Kõmel̦el̦e ko kõn Naan ko ilo Baibõl̦
A B C D E F G H I J K L L̦ M M̦ N P R S T U W Z
A
Abyss.
Aelõñ eo an Anij.
Akeia.
Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, Akeia ej juon jikin el̦ap an Rom me ej pãd turõkin Greece im kiãptõl̦ eo an ej Korint. Jikin in ear kitibuji aolep jikin ko etan Peloponnese ekoba jikin ko ilo iol̦apen aelõñin Greece.—Jrb 18:12.
Alebaster.
Etan juon nien bõkã edik kar kõm̦m̦ane jãn juon kain dekã me ej pãd epaake jikin eo etan Alabastron ilo Ijipt. Ekkã aer kar kõm̦m̦an bwe tulõñin bõkã in en aidik kõnke ren maroñ pinej mejãn im bõbrae jãn an lutõk. Tokãlik kar n̦aetan dekã in, Alebaster.—Mk 14:3.
Allõñ ekããl (ñe ej jino wal̦o̦k allõñ).
Raan eo m̦oktata ilo kajjojo allõñ ilo kõl̦õn̦ta eo an ri-Ju ro. Iien in ej raanin aer koba ippãn doon im kwõjkwõj, im rej lel̦o̦k aer menin joortak. Tokãlik, raan in ear oktak im juon iien kwõjkwõj elukkuun aorõk ñan aolepen aelõñ eo. Kõn men in, ñe ej jejjet iien in armej ro rejjab jerbal.—Bõn 10:10; 2Kr 8:13; Kol 2:16.
Alpha im Omega.
Al̦al̦ ekkañ.
Ri-kallib ro rej kõjerbale al̦al̦ in ñan kipel menninmour ko. Al̦al̦ in ekkañ ej kõkkar kõn naan ko an juon eo emãlõtlõt me rej kõm̦akũt bar juon bwe en l̦oore naanin kakapilõk eo ej lel̦o̦k ñane. Naan kein “jujuuri al̦al̦ eo ekkañ” ej itok jãn an juon kau kom̦aan penawiia. Ejjab kõn̦aan pokake ñe rej tõle kõn al̦al̦ in ekkañ im ej juuril̦o̦k al̦al̦ in im kõm̦m̦an an make jorrããn.—Jrb 26:14; Eka 3:31.
Al̦al̦ in eñtaan.
Naan eo ilo kajin Grik ej stau·rosʹ, im ej mel̦el̦ein joor. Im eñin men eo rar kõjerbale ñan m̦ane Jesus ilo aer kar dilaiki ie. Ejjel̦o̦k kein kam̦ool bwe naanin Grik in stau·rosʹ ej mel̦el̦ein debwããl, eo me ri-peikan ro rar kõjerbale ilo aer kabuñ jãn elõñ bukwi iiõ ko m̦oktal̦o̦k jãn an kar Christ mour ijin ioon lal̦. Naan kein “al̦al̦ in eñtaan” elukkuun jejjet ekkar ñan mel̦el̦ein naanin Grik eo kar kõjerbale kõnke naan eo stau·rosʹ ej bar kaalikkar bwe ro rej l̦oore Jesus renaaj iioon eñtaan im wãween ko rekajjookok. (Mt 16:24; Hi 12:2)—Lale JURÕN AL̦AL̦.
Amen.
“En ãindein” ak “em̦ool.” Naan in ej jarjar jãn naanin Hibru eo ʼa·manʹ, mel̦el̦ein “en tiljek, im en m̦ool.” Rar kõjerbale naan in “Amen” ñan kwal̦o̦k aer errã ilo juon kallim̦ur, juon jar, ak ilo juon mel̦el̦e. Ilo bokin Revelesõn, kar kõjerbale naan in ãinwõt juon taitõl̦ ñan Jesus.—Dt 27:26; 1Kr 16:36; Rom 1:25; Rev 3:14.
Anijnij; Kajjetõbtõb.
Ej ekkejell̦o̦k ippãn tõmak eo bwe ewõr an ak jetõb ilowaan armej ej mour m̦aanl̦o̦k ãlikin aer mej, im emaroñ kõnono ippãn ro remour, el̦aptata ikijjeen ri-anijnij ro. Naanin Grik eo ñan anijnij ak kajjetõbtõb ej phar·ma·kiʹa im ej mel̦el̦ein ñe juon ej kadek uno. Innem unin an naanin Grik in kar jerbal ñan anijnij ak kajjetõbtõb ej kõnke ilo iien ko etto, ri-anijnij ro rar kõjerbal uno ko rekajoor ñe rej eowar kajoor jãn jetõb ko rettoon.—Ga 5:20; Rev 21:8.
Aramaic.
Juon bar kajin me eitõn ãinwõt kajin Hibru im alphabet ko rej kõjerbale rej juon wõt. Ilo jinoin, eñin kar kajin eo an ri-Aram ro, bõtab tokãlik kar kajin eo in rar kõjerbale ilo peejnej ko im ilo aelõñ ko rar pãd ium̦win Assiria im Babil̦on. Bareinwõt, eñin kar kajin eo kar kamãlim aer kõjerbale ilo jerbal ko an kien eo an aelõñin Põrsia im aelõñ ko jet rar pãd ium̦win. (Ezr 4:7) Jet iaan m̦õttan ko ilo bokin Ezra, Jeremaia, im Daniel kar jei ilo kajin Aramaic. Im kar kõjerbale jet naanin Aramaic ilo Jeje ko jãn Kajin Grik.—Ezr 4:8–6:18; 7:12-26; Jrm 10:11; Dan 2:4–7:28; Mk 14:36; Jrb 9:36.
Areopegõs.
Juon tol̦ ilo Atens im ear pãd tueañ turilikin jikin eo etan Acropolis. Eñin kar bar ãt eo etan jikin ekajet eo me ear pãd ijin. Juon iien kumi in rimmãlõtlõt ro kar n̦aetaer Stoik im Epikurõs rar bõkl̦o̦ke Paul ñan Areopegõs bwe en kõmel̦el̦e kõn tõmak eo an.—Jrb 17:19.
Arkenjel̦.
Naan in ej mel̦el̦ein “jeban enjel̦ ro.” Naan eo “ark” ej mel̦el̦ein “jeban” ak “el̦aptata.” Kõn wõt mel̦el̦e in im kõnke naan in “arkenjel̦” ilo Baibõl̦ ej kõnono kõn juon wõt enjel̦, men in ej kaalikkar bwe ewõr juon wõt arkenjel̦. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe etan arkenjel̦ in ej Maikõl.—Dan 12:1; Jud 9; Rev 12:7.
Armagedon.
Ej itok jãn naanin Hibru eo Har Meghid·dohnʹ, eo ej mel̦el̦ein “Tol̦ Megido.” Naan in ej jitõñl̦o̦k ñan “tarin̦ae eo ilo raan eo el̦ap an Anij, eo Ekajoor Bõtata,” im eñin iien eo “kiiñ ro iaolepen lal̦” renaaj kobatok ippãn doon ñan tarin̦aeik Jeova. (Rev 16:14, 16; 19:11-21)—Lale EÑTAAN EO EL̦AP.
Aselgeia.
—Lale PERAN IN KÕM̦M̦ANI MEN KO RENANA.
B
Beal.
Juon anij an ri-Kenan ro im rar watõke bwe ej irooj in lañ, eo ej letok wõt, im ej anij in orl̦o̦k. Rar bar kõjerbale naan in “Beal” ñan anij ko jet rettãl̦o̦k. Naan in ilo kajin Hibru ej mel̦el̦ein “Karo” ak “Irooj.”—1Kñ 18:21; Rom 11:4.
Beelzebub.
Ãt eo juon etan Setan, eo ej irooj ak ri-tõlin jetõb ko rettoon. Naan in emaroñ kar itok jãn naan eo Bealzibub, etan anij eo rej bar n̦aetan Beal me ri-Pilistia ro ilo Ekron rar kabuñ ñane.—2Kñ 1:3; Mt 12:24.
Bok lemlem.
Ej juon men eaetok kõm̦m̦an jãn kilin menninmour ak jãn kããn juon menin eddek (papyrus) im rej kõjerbale ñan jeje ioon. Rekõn jeje wõt itum̦aan im ekkã aer kõjerbal juon al̦al̦ ñan limi. Kar kõjerbal bok lemlem ko ñan je Jeje ko im ke rar kõm̦m̦an kaapeier. Ilo tõre ko kar je Baibõl̦, el̦ap an kar armej kõjerbal bok lemlem.—Lk 4:17-20; 2Ti 4:13.
Bujen.
Juon kon̦ ikõtaan Anij im armej ak ikõtaan ruo armej ñan kõm̦m̦ane ak jab kõm̦m̦ane juon men. Jet iien, juon wõt iaaer ej aikuj kajejjete men eo erro ar kõm̦m̦an kon̦ kake (bujen rot in ej ãinwõt juon kallim̦ur). Bõtab, ewõr iien me erro jim̦or ej aikuj kajejjete men eo erro ar errã kake. Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k wõt kõn bujen ko Anij ear kõm̦m̦ani ippãn armej, ak ej bar kwal̦o̦k kõn bujen ko ikõtaan armej ro, bwij ko, aelõñ ko, im kumi in armej ro. Jet iaan bujen ko el̦ap tokjãer ej bujen ko Anij ear kõm̦m̦ani ippãn Ebream, Devid, aelõñin Israel (bujen Kien eo), im Israel an Anij (bujen eo ekããl).—Jen 9:11; 15:18; 21:27; Ex 24:7; 2Kr 21:7; Lk 22:29; Jrb 3:25; 2Ko 3:6; Hi 8:6.
Bũreet in ajel̦o̦k.
Ej bũreet ko joñoul ruo, im rar kajiljino l̦o̦k iaaer im likũti ioon doon, im rej likũti ioon tebõl̦ eo ilo Jikin eo Eokkwõjarjar ilo im̦õn kõppãd eo im ilo tampel̦ eo. Rekõn bar n̦aetan “pilawã me em̦õj kõllaajrake” im “pilawã in Aõ pãd.” Menin joortak kein rar kõkããli kajjojo Jabõt. Bũreet ko rar kõkããli, ekkã an bũrij ro wõt maroñ kañi.—2Kr 2:4; Ex 25:30; Lv 24:5-9; Mt 12:4; Hi 9:2.
Bũrij.
Ej em̦m̦aan eo ej jutak ikijjeen Anij ñan kwal̦o̦k ñan armej ro kõn Anij im kien ko An. Ej bar kõnono ikijjeen armej ro im̦aan Anij ilo an ajil̦o̦k menin katok ko, im ej akwel̦ap ikijjeer. M̦okta jãn an kar wõr Kien Moses, ro rar bõran baam̦le rar ãinwõt juon bũrij ñan baam̦le ko aer. Bõtab tokãlik ilo Kien Moses, em̦m̦aan ro jãn baam̦le eo an Aron, eo ej jãn bwijjin Livai, rar bõk jerbalin bũrij. Ak em̦m̦aan ro jet jãn bwij eo an Livai rar rijjipañ ñan er. Ijoke tokãlik, ke ear ejaak bujen eo ekããl, Israel eo ilo kõkkar ear erom juon aelõñ in bũrij, im renaaj bũrij ippãn Bũrij L̦apl̦ap eo, Jesus Christ.—Ex 28:41; Hi 9:24; Rev 5:10.
Bũrij eo eutiej.
Jeje ko jãn Kajin Hibru rej ba “bũrij eo el̦ap.” Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, naan kein “bũrij ro reutiej” ej jitõñl̦o̦k ñan em̦m̦aan ro reutiej iaan aolep bũrij ro, emaroñ kar kitibuj ro kar jol̦o̦k er jãn jerbalin bũrij el̦ap im ro rej tõle kumi in bũrij ro 24.—2Kr 26:20; Ezr 7:5; Mt 2:4; Mk 8:31.
Bũrij l̦apl̦ap.
Ilo Kien Moses, eñin ej bũrij eo ear jutak ilo etan armej ro im̦aan mejãn Anij, im ear loloorjake bũrij ro jet. E wõt ear maroñ del̦o̦ñe Jikin eo Eokkwõjarjar Otem Kwõjarjar ilo im̦õn kõppãd eo im tokãlik ilo tampel̦ eo. Ear kõm̦m̦ane wõt men in ilo Raanin Kõllaajrak eo kajjojo iiõ. Naan in “bũrij l̦apl̦ap” ej bareinwõt jerbal ñan Jesus Christ.—Lv 16:2, 17; 21:10; Mt 26:3; Hi 4:14.
C
Christ.
Cor (Iep).
Juon kein joñak rej kõjerbale ñan pilawã, weil̦, im men ko ãierl̦o̦kwõt. Eddon juon cor ej tarrin 220 L (58.1 kõl̦an), im ej ekkar ñan joñan eddon kein joñjoñ eo etan bath.—1Kñ 5:11; Lk 16:7.
Cubit.
D
Dãnnin joortak.
Ñe rej kõjerbal wain ãinwõt juon menin joortak ilo aer lutõkl̦o̦k n̦a ioon lokatok eo im rej ajel̦o̦k ippãn elõñ menin katok ko jet. Paul ear waanjoñak kake men in ñan kwal̦o̦k kõn an m̦õn̦õn̦õ in kõjerbal mour eo an ñan jipañ Kũrjin ro jein im jatin.—Bõn 15:5, 7; Pil 2:17.
