem lion.” (Ps. 22:16) Iumi savve disfala profesi kamap tru. Mark sei samting olsem 9 klok long morning olketa nilam Jesus long post. (Mark 15:25) Nara profesi sei Messiah bae dae witim olketa man wea sin. Isaiah sei: “Hem pourimaot blood bilong hem and pipol ting long hem olsem man wea semsem witim olketa man wea sin.” (Isa. 53:12) Profesi kamap tru bikos “tufala man for steal tu olketa nilam long post. Olketa putim narawan long raet saed bilong [Jesus] and narawan long left saed.”—Matt. 27:38.
13. Long wanem wei nao Psalm 22:7, 8 kamap tru?
13 David profesi olketa bae tok spoelem Messiah. (Readim Psalm 22:7, 8.) Taem Jesus safa long post, pipol tok spoelem hem. Matthew sei: “Olketa wea wakabaot go pas tok spoelem hem. Olketa sekem hed bilong olketa and sei: ‘Iu nao iu sei bae iu aotem temple and wakem moa insaed thrifala day, sevem iuseleva firstaem! Sapos iu wanfala son bilong God, sevem iuseleva from post hia!’” Olketa hed priest, olketa man wea teachim law, and olketa bigman tu mekfani and sei: “Hem sevem olketa narawan, bat hem no savve sevem hemseleva! Hem King bilong Israel. Hem shud kam daon from post hia mekem iumi bilivim hem. Hem trustim God, so sapos God hem hapi long hem, letem God nao sevem hem, bikos hem sei, ‘Mi Son bilong God.’” (Matt. 27:39-43) Nomata Jesus safa, hem no talem eni nogud toktok. Hem barava showimaot gudfala example for iumi!
14, 15. Long wanem wei nao Psalm 22:18 and Psalm 69:21 kamap tru?
14 Olketa bae plei daes for kaleko bilong Messiah. David sei: “Olketa divaedem kaleko bilong mi and sharem for fitim olketa, and olketa plei daes for tekem longfala shirt bilong mi.” (Ps. 22:18) Hem nao samting wea happen. Bible sei: “Bihaen [olketa soldia bilong Rome] nilam [Jesus] long post, olketa pleim samting olsem daes for savve long hu nao bae tekem olketa kaleko bilong hem.”—Matt. 27:35; readim John 19:23, 24.
15 Olketa bae givim Messiah vinegar and wanfala drug wea olketa kolem gall. Profesi sei: “Taem mi hangre, olketa givim kam poison long mi and taem mi laek drink olketa givim mi vinegar.” (Ps. 69:21) Vinegar hem wine wea saoa. Matthew sei: “Olketa givim [Jesus] wine wea olketa mixim witim wanfala drug wea olketa kolem gall, bat bihaen Jesus teistim datwan hem les for drinkim.” Bihaen “wanfala long olketa ran go for tekem wanfala pis matres. Hem tuwetem long wine wea saoa, putim long wanfala stik, and givim go long hem for drinkim.”—Matt. 27:34, 48.
16. Long wanem wei nao Psalm 22:1 kamap tru?
16 Hem bae luk olsem God lusim Messiah. (Readim Psalm 22:1.) Mark sei samting olsem 3 klok long aftanun, Jesus singaot big olsem: “‘Eli, Eli, lama sabachthani?’ wea datwan hem minim: ‘God bilong mi, God bilong mi, why nao iu lusim mi?’” (Mark 15:34) Taem Jesus talem datwan, hem no minim Jesus no garem faith long Dadi bilong hem. Nomata hem klosap for dae, hem savve God bae no protectim hem from olketa enemy. Datwan givim chance for Jesus showimaot hem faithful long God. So taem Jesus talem datfala toktok, datwan mekem profesi long Psalm 22:1 kamap tru.