Dekapolis.
Jet jikin me an ri-Grik ro im kar joñoul oraer ilo jinoin (jãn naanin Grik eo deʹka, mel̦el̦ein “joñoul,” im poʹlis, mel̦el̦ein “jikin”). Ear bar etan juon jikin el̦ap ilo turearin Lom̦al̦o in Galili im Reba Jordan, ijo enañin aolep jikin kein rar pãd ie. Ilo jikin kein, el̦ap aer kar l̦oore m̦anit ko an ri-Grik ro im ekkã aer kar kõm̦m̦an peejnej ie. Jesus ear etal ilujenl̦o̦k jikin in el̦ap, bõtab ejjel̦o̦k kein kam̦ool ej kaalikkar el̦aññe ear lol̦o̦ke juon iaan jikin ko ilo ijin.—Mt 4:25; Mk 5:20.
Dekã eo eaorõktata.
Ilo kona ko ilo juon em̦, kar likũt juon dekã ñan kapen im kobaik kiin m̦weo ippãn doon. Dekã eo eaorõktata ear pãd ilo kona eo ilo pedped eo, im ekkã aer kar kããlõt dekã eo epentata ñan kalõk m̦õko aolep armej remaroñ etal ñani im wõrwõr ko an jikin ko rel̦l̦ap. Kar kõjerbale naan in ñan kõkkar kake jinoin kõm̦anm̦an lal̦ in. Bareinwõt, kar kwal̦o̦k kõn Jesus bwe ej “dekã eo eaorõktata ilo pedped eo” ilo eklejia eo an Kũrjin ro, eo kar waanjoñak kake ãinwõt juon em̦.—Ep 2:20; Job 38:6.
Dekein irir.
Juon dekã edoulul im rej likũt ioon bar juon dekã ãinl̦o̦k wõt dekã in. Rej kõjerbale ñan iri wiit ko bwe ren erom pilawã. Ewõr juon men ej pãd iol̦apen dekã eo ium̦win kõnke en em̦m̦an aer iñũti dekein irir eo ioon. Ilo iien ko etto, enañin aolep em̦ ear wõr aer dekein irir ko me ekkã an kar kõrã ro kõjerbali kõn peier. Baam̦le ko ilo iien kein el̦ap aer atartar ioon dekein irir kein bwe ren maroñ kõm̦m̦an kijeer pilawã kajjojo raan. Eñin unin ilo Kien Moses, el̦aññe juon ej kam̦uriik bar juon, emo̦ an bõk kein irir eo an armej in bwe en an kein kam̦ool. Ear bareinwõt wõr kein irir ko rekkillep im rekõn kõjerbale juon menninmour bwe en iñũti.—Dt 24:6; Mk 9:42.
Denariõs.
Doon.
Ej doon in menninmour ko im rekõn kõm̦m̦an kein idaak jãni, nien weil̦, nien ink, im nien bo̦uta im men ko ãierl̦o̦kwõt jiroñ ro rej kõjerbali (cosmetics), im bareinwõt rar kõjerbali ãinwõt juon kein kõjañjañ ak kein jilel. (1Sa 16:1, 13; 1Kñ 1:39; Ezk 9:2) Ekkã aer kar kõjerbale naan in “doon” ñan kõkkar kõn kajoor im anjo̦.—Dt 33:17; Mai 4:13; Lk 1:69.
Doon ko ilo lokatok.
Rejekjekin wõt doon im rej pãd ilo kona ko emãn ilo jet iaan lokatok ko.—Lv 8:15; 1Kñ 2:28; Rev 9:13.
Drachma.
Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, naan in ej jitõñl̦o̦k ñan juon jããn jelba in Grik. Im ilo tõre eo, joñan eddon ear tarrin 3.4 g (0.109 oz t).—Mt 17:24.
E
Eijia.
Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, eñin ej ãt eo etan juon jikin el̦ap an Rom me ekitibuj jikin ko iturilik ilo aelõñ eo rej n̦aetan rainin Turkey, ebar koba jet iaan ãne ko ãinwõt Samos im Patmos. Kiãptõl̦ eo an jikin in ej Epesõs.—Jrb 20:16; Rev 1:4.
Ekjab; Kabuñ ñan ekjab.
Juon menin ãe ak annañin juon men armej rej kõjerbale ñan kabuñ, emaroñ kõn juon men rej loe ak jab loe. Ñe juon ej kabuñ ñan ekjab, ej kwal̦o̦k an kautieje, kaorõke, im yokwe ekjab eo.—Sam 115:4; Jrb 17:16; 1Ko 10:14.
Eklejia.
Juon kumi in armej rej koba ippãn doon kõn juon un ak juon jerbal. Ilo Jeje ko jãn Kajin Hibru, ekkã an naan in jitõñl̦o̦k ñan aelõñin Israel. Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, naan in ej jitõñl̦o̦k ñan kajjojo eklejia ko an Kũrjin ro, ak ekkã aer bar kõjerbale ñe rej kõnono kõn aolep Kũrjin ro.—1Kñ 8:22; Jrb 9:31; Rom 16:5.
Elder; Em̦m̦aan ro rej lale eklejia; Rũtto ro.
Ej juon em̦m̦aan eo elukkuun rũtto, ijoke ilo Jeje ko ekkã an jitõñl̦o̦k ñan juon eo ewõr an eddo im el̦ap maroñ ippãn ilo juon jikin ak juon aelõñ. Bokin Revelesõn ej bar kõjerbale naan in elder ñe ej kõnono kõn enjel̦ ro ilañ. Kar ukote naanin Grik eo pre·sbyʹte·ros ñan naan kein “em̦m̦aan ro rej lale eklejia” ñe ej kõnono kõn ro ewõr aer eddo ñan tõl eklejia eo. (Ex 4:29; JK 31:23; 1Ti 5:17; Rev 4:4) Bareinwõt jerbal eo aer ej ñan lale eklejia eo ãinwõt jabõt ro, im ej itok jãn naanin Grik eo e·piʹsko·pos, eo ej mel̦el̦ein kõjparok im lale. Naan in im naan eo pre·sbyʹte·ros rej jim̦or jitõñl̦o̦k ñan juon wõt eddo ilo eklejia eo. Ijoke naan in pre·sbyʹte·ros ej kwal̦o̦k kõn juon eo ewõr kadkad ko ippãn im rej kaalikkar an rũtto ilo tõmak. Im naan eo e·piʹsko·pos ej kwal̦o̦k kõn eddo ko an eo ej bõk jerbal in.—Jrb 20:28; 1Ti 3:2-7; 1Pi 5:2.
Enjel̦ ro.
Naanin Hibru eo ej mal·ʼakhʹ im naanin Grik eo ej agʹge·los. Naan kein jim̦or rej lukkuun mel̦el̦ein “ri-keeañ,” bõtab ñe ej jitõñl̦o̦k ñan jetõb ro rej keeañ kar ukote naan kein im ba “enjel̦.” (Jen 16:7; 32:3; Jem 2:25; Rev 22:8) Enjel̦ ro relukkuun kajoor, im Anij ear kõm̦anm̦an er m̦okta jãn armej. Bareinwõt, Baibõl̦ ej n̦aetaer “ro nejin Anij,” “iju ko in raan,” im “elõñ to̦ujin ro an rekkwõjarjar.” (Job 1:6; 38:7; Jud 14) Kar jab kõm̦anm̦an er bwe ren neji im orl̦o̦k, ijoke kar kõm̦m̦an bwe ren ãinjuon jãn doon. Oraer elõñl̦o̦k jãn jibukwi milien. (Dan 7:10) Baibõl̦ ej kaalikkar bwe ewõr etaer kajjojo im eokkõtaktak kadkad ko kadkadier jãn doon, ijoke aolepeer im ettã bũrueer kõnke rem̦akoko in kõtl̦o̦k an ro jet kabuñ ñan er, im enañin aolepeer rejjab kõn̦aan kwal̦o̦k etaer. (Jen 32:29; Lk 1:26; Rev 22:8, 9) Ewõr laajrakier im kar jitõñ er ñan kõm̦m̦ani elõñ kain eddo ko ãinwõt karejar im̦aan tũroon eo an Jeova, keeañ kõn ennaan ko An, jipañ ri-karejar ro an Jeova ioon lal̦, bõktok ekajet an Anij, im jipañ ilo jerbalin kwal̦o̦k naan kõn ennaan eo em̦m̦an. (2Kñ 19:35; Sam 34:7; Mt 4:11; Lk 1:30, 31; Rev 5:11; 14:6) Ilju im jekl̦aj enjel̦ ro renaaj rejetake Jesus ilo tarin̦ae eo etan Armagedon.—Rev 19:14, 15.
Ennaan eo em̦m̦an.
Eñtaan eo el̦ap.
Jesus ear kwal̦o̦k kõn juon “eñtaan el̦ap” ejjañin kar wal̦o̦k im enaaj kar itok ioon Jerusalem, im el̦aptata kõn eñtaan eo enaaj itok ioon armej otemjej ñe enaaj itok kõn “kajoor im aiboojoj el̦ap.” (Mt 24:21, 29-31) Paul ear kwal̦o̦k bwe Anij enaaj kwal̦o̦k ekajet jim̦we ñe enaaj bõktok eñtaan in “ioon ro rejaje kõn Anij im ro rejjab pokake ennaan eo em̦m̦an” kõn Jesus Christ. Revelesõn jebta 19 ej kwal̦o̦k kõn an Jesus tõl juon jarin tarin̦ae ilañ n̦ae “menninmour eo eawiia kab kiiñ ro an lal̦ im jarin tarin̦ae ko aer.” (2Te 1:6-8; Rev 19:11-21) Ej bareinwõt kwal̦o̦k kõn an “juon jar el̦ap” el̦l̦ã jãn eñtaan in el̦ap. (Rev 7:9, 14)—Lale ARMAGEDON.
Em̦m̦aan ak kõrã ro rekijoñ.
Eo ej babu ippãn juon eo ejjab pãleen, im un eo el̦aptata ej kõnke en kõm̦m̦an jããn. (“Rekijoñ” ilo kajin Grik ej porʹne im ej itok jãn juon naan ej mel̦el̦ein “wiakake.”) Ekkã an naan in jitõñl̦o̦k ñan kõrã ro, ijoke Baibõl̦ ej bar kwal̦o̦k kõn em̦m̦aan ro rekijoñ. Kien Moses ear kamoik m̦anit in, im ear jab mãlim aer jaba ñan tampel̦ eo an Jeova kõn jããn ko rej loi jãn aer wiakake ãnbwinnier. Bõtab ri-peikan ro rar kõjerbal ro rekijoñ ilo tampel̦ ko aer ñan kõm̦m̦an jããn. (Dt 23:17, 18; 1Kñ 14:24) Bareinwõt, Baibõl̦ ej kõjerbale naan in ilo kõkkar ñan jitõñl̦o̦k ñan armej ro, aelõñ ko, ak doulul ko rej ba rej kabuñ ñan Anij bõtab rej bõk kun̦aaer ilo jabdewõt wãween kabuñ ñan ekjab. Ñan waanjoñak, bokin Revelesõn ej kwal̦o̦k bwe “Babil̦on El̦ap,” eo ej jutak kõn kabuñ, ej ãinwõt juon kõrã ekijoñ. Unin ej kõnke ej kobal̦o̦k ippãn ri-tõl ro an lal̦ in bwe en wõr an maroñ ak kajoor im bwe en m̦weiie.—Rev 17:1-5; 18:3; 1Kr 5:25.
Erreo.
Ilo Baibõl̦, naan in ejjab kõnono wõt kõn ad erreo ilo ãnbwin ak ad karreoiki juon men. Ej bar kõnono kõn an juon kõm̦m̦an bwe en bar erreo ãinwõt m̦okta ak an kõjparok wõt bwe wãween eo epãd ie en jab lippijinjin im mããr, im en ejjel̦o̦k jabdewõt men ej kattoon wãween mour eo an ak ko̦kkure kõtaan eo an ippãn Anij. Ilo Kien Moses, naan in “erreo” ej jitõñl̦o̦k ñan m̦anit ko rej l̦oori bwe ren erreo.—Lv 10:10; Sam 51:7; Mt 8:2; 1Ko 6:11.
Ettoon.
Emaroñ jitõñl̦o̦k ñan ettoon ilo ãnbwin ak ñe juon ej rupe kien ko kõn mour jim̦we. Ijoke ilo Baibõl̦ eo, naan in ettoon ekkã an jitõñl̦o̦k ñan juon men eo ejekkar ak ejjab erreo ekkar ñan Kien Moses. (Lv 5:2; 13:45; Mt 10:1; Jrb 10:14; Ep 5:5)—Lale ERREO.
Ettõñaak eo an Solomon.
Ilo tampel̦ eo ilo tõre ko an Jesus, ijin ear juon jikin rej etetal ie im ewõr bõrwajin. Ear pãd iturear ilo mel̦an eo itulik ilo tampel̦ eo. Elõñ rej l̦õmn̦ak bwe ear pãdwõt jãn kar tampel̦ eo an Solomon. Jesus ear etetal ijin ilo “iien m̦õl̦o,” im bareinwõt Kũrjin ro jinoin rar kweilo̦k ippãn doon ie ñan kabuñ.—Jon 10:22, 23; Jrb 5:12.
Eunõk.
Lukkuun mel̦el̦ein naan in ej ñe juon likao ak em̦m̦aan rej m̦wijiti bwe en jab neji. Ekkã aer kar kããlõt em̦m̦aan rein bwe ren jerbal ilo im̦õn kiiñ ro bwe ren lale im kõjparok lerooj ro im kõrã ro jet (concubines) pãleen kiiñ ro. Naan in ej bareinwõt jitõñl̦o̦k ñan em̦m̦aan ro kar jitõñ er bwe ren bõk jerbal ko reutiej ilo m̦õko im̦õn kiiñ ro, ijoke kar jab m̦wijit er. Bareinwõt, kar bar kõjerbale naan in ilo kõkkar. Ñan waanjoñak, naan kein ‘eunõk kõn wõt Aelõñ eo,’ ej mel̦el̦ein juon eo ej irooj ioon kõn̦aan ko an bwe en maroñ kal̦apl̦o̦k ijo kun̦aan ilo jerbal eo an Anij.—Mt 19:12; Est 2:15; Jrb 8:27.
F
Fathom.
Juon joñak in l̦ain ñan joñe joñan m̦wilal̦in dãn, im aetokan ej tarrin 6 ne (1.8 m).—Jrb 27:28.
G
Grik.
Kajin eo an armej in Greece. Ej bar jitõñl̦o̦k ñan armej ro ak baam̦le ko rar itok jãn Greece. Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, naan in edepakpak mel̦el̦ein ñe rej kõjerbale. Rekõn kõjerbale ñe rej kõnono kõn aolep armej ro rejjab ri-Ju, im ro me rar oktak im kõjerbal kajin im m̦anit ko an ri-Grik.—Jol 3:6; Jon 12:20.
H
Hedis.
Ej juon naanin Grik im ukokin naan in ilo kajin Hibru ej “Sheol.” Naan in kar ukote im ba “Lõb” im kar kiãptõl̦e ñan kaalikkar bwe ej kõnono kõn lõb eo ilo kõkkar libõn aolep armej.—Lale LÕB.
Hermes.
Juon anij an ri-Grik ro, im l̦eo nejin Zeus. Ke Paul ear pãd ilo Listra rar kũri im ba Hermes, kõnke ekkar ñan tõmak eo aer rej ba Hermes ej juon ri-keeañ ñan anij ko jet im ej juon anij eo ewãjepdik ilo kõnono.—Jrb 14:12.
Herod.
Etan baam̦le eo kien eo an Rom ear kããlõte bwe ren tõl ri-Ju ro. Herod eo El̦ap ear buñbuñ kõn an kar bar kalõke tampel̦ eo ilo Jerusalem, im kõn an kar kakien bwe ren m̦an ajri ro ñan kajjioñ kõm̦m̦an bwe Jesus en mej. (Mt 2:16; Lk 1:5) L̦õm̦aro ruo nejin Herod eo El̦ap etaer Herod Arkileõs im Herod Antipas rar tõl ilo jet iaan jikin ko rar pãd ium̦win maroñ eo an jemãer. (Mt 2:22) Antipas ear tõl jet jikin ak ekkã aer kar kũri im ba “kiiñ.” Eñin ej Herod eo ear tõl ilo iiõ ko jilu in an kar Jesus kwal̦o̦k naan, l̦o̦k ñan tõre ko me bokin Jerbal jebta 12 ej kwal̦o̦k kaki. (Mk 6:14-17; Lk 3:1, 19, 20; 13:31, 32; 23:6-15; Jrb 4:27; 13:1) Tokãlik, juon enjel̦ ear m̦ane l̦eo jibwin Herod eo El̦ap etan Herod Agrippa I, eo ear kadu kũtien an tõl. (Jrb 12:1-6, 18-23) Kõn men in, l̦eo nejin etan Herod Agrippa II ear bõk jikin. Im ear tõl ñan tõre eo ri-Ju ro rar jum̦aik aelõñin Rom.—Jrb 23:35; 25:13, 22-27; 26:1, 2, 19-32.
Hibru.
Kar kõjerbale naan in m̦oktata ñan Ebram (Ebream) ñan kõjenolo̦ke jãn ri-Amor ro ear jokwe iturier. Tokãlik, kar kõjerbal naan in ñe ej kõnono kõn ro ineen im rar itok jãn l̦eo jibwin etan Jekob. Eñin bar etan kajin eo aer. Ilo raan ko an Jesus, elõñ naan ko ilo kajin Aramaic rar kobaiktok ñan kajin Hibru. Im eñin kar kajin eo Christ im ri-kal̦oor ro an rar kõjerbale.—Jen 14:13; Ex 5:3; Jrb 26:14.
Hyssop.
Juon kain menin eddek eaidik ra ko raan im bõlõkin, im rekõn kar kõjerbale ñan kabbũtũktũk bõtõktõk ak dãn kake ilo iien kwõjkwõjin karreo ko. Naanin Grik im Hibru eo kar kõjerbale ilo Baibõl̦, emaroñ kitibuj elõñ kain menin eddek. Ilo Jon 19:29, hyssop eo kar kõjerbale emaroñ kar juon kain menin eddek eaetok kããn kõnke rar maroñ likũt juon matmat etutu kõn wain emeo̦ n̦a ioon im lel̦o̦k ñan lo̦ñiin Jesus.—Hi 9:19.
I
Ial̦ eo.
Ilo Jeje ko, naan in ej juon naanin kõkkar ñan jitõñl̦o̦k ñan jerbal im kõm̦m̦an ko Jeova ej buñbũruon kaki ak jaab. Ro rar oktak im ri-kal̦oor an Jesus Christ, kar ãñinñin er im ba ro doon “Ial̦ Eo.” Im men in ej mel̦el̦ein bwe wãween aer mour ear wawa ioon aer tõmak ilo Jesus Christ ikijjeen aer l̦oore joñak eo an.—Jrb 19:9.
Iij.
Juon kein kauwe iiõk, ak kein kãreik dãn ko bwe ren mõñ. Ej bar jitõñl̦o̦k ñan jidikin juon iiõk in pilawã euwe me rar kakon̦e jãn juon iiõk in pilawã. Elõñ alen an Baibõl̦ kõjerbale naan in iij ñan kõkkar kõn jerawiwi im nana, im ej bar jerbal ñe ej jitõñl̦o̦k ñan juon men en̦ojak an eddekl̦o̦k.—Ex 12:20; Mt 13:33; Ga 5:9.
Iju in raan.
Eñin ej iju eo ãliktata ej wal̦o̦k irear m̦okta jãn an tak al̦. Men in ej kaalikkar kõn jinoin juon raan ekããl.—Rev 22:16; 2Pi 1:19.
Ijur.
Bwil in wõjke im mar ko rej n̦aetaer Boswellia im rej eddek ilo Africa im Eijia. Ñe rej tile, ewal̦o̦k an bwiin mãlu. Rej kãreiki ilo kakaijurjur eo eokkwõjarjar innem kõjerbale ilo im̦õn kõppãd eo im ilo tampel̦ eo. Rar bar kobaiki ippãn menin joortak pilawã ko im kar likũti ilo kajjojo l̦ain in bũreet in ajel̦o̦k ko ilowaan Jikin eo Eokkwõjarjar.—Ex 30:34-36; Lv 2:1; 24:7; Mt 2:11.
Illirikõm.
Juon jikin an aelõñin Rom im ej pãd tueañ turilikin Greece. Paul ear kwal̦o̦k naan l̦o̦k im tõpar jikin in, ijoke ejjab alikkar ñe Paul ear kwal̦o̦k naan ilo Illirikõm ak ñe ear l̦õmn̦ak in kwal̦o̦k naan ie.—Rom 15:19.
Israel.
Ãt eo etan Jekob Anij ear lel̦o̦k ñane, im tokãlik kar kõjerbale ãt in ñan aolep ro ineen ilo iien ko etto. Ñe ej kõnnaan kõn ro ineen l̦õm̦aro 12 nejin Jekob, ekkã aer n̦aetaer ro nejin Israel, im̦õn Israel, armej (em̦m̦aan) in Israel, ak ri-Israel ro. Kar bar kõjerbal naan in Israel ñan bwij ko 10 ituiõñ me rar jepel̦o̦k jãn bwij ko jet iturõk. Tokãlik kar kõjerbal naan in ñan rũkkapit ro, ak “Israel an Anij.”—Ga 6:16; Jen 32:28; Jrb 4:10; Rom 9:6.
J
Jabõn kõnnaan.
Naanin katak ko ak bwebwenato ko rekkadu me rem̦ool im rej katakin kõj jet men. Wãween kar je jabõn kõnnaan ko ilo Baibõl̦ emaroñ pen ñan mel̦el̦e, im ekkã aer kar je ilo kõkkar. Jet jabõn kõnnaan rekar oktak im jet naan ko rekõn kõjerbali ñan kajjirere im kõnanaik ro jet.—Ekl 12:9; 2Pi 2:22.
Jabõt.
Naan in ej itok jãn juon naanin Hibru mel̦el̦ein “kakkije; bõjrak.” Ej raan eo kein kajimjuon an ri-Ju ro ilo juon wiik (jãn tulo̦kun al̦ ilo Bõl̦aide ñan tulo̦kun al̦ ilo Jãdede). Ilo raanin Jabõt, ejjel̦o̦k juon ej kõm̦m̦an jerbal ijello̦kun wõt bũrij ro ñe rej jerbal ilo jikin eo eokkwõjarjar. Ewõr bar raanin kwõjkwõj ko jet ilo juon iiõ kar n̦aetaer Jabõt. Bareinwõt ilo iiõ eo kein kajimjuon im kalemñoul kar bar n̦aetaer Jabõt, im ilo iiõ kein ear ejjel̦o̦k jerbalin kallib ilo ãneo, im ri-Hibru ro rar jab aikuj kõl̦l̦ãiki m̦uri ko aer. Ilo kar Kien Moses, ear jab eppen kakien ko kõn raanin Jabõt, bõtab jidik kõn jidik ri-tõl ro ilo kabuñ eo rar kakkobabal̦o̦k kakien. Joñan ilo kar raan ko an Jesus, ear etal im l̦ap an pen kakien ko ñan armej ro kõn raanin Jabõt.—Ex 20:8; Lv 25:4; Lk 13:14-16; Kol 2:16.
Jariot.
Jea in ekajet.
Juon jikin ekajet ekkã an pãd inabõj, eutiej im ewõr jikinuwe ko ie. Eñin ej ijo ri-utiej ro rej jijet ie ñe rej kõnono ñan jarlepju ko im kwal̦o̦k pepe ko aer. Naan ko “jea in ekajet eo an Anij” im “jea in ekajet eo an Christ” rej kõkkar kõn karõk eo an Jeova ñan ekajete armej otemjej.—Rom 14:10; 2Ko 5:10; Jon 19:13.
Jeje ko.
Jekob.
L̦eo nejin Aisak im Rebeka. Tokãlik Anij ear lel̦o̦k ãt in Israel ñane, im ear jeban aolep armej in Israel (ãt eo juon ej ri-Israel ro im tokãlik ri-Ju ro). Jemãn l̦õm̦aro 12 me er im ro ineer rej ejaakin bwij ko 12 ilo aelõñin Israel. Kar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbal ãt in Jekob ñan aelõñin Israel ak armejin Israel.—Jen 32:28; Mt 22:32.
Jem̦l̦o̦kin jukjukun pãd in.
Tõre eo epaake iien eo enaaj jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in, ak m̦akũtkũt ko an lal̦ in me rej pãd ium̦win pein Setan. Iien in ej wal̦o̦k ilo ejja iien eo wõt Christ ej pãd. Ium̦win naaj tõl eo an Jesus, enjel̦ ro renaaj “kõjenolo̦k ro renana jãn ibwiljin ro rewãnõk” im jol̦o̦k er. (Mt 13:40-42, 49) Ri-kal̦oor ro an Jesus rar kõn̦aan jel̦ã kõn ñããt enaaj itok “jem̦l̦o̦kin.” (Mt 24:3) M̦okta jãn an kar Jesus jepl̦aak ñan lañ, ear kallim̦uri ri-kal̦oor ro an bwe enaaj pãd ippãer ñan jem̦l̦o̦kin.—Mt 28:20.
Jeova.
Ilo ukokin Baibõl̦ in New World Translation, ewõr 237 alen an wal̦o̦k ãt in “Jeova” ilo Jeje ko jãn Kajin Grik. Kein kam̦ool kein itulal̦ rej kaalikkar un eo unin kar pepe in kõjerbale ãt in etan Anij:
1. Ilo kar tõre ko an Jesus im rijjilõk ro an, ekar wõr Tetragrammaton (lõta ko emãn יהוה ilo kajin Hibru me rej jutak kõn etan Anij) ilo kaape in Jeje ko ilo Kajin Hibru.
2. Ilo tõre ko an Jesus im rijjilõk ro, ear bar wal̦o̦k Tetragrammaton eo ke rar ukote Jeje ko jãn Kajin Hibru ñan kajin Grik.