17. Long wanem wei nao Zechariah 12:10 and Psalm 34:20 kamap tru?
17 Enemy bae spiarim Messiah bat olketa bae no brekem eni bon bilong hem. Pipol long Jerusalem bae “lukluk go long man wea olketa spiarim.” (Zech. 12:10) Psalm 34:20 sei: “God hem gaedem body bilong hem and no eni bon bilong hem bae brek.” Aposol John sei olketa profesi hia kamap tru. Hem sei: “Wanfala soldia spiarim hem long saed bele bilong hem. Semtaem nomoa, blood and wata kamaot nao. Man wea lukim olketa samting hia nao hem [John] man wea storyim olketa, and samting wea hem talem hem tru . . . Olketa samting hia hem happen for mekem samting wea olketa Holy Raeting talem hem kamap tru, wea sei: ‘No eni bon bilong hem bae brek.’ Nara toktok long olketa Holy Raeting hem sei: ‘Olketa bae lukluk go long man wea olketa spiarim.’”—John 19:33-37.
18. Hao nao profesi wea sei olketa bae berem Jesus long ples wea olketa berem rich pipol kamap tru?
18 Olketa bae berem Messiah long ples wea olketa berem rich pipol. (Readim Isaiah 53:5, 8, 9.) Long Nisan 14 taem hem gogo for evening, ‘wanfala rich man long Arimathea, wea nem bilong hem Joseph’ hem askem Pilate for body bilong Jesus. Matthew sei: “Joseph tekem body bilong Jesus and pasolem long wanfala naes kaleko wea klin, and hem putim insaed niufala cave bilong hem wea hem digim insaed long bigfala ston. Hem rolim go nara bigfala ston for satem cave hia and hem go nao.”—Matt. 27:57-60.
Praisem Messiah, King Bilong Iumi!
19. Long wanem wei nao Psalm 16:10 kamap tru?
19 Jehovah bae mekem Messiah laef bak. David sei: “[Jehovah] bae no leavim body bilong mi long Sheol,” wea hem nao grev. (Ps. 16:10) Taem samfala woman kam long cave wea body bilong Jesus stap and lukim wanfala angel, olketa barava sapraes. Angel hia sei: “No seke long diswan. Mi savve iufala lukaotem Jesus bilong Nazareth wea olketa nilam hem long post. Hem laef bak, and hem no stap long hia distaem. Lukim! Hem nao ples wea olketa putim hem.” (Mark 16:6) Long Pentecost 33 C.E., aposol Peter story long crowd wea hipap long Jerusalem. Hem sei: “David hem savve finis Christ bae hem laef bak. Hem storyim datwan and hem sei God no leavim Christ long grev and body bilong hem no rotten.” (Acts 2:29-31) God no letem body bilong Son bilong hem for rotten. Hem duim mirakol for mekem Jesus laef bak olsem spirit!—1 Pet. 3:18.
20. Wanem nao olketa profesi talem abaotem rul bilong Messiah?
20 God bae talemaot Jesus nao Son bilong hem. (Readim Psalm 2:7; Matthew 3:17.) Taem Jesus kam long Jerusalem, pipol praisem hem and Kingdom bilong hem. Iumi tu hapi for talem narawan abaotem hem and Kingdom bilong hem. (Mark 11:7-10) Klosap nao Christ bae finisim olketa enemy taem hem ‘raedem horse bilong hem for faet for olketa wea hambol, for tru samting, and for samting wea raeteous.’ (Ps. 2:8, 9; 45:1-6) Then hem bae rulim earth and evriwan bae stap gud and kasem wanem olketa needim. (Ps. 72:1, 3, 12, 16; Isa. 9:6, 7) Jesus Christ rul finis long heven. Hem nambawan privilege for kamap olketa Witness bilong Jehovah and talem pipol abaotem tru samting hia!
Wanem Nao Ansa Bilong Iu?
• Hao nao olketa profesi abaotem wei for givim Messiah go long enemy and wei wea olketa disaepol lusim hem kamap tru?
• Long wanem wei nao olketa profesi abaotem dae bilong Jesus kamap tru?
• Why nao iu bilivim Jesus nao Messiah?
[Piksa long page 13]
Olketa wanem profesi nao kamap tru taem Jesus kam long Jerusalem olsem king
[Olketa Piksa long page 15]
Jesus dae for olketa sin bilong iumi, bat distaem hem King