3. Jeje ko jãn Kajin Grik rej kwal̦o̦k bwe ekkã an kar Jesus kõnnaan kõn etan Anij im kwal̦o̦ke ñan ro jet.—Jon 17:6, 11, 12, 26.
4. Kar kakũrm̦oole Jeje ko jãn Kajin Grik (bokin Matu ñan Revelesõn) im kakobaiki ippãn Jeje ko jãn Kajin Hibru (bokin Jenesis ñan Malakai). Ñe en kar jako etan Jeova jãn Jeje ko jãn Kajin Grik, enaaj kar idaaptõk ippãn Jeje ko jãn Kajin Hibru.
5. Kõkkaddudu in etan Anij ej wal̦o̦k ilo Jeje ko jãn Kajin Grik.—Revelesõn 19:1, 3, 4, 6.
6. Bok ko an ri-Ju ro jãn iien ko etto rej kaalikkar bwe ri-Ju ro im rar Kũrjin rekõn kõjerbale etan Anij ñe rej jeje.
7. Jet rimmãlõtlõt rej ba bwe emaroñ kar wõr etan Anij ilo Jeje ko jãn Kajin Grik kõnke ewõr eoon ko ie rar ãliji tok jãn Jeje ko jãn Kajin Hibru me epãd etan Anij ie.
8. Elõñl̦o̦k jãn 100 kajin ko kar ukote Baibõl̦ eo ñani im epãd etan Anij ie ilo Jeje ko jãn Kajin Grik.
Ejjel̦o̦k pere bwe elukkuun ekkar im jim̦we ñan karo̦o̦le etan Anij, Jeova, ñan Jeje ko jãn Kajin Grik. Eñin men eo ri-ukok ro rar kõm̦m̦ane ilo ukokin Baibõl̦ in etan New World Translation. El̦ap aer kautiej etan Anij im rejjab kõn̦aan jol̦o̦k jabdewõt men ear pãd ilo jeje ko jinointata.—Revelesõn 22:18, 19.
Jerkakpeje.
Mel̦el̦ein jerkak jãn mej. Naanin Grik eo ej a·naʹsta·sis im ej mel̦el̦ein “jerkak; jutak.” Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn armej ro 9 me rar bar mour jãn mej, ekitibuj Jesus, eo im Jeova ear kõjerkakpejeiki. Ro rar kõmour armej ro jet jãn mej ej Ilaija, Ilaisha, Jesus, Piter, im Paul. Menin kabwilõñlõñ kein rar wal̦o̦k itok wõt jãn kajoor eo an Anij. Ro “rewãnõk im ro rejjab wãnõk jim̦or” renaaj jerkak jãn mej im pãd ijin ioon lal̦, im men in elukkuun aorõk ñan karõk eo an Anij. (Jrb 24:15) Baibõl̦ ej bar kwal̦o̦k kõn rũkkapit ro jatin Jesus bwe renaaj jerkakpeje ñan ilañ, im ej n̦aetan jerkakpeje in “jerkakpeje eo m̦okta” ak “jerkakpeje eo kein kajuon.”—Pil 3:11; Rev 20:5, 6; Jon 5:28, 29; 11:25.
Jetõb ko rettoon.
Jejjab maroñ lo er im el̦ap aer kajoor. Bokin Jenesis 6:2 ej n̦aetaer ‘ro nejin Anij,’ im eoon 6 ilo bokin Jud ej n̦aetaer “enjel̦ ro.” Unin ej kõnke kar jab kõm̦anm̦an er bwe ren jetõb ro renana. Bõtab er make rar kõm̦m̦an bwe ren oktak im ri-kõjdat an Anij ilo aer kar jab pokake e ilo raan ko an Noa im ilo aer kar kobal̦o̦k ippãn Setan im jum̦ae Jeova.—Dt 32:17; Lk 8:30; Jrb 16:16; Jem 2:19.
Jetõb kwõjarjar.
Jiil̦.
Juon kein kõkal̦l̦e armej ro rar kõjerbale ñan kõkal̦l̦eik (ekkã aer likũt kõkal̦l̦e in ioon kũl̦e ak wax) men ko m̦weieer, ñan kaalikkare juon men bwe em̦ool, im ñan kapene juon pepe. Ñe rej jiil̦i peba ko ak men ko jet ekoba kõjãm ko im mejãn lõb ko, men in ear bõbrae an ro jet ukoti im kõpel̦l̦o̦ki. Kein jiil̦ ko etto rar kõm̦m̦an jãn dekã, ivory, ak jãn al̦al̦, im ilo jiil̦ kein rej kõm̦m̦an jekjekin lõta ak jabdewõt kain pija ie. Kar bar kõjerbale naan eo jiil̦ ñan kõkkar kõn juon men em̦ool, ak ñan kaalikkare juon men bwe ej an bar juon, ak ñan jitõñl̦o̦k ñan juon men en̦ojak.—Mt 27:66; Jon 6:27; Ep 1:13; Rev 5:1; 9:4.
Jitlo̦k.
Ñe juon ejjab m̦õñã ñan jidik ium̦win juon iien em̦õj karõke. Ri-Israel ro rar jitlo̦k ilo Raanin Kõllaajrak eo, ilo iien ko rej bũrom̦õj, im ilo iien ko rej aikuj jipañ im tõl jãn Anij. Ri-Ju ro rar karõk bwe ren jitlo̦k emãn alen kajjojo iiõ ñan kakeememej er kõn jorrããn ko rel̦l̦ap rar wal̦o̦k ñan aelõñ eo aer ilo iien ko remootl̦o̦k. Ijoke ejjab menin aikuj ñan an Kũrjin ro jitlo̦k.—Ezr 8:21; Ais 58:6; Mt 4:2; 9:14; Lk 18:12; Jrb 13:2, 3; 27:9.
Jikin eo Eokkwõjarjar.
Ej ruum̦ eo kein kajuon ilo im̦õn kõppãd eo ak ilo tampel̦ eo. Ruum̦ in ekilepl̦o̦k im ejenolo̦k jãn Jikin eo Eokkwõjarjar Otem Kwõjarjar. Ilo Jikin eo Eokkwõjarjar ilo im̦õn kõppãd eo, epãd jurõn l̦aam̦ eo, lokatok in kakaijurjur eo kõm̦m̦an jãn gold, juon tebõl̦ in bũreet in ajel̦o̦k ko, im kein jerbal ko kõm̦m̦an jãn gold. Im ilo tampel̦ eo, epãd lokatok gold eo, 10 jurõn l̦aam̦ gold, im 10 tebõl̦ in bũreet in ajel̦o̦k ko.—Ex 26:33; Hi 9:2.
Jikin eo Eokkwõjarjar Otem Kwõjarjar.
Ej juon ruum̦ ilowaan im̦õn kõppãd eo im ilo tampel̦ eo, ijo epãd tõptõp in bujen eo ie. Ãt eo juon etan ej kwõjarjar otem kwõjarjar. Ekkar ñan Kien Moses, eo wõt ear maroñ del̦o̦ñe jikin eo eokkwõjarjar otem kwõjarjar ej bũrij l̦apl̦ap eo, im iien eo ej del̦o̦ñ ej ilo iien kwõjkwõjin Raanin Kõllaajrak eo rekõn kõm̦m̦ane kajjojo iiõ.—Ex 26:33; Lv 16:2, 17; 1Kñ 6:16; Hi 9:3.
Jikin kõm̦m̦an wain.
Rekõn kõm̦m̦ane jikin kõm̦m̦an wain kein ilo aer kũbwij ruo ro̦ñ jãn dekã ko rel̦l̦ap im depakpak (limestone). Juon ro̦ñ eutiej im eo juon ettã, im ewõr juon ial̦an dãn ej pãd ikõtaan ro̦ñ kein ruo. Innem ilo aer jujuuri kũreep ko ilo ro̦ñ eo eutiej, ej to̦o̦rl̦o̦k dãnnier ñan ro̦ñ eo ettã. Kar bareinwõt kõjerbal naan in ñan kõkkar kõn ekajet eo an Anij.—Rev 19:15.
Jilel.
Juon men rej ukwi ñan kõjañe, im rekõn kõm̦m̦ane jãn mããl. Rekõn kõjerbale ñe rej kõm̦m̦an kõkal̦l̦e, im ñe rej kõjañjañ. Ilo bokin Revelesõn, ekkã an kwal̦o̦k kõn aer kõjañ jilel ko ñe rej itõn keeañ kõn ekajet ko an Jeova, ak ñe ej itõn wal̦o̦k men ko rekabwilõñlõñ jãne.—1Ko 15:52; Rev 8:7–11:15.
Jom̦õkaj.
Leen keinikkan ko m̦oktata rej wal̦o̦k ilo iien m̦adm̦õd, ak tõprak ko m̦oktata ilo jabdewõt men. Jeova ear kakien aelõñin Israel bwe ren ajel̦o̦k jom̦õkaj in men ko ewõr ippãer, emaroñ juon armej, menninmour, ak leen keinikkan ko aer. Aolep ri-Israel ro rar ajel̦o̦k jom̦õkaj in leen keinikkan ko aer ñan Anij ilo iien Kwõjkwõjin Bũreet Ejjab Kauwe im ilo Pentekost eo. Rar bar kõjerbal naan in “jom̦õkaj” ñan kõkkar kõn Christ im rũkkapit ro jet m̦õttan.—1Ko 15:23; Bõn 15:21; JK 3:9; Rev 14:4.
Joor.
Ear wõr joor ko ilo tampel̦ eo im m̦weo im̦õn kiiñ, eo Solomon ear kalõke. Kar kõjerbale naan kein “joor” ak “jurõn” ilo kõkkar ñan jitõñl̦o̦k ñan juon men eo ej rejetak ak jurake bar juon men (1Ti 3:15), im kar bar kõkkar kake ñan juon jerbal ak eddo eban jako (Rev 3:12) ilo Jeje ko jãn Kajin Grik.—Eka 16:29; 1Kñ 7:21.
Jouj eo el̦ap.
Ej itok jãn juon naanin Grik im ej jitõñl̦o̦k ñan men ko em̦m̦an ippãn juon armej ak men ko ej itoklimoen kaki. Ijoke ekkã aer kar kõjerbale naan in ñe ej kõnnaan kõn juon menin lel̦o̦k, ak aer kwal̦o̦k jouj. Ñe naan in ej kõnono kõn jouj eo el̦ap an Anij, innem ej jitõñl̦o̦k ñan menin letok eo an Anij me ear m̦õn̦õn̦õ in letoke ilo ejjel̦o̦k on̦ããn im ejjab kõtmãne bwe jen ukotl̦o̦k on̦ããn jouj eo an. Kõn men in, naan in ej kwal̦o̦k kõn joñan jouj im yokwe eo me Anij ej kwal̦o̦ke ñan kõj armej im an m̦õn̦õn̦õ in letok menin letok ko ñan kõj. Elõñ wãween kar ukote naanin Grik eo im ej wawa ioon men eo ej kõnono kake. Ijoke ilo ukokin Baibõl̦ in, el̦ap wõt kar ukote naanin Grik in ñan “jouj eo el̦ap.” El̦ap an naan in jitõñl̦o̦k ñan joñan jouj eo an juon eo ej lel̦o̦k juon menin lel̦o̦k ñan ro jet meñe ejjab tõllo̦kier.—2Ko 6:1; Ep 1:7.
Juda.
Etan l̦eo nejin Jekob kein kãmen ñan ippãn Lia. Ke Jekob ear babu ioon kinien m̦okta jãn an mej, ear kanaan bwe enaaj wal̦o̦ktok juon ri-tõl el̦ap im enaaj pãd ñan indeeo jãn baam̦le eo an Juda. Ke Jesus ear mour ijin ioon lal̦, ear itok jãn menmenbwij eo an Juda. Ãt in Juda ej bar jitõñl̦o̦k ñan juon iaan bwij ko bwijjin Israel im tokãlik kar jitõñl̦o̦k ñan aelõñ eo ej bõk etan Juda.—Jen 29:35; 49:10; Hi 7:14.
Jukjukun pãd.
Naan eo ilo kajin Grik ej jitõñl̦o̦k ñan juon iien me juon men el̦l̦ap ear wal̦o̦k/ej wal̦o̦k ak tõre eo juon armej ebuñbuñ ear mour ie, im armej rej keememeji, ãinwõt ‘tõre ko an Noa,’ ak ‘iien ko ãliktata.’ Naan in Grik eo ej bar jitõñl̦o̦k ñan juon tõre ak epepen me eoktak m̦wil im m̦anit ko an armej ro.
Jum̦ae.
Ilo Baibõl̦, naan in ej jitõñl̦o̦k ñan ro rej el̦l̦o̦k, kamakel̦o̦k iaaer, ak jol̦o̦k aer kobal̦o̦k ilo kabuñ eo em̦ool. Rejjab kõn̦aan jel̦ã ñan jidik kõn kabuñ eo em̦ool im rej jum̦aiki.—JK 11:9; Jrb 21:21; 2Te 2:3.
Juon m̦õttan joñoul.
Ej ñe juon ej kõl̦l̦ãikl̦o̦k ak lel̦o̦k juon m̦õttan joñoul, ak joñoul bõjjããn in keinikkan ko an, menninmour ko nejin, ak jãn jããn ko an, el̦aptata ñan rejetake jerbal ko an kabuñ. (Mal 3:10; Dt 26:12; Mt 23:23; Hi 7:5) Ekkar ñan Kien Moses, kajjojo iiõ armej ro rar aikuj lel̦o̦k ñan ri-Livai ro juon m̦õttan joñoul in leen jikin kallib ko aer. Im ñe menninmour ko aer rej lõñl̦o̦k, rar aikuj bareinwõt lel̦o̦k joñoul bõjjããn ñan ri-Livai ro. Ri-Livai ro rar bareinwõt jipañl̦o̦k bũrij ro ilo bwij eo an Aron ilo aer lel̦o̦k ñan er juon m̦õttan joñoul in men ko rar bõk jãn armej ro. Ewõr bar iien ko jet armej ro rar kõm̦m̦an aer juon m̦õttan joñoul. Ijoke ejjab juon kien ñan an Kũrjin ro lel̦o̦k juon m̦õttan joñoul.
Jurõn al̦al̦.
Ej juon joor rekõn kattotook armej ro ie. Jet aelõñ rar kõjerbal wãween in ñan m̦an juon armej ñan mej im/ak ñan totoik armej ro remej. Rekõn kõm̦m̦ane men in bwe en juon kein kakkõl ñan ro jet ak ñan kajook armej ro im̦aan mejãn ro jet. Ri-Assiria ro relukkuun kar buñbuñ kõn aer lãj ilo iien tarin̦ae ko. Joñan, ro me rej jibwe er ilo iien tarin̦ae ko rej kõjerbal juon jurõn al̦al̦ ekkañ ñan wãkare lo̦jieer im kalõõr lõñtak ñan ubeer im kattotook er. Ilo kien eo an ri-Ju ro, ñe juon ej ruprup kien ãinwõt kõnono n̦ae Anij ak kabuñ ñan ekjab, rej m̦okta kade armej in kõn dekã ak kõjerbal wãween ko jet ñan m̦ane. Innem tokãlik, rej bõk ãnbwinnin im kattotooki ilo jurõn al̦al̦ ak ilo wõjke ko bwe en kein kakkõl ro jet. (Dt 21:22, 23; 2Sa 21:6, 9) Jet iien ri-Rom ro rej lukwõj juon armej ilo jurõn al̦al̦ im kõtl̦o̦k bwe en ettoto m̦ae iien emej jãn an eñtaan kõn an maro, kwõle, metak, im jãn kajoorin an bwil al̦. Bõtab jet iien rej totoik armej ro ilo jurõn al̦al̦ ilo aer dilaiki peier im neer ãinwõt aer kar kõm̦m̦ane ñan Jesus. (Lk 24:20; Jon 19:14-16; 20:25; Jrb 2:23, 36)—Lale AL̦AL̦ IN EÑTAAN.
K
Kabwilõñlõñ; Menin kabwilõñlõñ.
Kaijurjur.
Kaijurjur in ej kitibuj men ko reñaj bwiier. Menin kakaijurjur eo ejejuwaan im ewõr emãn men ko ie me rej kobaiki ippãn doon, rar kõjerbale ilo im̦õn kõppãd eo im ilo tampel̦ eo. Ej bwil in jibboñ im in boñ ioon lokatok in kaijurjur eo ilo Jikin eo Eokkwõjarjar, im ilo Raanin Kõllaajrak eo ej bwil ilo Jikin eo Eokkwõjarjar Otem Kwõjarjar. Men in ear kõkkar kõn jar ko rem̦m̦an an ri-karejar ro retiljek an Anij. Karõk in ejjab menin aikuj ñan an Kũrjin ro l̦oore.—Ex 30:34, 35; Lv 16:13; Rev 5:8.
Kallim̦ur; Kajje.
Ñe juon ej kam̦ool ñan Anij bwe enaaj kõm̦m̦ane juon jerbal ñane, im bwe enaaj lel̦o̦k juon menin lel̦o̦k ak joortak, ak bwe enaaj kõjparoke jãn jet men meñe rejjab n̦ae kien. Emaroñ bar mel̦el̦ein ñe juon ej kwal̦o̦k naan ko ñan kaalikkar bwe juon men em̦ool, ak bwe enaaj kõm̦m̦ane ak jab kõm̦m̦ane juon men. Ekkã aer kõm̦m̦ane men in ñan ro reutiej, el̦aptata ñan Anij. Jeova ear lukkuun kapene bujen eo an ippãn Ebream ilo an kar kõm̦m̦ane juon kallim̦ur.—Jen 14:22; Hi 6:16, 17.
Kanaan.
Ennaan ko jãn Anij, im emaroñ kõjerbal jet wãween ko ñan kwal̦o̦k kõn ankilaan ak emaroñ kõjerbal armej ro ñan keeañ kake ñan ro jet. Kanaan ko emaroñ kitibuj katak ko kõn mour jim̦we, juon kien ak naanin ekajet jãn Anij, im emaroñ juon ennaan kõn juon men enaaj wal̦o̦k.—Mt 13:14; 2Pi 1:20, 21.
Kapit.
Naanin Hibru eo ej mel̦el̦ein “iri kõn dãn.” Ekkã aer kar kõjerbal weil̦ ñan kapit juon armej ak juon men ñan kaalikkar bwe em̦õj ajel̦o̦k ñan juon jerbal ejejuwaan. Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, kar kõjerbale naan in ñe rej kõnono kõn an kar jetõb kwõjarjar lutõk ioon ro kar kããlõt er ñan bõk kõjatdikdik eo ñan mour ilañ.—Ex 28:41; 1Sa 16:13; Lk 4:18; Jrb 10:38; 2Ko 1:21.
Katiiñ.
Katok.
Ej ñe juon ej lel̦o̦k an menin joortak ñan Anij ñan kwal̦o̦k an kam̦m̦oolol, kwal̦o̦k an ajl̦o̦k kõn juon bõd ear kõm̦m̦ane, im ñan kakõm̦anm̦an kõtaan eo an ippãn Anij. Armej rar make lel̦o̦k elõñ kain menin joortak ak katok ko, ekitibuj menninmour ko. Men in ear jino ippãn Ebel m̦ae tõre eo Kien Moses ej kab lukkuun kakien bwe ren kõm̦m̦ane men in. Im ãlikin an kar Jesus ajel̦o̦k mour eo an bwe en juon menin katok eweeppãn, ear jab menin aikuj kiiõ ñan aer katok kõn menninmour ko. Ijoke Kũrjin ro rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lel̦o̦k aer menin katok ilo kõkkar ñan Anij.—Jen 4:4; Hi 13:15, 16; 1Jo 4:10.
Katok in jerawiwi.
Juon menin joortak im juon ej katok kake ñe ej jirilo̦k im jerawiwi kõn an jab weeppãn. Ñan bõk jeorl̦o̦k bõd, elõñ kain menninmour ko armej rar katok kaki ekkar ñan joñan maroñ ko aer, im emaroñ juon kau kom̦aan ak juon bao pigeon.—Lv 4:27, 29; Hi 10:8.
Kein inene.
Juon men rej likũt iaeran juon armej ñan an ineeke jet men em̦õj kattotooki ie. Ak emaroñ juon al̦al̦ ej pãd kenwan ruo menninmour (ekkã aer kõjerbal kau) ñan aike kein jerbal ko an ri-kallib ro ak waan jerbal ko. Ri-kõm̦akoko ro rekõn ineeki men ko reddo, eñin unin ekkã aer kar kõjerbal naan in kein inene ñan kõkkar kõn an juon kõm̦akoko ak pãd ium̦win maroñ eo an bar juon, im ñan jerbal ko renana im eñtaan. Ñe ej kõnono ilo wãween in, ruji al̦al̦ in inene ko, men in ej mel̦el̦ein kanemkwõj ak karõl̦o̦k jãn kõm̦akoko, eñtaan, im jãn jerbal ko renana.—Lv 26:13; Mt 11:29, 30.
Kein kaijurjur.
Juon kein jerbal kõm̦m̦an jãn gold, jelba, ak kõba, im rekõn kõjerbale ilo im̦õn kõppãd eo im tampel̦ eo ñan ittil kaijurjur. Rar bar kõjerbale ñan jol̦o̦k mãlle jãn lokatok eo im wick in l̦aam̦ ko em̦õj aer bwil ilo jurõn l̦aam̦ ko kõm̦m̦an jãn gold. Rar bar n̦aetan kein jerbal in, nien melkwaarar.—Ex 37:23; 2Kr 26:19; Hi 9:4.
Kein tarin̦ae ko.
Aolepen men ko rũttarin̦ae ro rej kõn̦aki ñan kõjparok er make, ãinwõt el̦mõt, penjãn ob, kañũr, penjãn ne, im kein tõrak.—1Sa 31:9; Ep 6:13-17.
Kena.
Eñin etan Kom̦lal̦ in Hinnom ilo kajin Grik, im ear pãd iturõk turilikin Jerusalem ilo iien ko etto. (Jrm 7:31) Rar kõjerbale naan in ñan kanaan kõn juon jikin ãnbwinnin ri-mej ro renaaj kar ejjeplõklõk ie. (Jrm 7:32; 19:6) Ejjel̦o̦k kein kam̦ool ej kwal̦o̦k bwe armej ro ak menninmour ko rar bwil ilo Kena im eñtaan. Kõn men in, jikin in ejjab kõkkar kõn juon jikin me an armej ro rej bwil im eñtaan ie ñan indeeo. Ijoke, Jesus im ri-kal̦oor ro an rar kõjerbal naan in Kena ñan kõkkar kõn kaje eo rej n̦aetan “mej kein karuo,” eo ej jitõñl̦o̦k ñan ro naaj ko̦kkure er im renaaj lukkuun jako ñan indeeo.—Rev 20:14; Mt 5:22; 10:28.
Kerub.
Rej enjel̦ ro reutiejl̦o̦k im ewõr jerbal ko rejejuwaer rej kõm̦m̦ani. Enjel̦ rein reoktak jãn serap ro.—Jen 3:24; Ex 25:20; Ais 37:16; Hi 9:5.
Kien.
Kien Moses.
Kilin wiit ko.
Kilin wiit ko ak baarl̦i ko rej kõjenolo̦ki ãlikin aer bõk kobbaer. Kar waanjoñak kake kilin men kein ñan kõkkar kõn men ko ejjel̦o̦k tokjãer im men ko ejjel̦o̦k en̦ ekõn̦aan bũki.—Sam 1:4; Mt 3:12.
Kom̦ja eo an Rom.
Ko̦o̦l; Lia.
Ñe juon ej kalõl̦ño̦ñ ak ba men ko renana bwe ren itok ioon juon armej ak juon men. Ejjab kõnono kõn juon eo ej kõnejnej ak kõnnaan ilo an lãj im illu. Ekkã aer ba naanin ko̦o̦le ko ñan kwal̦o̦k ak kanaan kõn men ko renana renaaj wal̦o̦k, im ñe naan kein rej itok jãn Anij ak jãn juon eo ear kõmaroñe, innem renaaj jejjet kũtieer im tõprak.—Jen 12:3; Bõn 22:12; Mk 11:21; Jrb 23:12; Rom 12:14; Ga 3:10.
Kõjota eo an Irooj.
Juon iien kõjota im rej kõjerbal bũreet ejjab uwe, eo ej kõkkar kõn ãnbwinnin Christ, im rej kõjerbal wain, eo ej kõkkar kõn bõtõktõkin. Ej juon iien ñan kakeememeje mej eo an Jesus. Kõnke ear juon iien me Kũrjin ro rar aikuj in kakeememeje, ebar ekkar ñan ad n̦aetan “Kwõjkwõjin Keememej” eo.—1Ko 11:20, 23-26.
Kõl̦l̦ã on̦ããn ñan rõl̦o̦k.
Ej ñe juon ej kõl̦l̦ã on̦ããn an bar juon maroñ rõl̦o̦k jãn kalbuuj, kaje, eñtaan, jerawiwi, ak jãn an pãd ium̦win juon eddo ak jerbal. Ijoke ejjab jããn wõt ej jerbal ñan karõl̦o̦k juon armej jãn men kein. (Ais 43:3) Elõñ wãween ko ekar kitibuj an armej ro kõl̦l̦ã on̦ããn an juon rõl̦o̦k. Ñan waanjoñak ilo Israel, kar aje aolep l̦adik ro ak menninmour kom̦aan ko rej m̦aanje ñan Jeova, im kiiõ rej an Jeova wõt. Innem bwe ren maroñ anemkwõj, juon ej aikuj kõl̦l̦ã. (Bõn 3:45, 46; 18:15, 16) Bareinwõt, el̦aññe ewõr juon kau kom̦aan elãj im rejjab lukwõje im ej m̦an juon armej, eokwe renaaj aikuj m̦ane armej eo nejin kau in ñan mej. Ijoke bwe en jab mej, ej aikuj in kõl̦l̦ã on̦ããn an rõl̦o̦k. (Ex 21:29, 30) Bõtab el̦aññe juon ej uror im ejjab jirilo̦k men eo ear kõm̦m̦ane, innem enaaj aikuj in mej. Reban bõk on̦ããn ñan an maroñ el̦l̦ã im mour. (Bõn 35:31) Ak men eo eaorõktata ej men eo el̦ap an Baibõl̦ kwal̦o̦k kake. Ej eñin bwe Christ ear mej bwe en kõl̦l̦ãiki on̦ããn an armej rõl̦o̦k jãn jerawiwi im mej.—Sam 49:7, 8; Mt 20:28; Ep 1:7.
Kwõjarjar.
Kadkad eo kadkadin Jeova. Ej mel̦el̦ein ejjel̦o̦k ettoon ñan jidik, im erreo ak kwõjarjar ilo men otemjej. (Ex 28:36; 1Sa 2:2; Jon 17:11) Ilo kajin Hibru ak Grik, ñe naan in ej jitõñl̦o̦k ñan armej (Mk 6:20; Jrb 3:21), men ko (Rom 7:12; 11:16; 2Ti 3:15), jikin ko (Mt 4:5; Jrb 7:33; Hi 9:1), im m̦akũtkũt ak jerbal ko (Ex 36:4), innem ej mel̦el̦ein bwe kar kõjenolo̦ki ak kokkwõjarjari ñan Anij eo eokkwõjarjar, mel̦el̦ein em̦õj kõjenolo̦ki ñan jerbal ko an Jeova. Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, naan ko kar ukote ñan naan in “kwõjarjar” rej bareinwõt jitõñl̦o̦k ñan juon eo ej erreo ilo m̦wil ak kõm̦m̦an.—2Ko 7:1; 1Pi 1:15, 16.
Kwõjkwõjin Aje.
Raan eo rar keememeje kajjojo iiõ kõn aer kar karreoiki tampel̦ eo ãlikin an Antiochus Epiphanes kattoone. Kwõjkwõj in ear jinoe ilo 25 raan ilo allõñin Kislev im rar kõm̦m̦ane ium̦win 8 raan.—Jon 10:22.
Kwõjkwõjin Bũreet Ejjab Kauwe.
Kwõjkwõj eo m̦oktata iaan kwõjkwõj ko jilu rel̦l̦ap ri-Israel ro rar kõm̦m̦ani kajjojo iiõ. Ej jinoe ilo Nisan 15 raan ãlikin raanin Kijoone eo, im rar kõm̦m̦ane ium̦win jimjuon raan. Ilo iien in, rar m̦õñã wõt bũreet ejjab kauwe ñan kakeememej er kõn iien eo rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt.—Ex 23:15; Mk 14:1.
Kwõjkwõjin Im̦õn Kõppãd.
Ilo kõl̦õn̦ta eo an ri-Ju ro, rar kõm̦m̦ane kwõjkwõj in ilo allõñin Etanim jãn 15 raan ñan 21 raan. Ear juon iien aer kwõjkwõj iien m̦adm̦õd ilo jem̦l̦o̦kin juon iiõ in kallib keinikkan ilo Israel, im ekar juon iien lañlõñ im kam̦m̦oolol kõn an Jeova kõjeraam̦m̦an keinikkan ko aer. Ium̦win raan ko rej kõm̦m̦ane kwõjkwõj in, armej ro rej jokwe ilo im̦õn kõppãd ko ilo bõrwajin m̦õko im̦weer ñan kakeememej er kõn iien eo rar diwõjl̦o̦k jãn Ijipt. Kwõjkwõj in kar juon iaan kwõjkwõj ko jilu me em̦m̦aan ro rar aikuj pãd ie ilo Jerusalem.—Lv 23:34; Ezr 3:4; Jon 7:2.
Kwõjkwõjin Kijoone.
Kumi in Stoik.
Rimmãlõtlõt ro jãn juon kumi in ri-Grik, im rej tõmak bwe m̦õn̦õn̦õ ej itok jãn an juon kal̦apl̦o̦k an mel̦el̦e kõn lal̦ in im ñe ej mour ekkar ñan mel̦el̦e ko ear loi kõn lal̦ in. Ekkar ñan l̦õmn̦ak eo aer, rej ba bwe juon eo emãlõtlõt ejel̦ã dãpij eñjake ko an jekdo̦o̦n ñe ej iioon eñtaan ak ñe ej lo menin kam̦õn̦õn̦õ ko.—Jrb 17:18.
Kũbween kijdik.
Juon m̦anit rekõn kõm̦m̦ane ñe rej itõn kõm̦m̦ane juon pepe. Rej kõjerbal dekã jiddik ko ak m̦õttan al̦al̦ ko reddik, im rej aini ippãn doon im likũti ilo nuknuk ko aer ak ilo juon men, innem rej rukruke. Men eo m̦oktata ej wõtlo̦k ak rej kanõke, eñin pepe eo renaaj kããlõte. Ekkã aer kar jar m̦okta jãn aer kõm̦m̦ane men in.—Mt 27:35; Jrb 1:26.
Kũrjin.
Ãt eo Anij ear n̦aetan ro ri-kal̦ooran Jesus Christ.—Jrb 11:26; 26:28.
L
Lejãn.
Lepton.
Libõn keememej.
Ej lõb eo libõn juon eo emej. Naan eo ilo kajin Grik ej mne·meiʹon im ej mel̦el̦ein “ñan kakeememej.” Men in ej kaalikkar bwe eo emej ej pãd ilo ememej eo an armej ro im Anij.—Jon 5:28, 29.
Likũt pein ioer.
Livai; Ri-Livai.
Etan l̦eo nejin Jekob kein kajilu ñan ippãn Lia, im bwij eo bwijjin ear etn̦ake etan. Ear wõr jilu kumi ilo bwijjin Livai im rar itok jãn l̦õm̦aro jilu nejin. Jet iien naan in “ri-Livai ro” ej jitõñl̦o̦k ñan aolep ro bwijjin Livai, im ekkã an jab kobaik bũrij ro ilo baam̦le eo an Aron. Aolep jikin ko kar ajeji ñan bwij ko ilo Ãneen Kallim̦ur eo, ear ejjel̦o̦k an bwijjin Livai kõj ie, ijoke kar lel̦o̦k 48 bukwõn ilo jikin kein bwe en aer.—Dt 10:8; 1Kr 6:1; Hi 7:11.
Lokatok.
Jikin aer ajil̦o̦k menin katok ko ak menin kaijurjur ko ilo iien aer kabuñ, im rej kõm̦m̦ane jãn bwidej, dekã, ak jãn al̦al̦ im itulikin elibobo kõn mããl. Ilo ruum̦ eo kein kajuon ilo im̦õn kõppãd eo im ilo tampel̦ eo, ewõr juon kar “lokatok gold” edik im rar kõjerbale ñan aje menin kaijurjur ko. Kar kõm̦m̦ane lokatok in jãn al̦al̦ im itulikin elibobo kõn gold. Im ilo mel̦an eo inabõj, ear wõr juon ‘lokatok kõba’ ekilepl̦o̦k im rar kõjerbale ñan tile menin katok ko kake. Kabuñ ko reriab rar bareinwõt kõjerbal lokatok ko ilo aer kabuñ.—Ex 39:38, 39; 1Kñ 6:20; Mt 5:23, 24; Lk 1:11; Jrb 17:23.
Lokõs.
Juon kain jel̦o im rej kãke im idepdep ippãn doon. Ilo Kien Moses, menninmour in kar watõke bwe erreo ñan m̦õñã. Ñe rej ippãn doon im kãke rej kañ jabdewõt men ijo rej ilo̦k iel̦o̦k im kõm̦m̦an an l̦ap jorrããn. Ekkã aer watõke bwe ej juon menin kaeñtaan.—Ex 10:14; Mt 3:4.
Lom̦al̦o in kijeek.
Juon jikin ilo kõkkar me ej bwil “kõn kijeek im sulfur,” im ej mel̦el̦ein “mej kein karuo.” Naaj jol̦o̦k ro rej m̦akoko in ukel̦o̦k, Tepil̦ eo, im bareinwõt mej im Lõb (ak Hedis) n̦a ilo lom̦al̦o in. Kõnke kijeek ejjab maroñ lukkuun ko̦kkure jetõb ko rettoon im mej kab Hedis, men in ej kaalikkar bwe lom̦al̦o in ej juon jikin ilo kõkkar. Ejjab juon jikin eñtaan ñan indeeo, bõtab ej kõkkar kõn jako ñan indeeo.—Rev 19:20; 20:14, 15; 21:8.
Lõb.
Ñe naan in ejjab kiãptõl̦, ej jitõñl̦o̦k ñan libõn juon armej. Bõtab, ñe naan in ej kiãptõl̦ ej jitõñl̦o̦k ñan lõb eo ilo kõkkar libõn aolep armej. Naan eo ilo kajin Hibru ej “Sheol,” im ilo kajin Grik ej “Hedis.” Ilo Baibõl̦, naan in ej juon naanin kõkkar kõn juon jikin ak wãween pãd me ejjel̦o̦k jerbal ak l̦õmn̦ak ie.—Jen 47:30; Ekl 9:10; Mt 27:61; Jrb 2:31.
Lõba; Ri-lõba.
Juon kain nañinmej in kil elukkuun nana. Ilo raan kein, naan in lõba ej jerbal ñan ro rej bõk nañinmej in. Bõtab ilo Jeje ko, ear jab jitõñl̦o̦k wõt ñan armej ro kõnke ear bar jelõt nuknuk ko im m̦õko im̦õn armej ro. Juon eo ej bõk nañinmej in ekkã aer ba ri-lõba.—Lv 14:54; Lk 5:12.
L̦
L̦õñ.
Naan eo ilo kajin Grik ej por·neiʹa, im ej jitõñl̦o̦k ñan aolep m̦anit ko rettoon. Ej kitibuj lejãn, em̦m̦aan ak kõrã ro rekijoñ, ñe ruo armej rej babu ippãn doon ak rejjañin m̦are, ñe em̦m̦aan ñan em̦m̦aan ak kõrã ñan kõrã rej babu ippãn doon, im ñe juon ej babu ippãn menninmour ko. Ilo bokin Revelesõn, ej kõjerbal naan in l̦õñ ilo kõkkar ñan kwal̦o̦k kõn an kabuñ ko reriab ak Babil̦on El̦ap kobal̦o̦k ippãn ri-tõl ro an lal̦ in bwe en wõr an maroñ ak kajoor im bwe en m̦weiie. (Rev 14:8; 17:2; 18:3; Mt 5:32; Jrb 15:29; Ga 5:19)—Lale EM̦M̦AAN AK KÕRÃ RO REKIJOÑ.
M
Manna.
M̦õñã eo Jeova ear lel̦o̦k kijen ri-Israel ro ke rar pãd ilo ãne jem̦aden ium̦win 40 iiõ. Ilo kabwilõñlõñ ear make wal̦o̦k ioon bwidej ñe ej m̦õl̦awi aolep jibboñ ijello̦kun wõt raanin Jabõt. Iien eo jinointata ke ri-Israel ro rar loe men in, rar ba, “Ta kein?” ak ilo kajin Hibru, “man huʼ?” (Ex 16:13-15, 35) Bareinwõt, Jesus ear kõnono kõn manna ilo kõkkar.—Jon 6:49, 50.
Masedonia.
Juon jikin ej pãd itueañin Greece. Ear jino buñbuñ ke ear pãd ium̦win maroñ eo an Alexander eo El̦ap, im ear wõr an make kien m̦ae iien eo ri-Rom ro rar itok im anjo̦ ioon. Masedonia ear pãd ium̦win kien eo an Rom ilo tõre eo rijjilõk Paul ear lol̦o̦k jikin ko ilo Europe ilo tũreep eo an jinointata. Paul ear lol̦o̦k jikin in jilu alen.—Jrb 16:9.
Mel̦an.
Ijo inabõjin wõt im̦õn kõppãd eo im kar wõrwõre. Tokãlik ear wõr juon mel̦an inabõjin wõt tampel̦ eo im ewõr juon wõrwõr ear kaapool̦e. Lokatok eo rej kõjerbale ñan tile menin joortak ko ear pãd ilo mel̦an im̦õn kõppãd eo, im ilo bar mel̦an eo ilowa ilo tampel̦ eo. Bareinwõt, elõñ jikin jokwe ko im m̦õko m̦õn kiiñ ro me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe elõñ aer mel̦an.—Ex 8:13; 27:9; 1Kñ 7:12; Mt 26:3; Mk 15:16; Rev 11:2.
Men eo ettino im eokkwõjarjar.
Menin joortak ko rej tũli.
Messaia.
Ej itok jãn juon naan ilo kajin Hibru im ej mel̦el̦ein “kapit” ak “eo em̦õj kapiti.” Im naan eo ilo kajin Grik ej “Christ.”—Dan 9:25; Jon 1:41.
Midia; Ri-Midia.
Ej armej ro rar wal̦o̦ktok jãn Medai, l̦eo nejin Jepet. Armej rein rar jukjuk im amn̦ak ilo jikin ko repikin wõt juon ilo tol̦ ko ilo Iran. Tokãlik kar n̦aetan jikin in Midia. Ri-Midia ro rar pãd ilo Jerusalem ilo Pentekost 33 C.E.—Jrb 2:9.
Mina.
Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, juon mina ej tarrin 100 drachma. Eddon ej 340 g (10.9.oz t).—Lk 19:13.
Molok.
Ej anij an ri-Amon ro; bõlen ãt ko jet etan anij in ej Malcam, Milkõm, im Molek.—Jrb 7:43.
Mõr.
Juon kain bwilin wõjke im eñaj, im rej bõke jãn wõjke ko etaer Commiphora. Wõjke kein rekadu im relõklõk. Mõr ej juon iaan men ko rekõn kãreiki ñan weil̦ eo eokkwõjarjar rej kõjerbale ñe rej kapit juon eo em̦õj kããlõte. Rar bar kõjerbale ñan kañaje bwiin nuknuk ko, ak kein kiki ko, im men ko jet. Rar bar kãreiki ñan weil̦ ko rej kapit ak iri ãnbwinnier kaki. Bareinwõt, rar bar kãreiki ñan wain ko bwe ren lukkuun enno̦ ñan idaak. Im rekõn bar kõjerbale ñan kõpooj ãnbwinnin ri-mej ro m̦okta jãn aer kalibwin er.—Ex 30:23; JK 7:17; Mk 15:23; Jon 19:39.
M̦
M̦aanje.
Ekkã an jitõñl̦o̦k ñan l̦adik eo erũttotata nejin juon em̦m̦aan. Ilo iien ko an ri-karejar ro etto, eo ej m̦aanje ekõn juon eo eutiej im eaorõk ilo baam̦le eo. Im ñe jemãn ejako, e eo ej bõk jikin im tõl baam̦le eo. Jesus ej m̦aanje eo nejin Jeova, im e eo m̦oktata kar kõm̦anm̦ane iaan aolep menin kõm̦anm̦an ko, bareinwõt e eo m̦oktata ear jerkak jãn mej.—Jen 25:33; Ex 11:5; Kol 1:15; Rev 1:5.
M̦ail̦.
Juon iaan wãween ko ñan joñe ettol̦o̦kin juon jikin. Ilo Jeje ko jinointata ilo Kajin Grik, ear wal̦o̦k naan in juon wõt alen im ej pãd ilo bokin Matu 5:41. Bõlen m̦ail̦ eo rar kõjerbale ilo eoon in ej joñan m̦ail̦ eo ri-Rom ro rar kõjerbale, juon m̦ail̦ kar ippãer ej tarrin 4,854 ne (1,479.5 m). Ebar wal̦o̦k naan in m̦ail̦ ilo bokin Luk 24:13, Jon 6:19, im Jon 11:18. Ijoke joñak eo kar kõjerbale ilo eoon kein ilo Jeje ko jãn Kajin Grik ej stadia, bõtab kar ukote ñan m̦ail̦ ekkar ñan joñan stadia ko kar kõjerbale ilo eoon kein.
M̦wijm̦wij.
N
Nard.
Juon weil̦ emera an bũrõrõ, eñaj im el̦ap on̦ããn. Rekõn kõm̦m̦ane jãn juon kain menin eddek (Nardostachys jatamansi). Kõn an l̦ap on̦ããn, rekõn bõk jidikin im kãreiki ippãn weil̦ ko jet ejjab l̦ap on̦ãer, im jet iien rej kõm̦m̦an riabin weil̦ in im wiakake. Mark im Jon rar jim̦or je im ba bwe kar kapit Jesus kõn weil̦ eo me “kar jab kãreiki kõn jabdewõt.”—Mk 14:3; Jon 12:3.
Nejin armej.
Enañin 80 alen an naan in wal̦o̦k ilo bokin Gospel ko. Naan in ej jitõñl̦o̦k ñan Jesus Christ, im ej kaalikkar bwe ear kanniõk im bõtõktõk kõnke ear l̦otaktok jãn armej, im ear jab juon jetõb me ear ukot m̦õran ñan armej. Naan in ej bar kaalikkar bwe kanaan eo ilo Daniel 7:13, 14 enaaj jejjet kũtien ippãn Jesus. Ilo Jeje ko jãn Kajin Hibru, naan in nejin armej ear jitõñl̦o̦k ñan Ezekiel im Daniel, im ej kwal̦o̦k kõn oktakin ri-kõnono rein ruo im Anij, eo im ear lel̦o̦k ennaan bwe ren kwal̦o̦k kake.—Ezk 3:17; Dan 8:17; Mt 19:28; 20:28.
Nejin Devid.
Neʹphesh; psy·kheʹ.
Naan in neʹphesh ej kajin Hibru im naan in psy·kheʹ ej kajin Grik. Ke kar ukoti naan kein ilo jet eoon ilo Baibõl̦ in M̦ajel̦ ko, rar kõjerbal naan eo an. Bõtab, ejjab jim̦we ukok in kõnke naan in ej letok mel̦el̦e eo ebõd bwe ñe juon armej emej, an ej mour m̦aanl̦o̦k wõt ak bwe ewõr juon men ilowaan armej eo ejjab mej. Naan kein neʹphesh im psy·kheʹ rej jitõñl̦o̦k ñan (1) armej, (2) menninmour, ak (3) mour eo an juon armej ak menninmour. (Jen 1:20; 2:7; Bõn 31:28; 1Pi 3:20) Kõn men in, ilo ukokin Baibõl̦ in, kar ukote naanin Hibru im Grik in ekkar ñan ta ko eoon ko rej kõnono kake. Innem, ewõr iien kar ukote naan kein im ba “mour” “menninmour” ak “armej.” Naan kein neʹphesh im psy·kheʹ remaroñ bareinwõt jitõñl̦o̦k ñan ãnbwinnin juon ri-mej.—Bõn 6:6; Hag 2:13.
Nien wain.
Rekõn kõm̦m̦ani nien wain ko jãn kilin menninmour ko ãinwõt koot ko ak jiip ko. Ñe ekããl nien wain ko, rej teiñil̦o̦k kõn wain kõnke ilo an wain eo mõñl̦o̦k ej kõm̦m̦an an wõr kõto ilowaan, innem ekõm̦m̦an an men eo nien kilepl̦o̦k. Bõtab, el̦aññe em̦or enaaj potak.—Jos 9:4; Mt 9:17.
Nisan.
Kar ãt eo m̦okta ej Abib, bõtab ãlikin kar iien jipo̦kwe eo ilo Babil̦on, ear oktak ñan ãt in Nisan. Eñin ej allõñ eo jinointata an ri-Ju ro ekkar ñan kõl̦õn̦ta eo aer eokkwõjarjar, im ej allõñ eo kein kajimjuon ekkar ñan kõl̦õn̦ta eo rar kõjerbale ñan ekkat keinikkan. Allõñ in ej jino jãn lukwõl̦pãn M̦aaj l̦o̦k ñan lukwõl̦pãn Eprõl̦. (Nih 2:1) Rar kõm̦m̦ane kwõjkwõjin Kijoone eo an ri-Ju ro ilo Nisan 14 raan, im Jesus Christ ear ejaake kõjota eo an Irooj ilo ejja raan in wõt. (Lk 22:15, 19, 20) Bareinwõt, eñin ej raan eo rar m̦ane ilo aer totoiki ilo al̦al̦ in eñtaan eo.—Lk 23:44-46.
Nuknuk el̦ap iden.
Ej m̦õttan nuknuk ko remijel im rekõn kõm̦m̦an iep ak bag ko kaki, ãinwõt bag in nien wiit ko im ko ãierl̦o̦kwõt. Rej ãje kõn kool̦an koot ko rekilmej im bũrawũn. Bareinwõt, rekõn ekkõn̦ak nuknuk rot in ilo iien ko rej bũrom̦õj.—Jen 37:34; Lk 10:13.
P
Parisi.
Ej juon kumi in ri-tõl ro ilo kabuñ eo an ri-Ju ro ilo tõre ko an rijjilõk ro, im eoktakl̦o̦k jidik tõmak eo aer. Rein rar jab itok jãn bwij eo an bũrij ro, bõtab ear tarjen joñan aer kõjparok Kien Moses. Ear bar l̦ap aer kautiej im kaorõk m̦anit ak katak ko an armej. (Mt 23:23) Rar jum̦ae aolep m̦anit ko an ri-Grik ro. Im kõn an kar l̦ap aer jel̦a kõn Kien eo im m̦anit ko an ri-Ju ro, ear kõm̦m̦an bwe en l̦ap aer maroñ ioon armej ro. (Mt 23:2-6) Jet iaan rein rar uwaan Im̦õn Ekajet eo El̦ap an ri-Ju ro. Ekkã an rein kar jum̦ae Jesus kõn raanin Jabõt, kõn m̦anit, im kõn an kar kobal̦o̦k ippãn rijjerawiwi im ri-tõltõl eowõj ro. Jet iaan Parisi ro rar oktak im erom Kũrjin, ekoba Saul, eo ej jãn Tarsus.—Mt 9:11; 12:14; Mk 7:5; Lk 6:2; Jrb 26:5.
Pãd.
Ilo jet jebta ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, naan in ej kõnono kõn iien eo Jesus Christ ej irooj. Ear jino jãn iien eo kar kairooje im ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt ñan raan ko ãliktata an jukjukun pãd in. Pãd eo an Christ ewõr joñan aetokan, ejjab wal̦o̦k innem m̦õkaj an kajju jako.—Mt 24:3.
Pedetaij.
Juon jikin kallib eaiboojoj. Pedetaij eo jinointata kar Iden, eo Jeova ear kõm̦m̦ane ñan em̦m̦aan im kõrã eo jinointata. Ke Jesus ear kõnnaan ñan juon iaan ri-nana ro rar toto ioon juon al̦al̦ in eñtaan, ear kaalikkar bwe lal̦ in enaaj erom juon pedetaij. Naan eo ilo 2 Korint 12:4 ej jitõñl̦o̦k ñan juon pedetaij ilo kõkkar, im naan eo ilo Revelesõn 2:7 ej jitõñl̦o̦k ñan pedetaij eo ilañ.—Al 4:13; Lk 23:43.
Penjãn tõptõp.
Ej kein kalbubuuk tõptõp in bujen eo. Im bũrij l̦apl̦ap eo ear kabbũtũktũki im̦aanin kõn bõtõktõkin menin katok ko, eo ej katok in jeorl̦o̦k bõd ilo Raanin Kõllaajrak eo. Naan eo ilo kajin Hibru ej itok jãn naan eo ej mel̦el̦ein “ñan kalbubu (jerawiwi)” ak emaroñ mel̦el̦ein “ñan jeoril̦o̦k (jerawiwi).” Penjãn tõptõp eo ear kõm̦m̦an jãn gold im ewõr ruo kerub ioon im kajjojo rej pãd ilo jabõn.—Ex 25:17-22; 1Kr 28:11; Hi 9:5.
Pentekost.
Kwõjkwõj eo kein karuo iaan kwõjkwõj ko jilu rel̦l̦ap me aolep em̦m̦aan ro rej ri-Ju rar aikuj in pãd ie ilo Jerusalem. Pentekost ej mel̦el̦ein “Kalemñoul (Raan),” im eñin ej naan eo kar kõjerbale ilo Jeje ko jãn Kajin Grik. Bõtab, naan ko kar kõjerbale ilo Jeje ko jãn Kajin Hibru ej Kwõjkwõjin M̦adm̦õd ak Kwõjkwõjin Wiik. Kwõjkwõj in ear wal̦o̦k ilo raan eo kein kalemñoul, eo im rar jino bõnbõn liktak jãn Nisan 16 raan.—Ex 23:16; 34:22; Jrb 2:1.
Peptaij.
Peran in kõm̦m̦ani men ko renana.
Naan kein rej itok jãn naanin Grik eo a·selʹgei·a im ej jitõñl̦o̦k ñan juon eo ej lukkuun rupe kien ko an Anij im ejjab jook im kea ñan jidik. Kõm̦m̦an ko an armej in rej kwal̦o̦k an kõjekdo̦o̦n im an ejjel̦o̦k an kautiej kakien ko, naanin jiroñ ko, im ro ewõr aer maroñ. Naan kein rejjab jitõñl̦o̦k ñan bõd dikdik ko armej rej kõm̦m̦ani.—Ga 5:19; 2Pi 2:7.
Pero.
Ej juon taitõl̦ an kiiñ ro an Ijipt. Kar kwal̦o̦k etan l̦alem iaan Pero ro ilo Baibõl̦ (Shaishak, So, Tirhaka, Niko, im Hopra). Bõtab Pero ro jet kar jab kwal̦o̦k etaer, ekoba ro me Ebream, Moses, im Josep rar jelm̦ae im kõnono ippãer.—Ex 15:4; Rom 9:17.
Pneuʹma.
Ej juon naanin Grik im elõñ mel̦el̦ein. Aolepen mel̦el̦e ko an naan in rej jitõñl̦o̦k ñan jetõb ko im men ko armej rejjab maroñ loi, bõtab elukkuun alikkar jerbal ko aer. Kar kõjerbale naanin Grik in pneuʹma ñan jitõñl̦o̦k ñan (1) kõto, (2) menono in mour an armej im menninmour, (3) bũruon armej, eo ej kõm̦akũti bwe en kõm̦m̦an ak ba juon men, (4) ennaan ko jãn jetõb ro, (5) jetõb ro, im (6) jetõb kwõjarjar an Anij ak jãn Anij. Innem ilo ukokin Baibõl̦ in, kar ukote naan in pneuʹma ekkar ñan ta ko eoon ko rej kõnono kake.—Ex 35:21; Sam 104:29; Mt 12:43; Lk 11:13.
Porneia.
—Lale L̦ÕÑ.
R
Raanin Ekajet.
Juon raan ak iien em̦õj karõke ñe doulul ko, aelõñ ko, im armej ro kajjojo renaaj uwaak ñan Anij kõn kõm̦m̦an ko aer. Emaroñ juon iien ñan jol̦o̦k ro kar ekajete er im lo bwe ej tõllo̦kier ñan mej. Ak emaroñ juon iien ñan an armej ro bõk lo̦mo̦o̦r im mour indeeo. Jesus Christ im rijjilõk ro an rar kwal̦o̦k bwe naaj ekajete ro remour im ro em̦õj aer mej ilo naaj “Raanin Ekajet” eo.—Mt 12:36.
Raanin Kõllaajrak.
Raan eo eaorõktata im eokkwõjarjar ippãn ri-Israel ro. Rej bar n̦aetan raan in Yom Kippur (jãn kajin Hibru yohm hak·kip·pu·rimʹ, “raanin kalbubu”) im rar kõm̦m̦ane ilo raan eo kein kajoñoul ilo allõñin Etanim. Eñin ej raan eo wõt ilo juon iiõ me bũrij l̦apl̦ap eo ej del̦o̦ñe Jikin Kwõjarjar Otem Kwõjarjar ilo im̦õn kõppãd eo im tokãlik ilo tampel̦ eo. Ilo ijin, ear ajel̦o̦k bõtõktõkin menin katok ko kõn jerawiwi ko an, ko an ri-Livai ro jet, im ko an armej ro. Menin katok kein rar jitõñl̦o̦k ñan katok in mour eo an Jesus, eo ear lukkuun kalbubuuk jerawiwi ko an armej, juon wõt alen im ej ñan indeeo. Men in ear kõpel̦l̦o̦k juon ial̦ bwe armej ren maroñ bar jepl̦aak im aenõm̦m̦an ippãn Jeova. Raan in ear juon iien kweilo̦k eokkwõjarjar im iien jitlo̦k, im ear bar iien jabõt, mel̦el̦ein rar jab kõm̦m̦ani jerbal ko ekkã aer kar kõm̦m̦ani.—Lv 23:27, 28; Jrb 27:9; Kol 1:20; Hi 9:12.
Raanin Kõppojak.
Etan raan eo m̦okta jãn an raanin Jabõt, im ilo iien in ri-Ju ro rekõn kõpooji men ko rej aikuji m̦okta jãn an jino Jabõt. Raanin kõppojak in jej ba Bõl̦aide ilo raan kein ad, im ear jem̦l̦o̦k ilo iien eo ej tulo̦k al̦, innem ej kab jino raanin Jabõt. Ilo iien ko etto ippãn ri-Ju ro, juon raan ej jino ilo jota im jem̦l̦o̦k ilo jota.—Mk 15:42; Lk 23:54.
Raan ko ãliktata.
Kanaan ko ilo Baibõl̦ rej kõjerbale naan kein im naan ko ãierl̦o̦kwõt ãinwõt “iien ãliktata,” ñan jitõñl̦o̦k ñan tõre eo enaaj wal̦o̦k men ko me rej kaalikkar an epaak ekajet eo an Anij kar kanaan kake. (Ezk 38:16; Dan 8:17; Jrb 2:17) Joñan aetokin iien in ej wawa ioon kanaan ko, emaroñ jejjo iiõ ak elõñ iiõ. Ekkã an Baibõl̦ kõnono kõn “raan ko ãliktata” an jukjukun pãd in ilo iien eo Jesus ej pãd im tõl.—2Ti 3:1; Jem 5:3; 2Pi 3:3.
Ri-anijnij.
Juon eo ej kõjerbale kajoor eo jãn jetõb ko rettoon.—Jrb 13:6.
Ri-bubu.
Juon eo ej l̦õmn̦ak bwe ewõr an maroñ ñan kwal̦o̦k ta ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj. Ilo Baibõl̦, ro rar kõm̦m̦ane men in ej ri-jedjed iju ro, ri-m̦adm̦õd ro, bũrij ro rej anijnij, im ro jet.—Lv 19:31; Dt 18:11; Jrb 16:16.
Ri-Itiopia.
Ro rar itok jãn aelõñ eo ekar pãd iturõkin Ijipt etan Itiopia. Ilo raan kein, jikin ko rej pãd iturõk ilo Ijipt ekoba jimattanin jikin ko itueañ ilo Sudan rar bar m̦õttan aelõñin Itiopia.—Jrb 8:27.
Ri-jedjed iju.
Juon eo ej lale al̦, allõñ, im iju ko ñan kwal̦o̦k kõn ta ko renaaj wal̦o̦k ilju im jekl̦aj.—Mt 2:1.
Rijjilõk.
Rijjipañ ro ilo eklejia.
Ej itok jãn naanin Grik in di·aʹko·nos, im ekkã aer ukote naan in im ba “ri-jerbal” ak “ri-karejar.” “Rijjipañ ro ilo eklejia” ej ro rej jipañ em̦m̦aan ro rej lale eklejia. Bwe juon en maroñ bõk jeraam̦m̦an in, ej aikuj juon eo ej l̦oore naanin tõl ko ilo Baibõl̦.—1Ti 3:8-10, 12.
Ri-Ju.
Kar kõjerbal naan in ñan jitõñl̦o̦k ñan ro jãn bwijjin Juda ãlikin an kar jeepepl̦o̦k bwij ko joñoul an Israel. (2Kñ 16:6) Ãlikin iien jipo̦kwe eo ilo Babil̦on, kar kõjerbal naan in ñan ri-Israel ro jãn jabdewõt bwij ko me rar jepl̦aak ñan Israel. (Ezr 4:12) Tokãlik, kar kõjerbale ilo elõñ aelõñ ko jet ñan kõjenolo̦k ri-Israel ro jãn armejin aelõñ ko (Est 3:6) Rijjilõk Paul ear kõjerbal naan in ilo kõkkar ñan kaalikkar bwe aolep rej joñan wõt juon ilo eklejia eo an Kũrjin ro jekdo̦o̦n ta aelõñ eo rej itok jãne.—Rom 2:28, 29; Ga 3:28.
Ri-jum̦ae Christ.
Ewõr ruo mel̦el̦ein naan in ilo kajin Grik. Kein kajuon, ej jitõñl̦o̦k ñan juon eo ej jum̦ae Christ. Im kein karuo, emaroñ bar jitõñl̦o̦k ñan juon eo ej riabin Christ ak ej bõk jikin Christ. Kõn men in, aolep armej ro, doulul ko kab kumi ko me rej riab im ba bwe rej jutak kõn Christ, ak ro rej ba er Messaia eo, ak ro rej jum̦ae Christ im ri-kal̦oor ro an, ekkar ñan n̦aetaer ri-jum̦ae Christ.—1Jo 2:22.
Ri-Kaldia.
Etan kumi in armej ro rar jokwe ilo juon jikin me epãd reba ko etaer Taigris im Upretis. Ilo iien ko etto, jikin eo el̦ap an kar aorõk ilo ãneo ãneen ri-Kaldia ro ej Õr, ijo kar kapijukunen Ebream.—Jrb 7:4.
Ri-kõllaajrak.
Ri-kõm̦m̦an jãpe.
Juon eo ej ãeik jãpe ko, kõnno̦ ko, im kein jerbal ko jet jãn bwidej. Naanin Hibru eo ej mel̦el̦ein “ri-ãeik.” Juon ri-kõm̦m̦an jãpe ewõr an maroñ ioon kũl̦e eo, im ekkã aer waanjoñak kake men in ñan kwal̦o̦k kõn an wõr an Jeova maroñ irooj ioon kajjojo armej im aelõñ.—Ais 64:8; Rom 9:21.
Rimmãlõtlõt ro an Epikurõs.
Etan ri-kal̦oor ro an juon rimmãlõtlõt in Grik etan Epikurõs (341-270 B.C.E.). Katak ko aer el̦ap aer pedped ioon mel̦el̦e in bwe kõttõpar eo el̦aptata ilo mour eo an juon armej ej bwe en pukot men ko rej kam̦õn̦õn̦õiki.—Jrb 17:18.
Ri-nana eo.
Ri-Nazeret.
Ri-Sameria.
M̦okta, naan in ear jitõñl̦o̦k ñan ri-Israel ro ilo aelõñ eo an bwij ko 10. Bõtab ke ri-Assiria ro rar anjo̦ ioon Sameria ilo iiõ eo 740 B.C.E., naan in ear bar jitõñl̦o̦k ñan ruwamãejet ro me rũttarin̦ae ro an ri-Assiria rar kadel̦o̦ñtok er. Ilo raan ko an Jesus, naan in ear jab jitõñl̦o̦k ñan juon aelõñ ak kien, bõtab ear jitõñl̦o̦k ñan ro rar pãd ilo juon kumi in kabuñ, eo ear pãd ilo bukwõn ko repaake Shikem im Sameria eo etto. Kumi in ear wõr jet aer tõmak me rar lukkuun oktak jãn tõmak eo an kabuñ eo an ri-Ju ro.—Jon 8:48.
Ri-Tõl eo El̦ap.
Ri-waj.
Eo ej kõjparok bwe en ejjel̦o̦k jabdewõt jorrããn ej wal̦o̦k ñan armej ro ak jikin ko, im ekkã an waj in boñ. Innem ñe ej itõn wal̦o̦k jorrããn, ej kakkõl armej ro. Ekkã aer kar pãd im waj ilo wõrwõr ko ak ilo im̦õn waj ko reutiej bwe en em̦m̦an aer reilo̦k im lale ñe ewõr armej jãn ijo ettol̦o̦k m̦okta jãn aer kepaakl̦o̦k jikin eo. Ear bar wõr ri-waj ro im rar rũttarin̦ae.—Mt 27:65; 28:4.
Ri-Waj ro an ri-Tõl eo Eutiejtata an Rom.
Juon kumi in rũttarin̦ae an Rom im rej baare ri-tõl eo eutiejtata an aelõñin Rom. Ekkã aer kar kõjerbale rein bwe ren rejetak ak jipañe ri-tõl eo el̦ap, ak ñan jol̦o̦ke jãn an bõk taitõl̦ in.—Pil 1:13.
Ro doon Herod.
Ej juon kumi me ear jutak ilikin kõttõpar ko an ro rar bõk taitõl̦ in Herod ium̦win kien eo an Rom. Bõlen jet iaan Saddusi ro rar m̦õttan kumi in. Ro doon Herod rar kobal̦o̦k ippãn Parisi ro im jum̦ae Jesus.—Mk 3:6.
S
Saddusi.
Ej juon kumi in ri-tõl ro ilo kabuñ eo an ri-Ju ro me eoktak jidik tõmak eo aer. Ro uwaaer ej ro reutiej im m̦weiie ekoba bũrij ro me el̦ap aer maroñ ioon jerbal ak m̦akũtkũt ko ilo tampel̦ eo. Rar jum̦ae katak ko Parisi ro rar l̦oori ekoba tõmak ko jet aer. Saddusi rein rar jab tõmak ilo jerkakpeje im rejjab tõmak bwe ewõr enjel̦. Rar bareinwõt jum̦ae Jesus.—Mt 16:1; Jrb 23:8.
Sam.
Al in nõbar Anij. Ri-karejar ro an Anij rekõn al kõn sam ko ippãn kein kõjañjañ ko. Rar bar al kaki ke rar kobal̦o̦k im kabuñ ñan Jeova Anij ilo tampel̦ eo ilo Jerusalem.—Lk 20:42; Jrb 13:33; Jem 5:13.
Sameria.
Ej kiãptõl̦ eo an aelõñ eo an bwij ko 10 ituiõñ ium̦win enañin 200 iiõ, im eñin kar bar etan aolep bukwõn ko bwij ko 10 rar pãd ie. Sameria ear pãd ioon tol̦, im tol̦ in ej bar bõk ejja ãt in wõt. Ilo tõre eo an Jesus, ãt in Sameria ear etan juon jikin me ear pãd ikõtaan Galili, eo ej pãd ituiõñ, im Judia, eo ej pãd iturõk. Ekkã an kar Jesus jab kwal̦o̦k naan ilo jikin in, bõtab ewõr iien ko ke ear etal ilujenl̦o̦k jikin in, ear kõnono ippãn armej ro ie. Piter ear kõjerbale ki eo kein karuo ilo kõkkar ki in Aelõñ eo ilo iien eo ke ri-Sameria ro rar bõk jetõb kwõjarjar.—1Kñ 16:24; Jon 4:7; Jrb 8:14.
Sanhedrin.
Im̦õn ekajet eo el̦ap an ri-Ju ro ilo Jerusalem. Ilo tõre ko an Jesus, ear wõr 71 uwaan im̦õn ekajet in ekitibuj bũrij l̦apl̦ap eo, ro rar bõk jerbalin bũrij l̦apl̦ap m̦oktal̦o̦k, baam̦le ko an bũrij rein, em̦m̦aan ro rerũtto ak ri-tõl ro, ro rej bõran baam̦le ko ak bwij ko, im skraib ro.—Mk 15:1; Jrb 5:34; 23:1, 6.
Setan.
Siria; Ri-Siria.
Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, Siria ear juon jikin el̦ap an ri-Rom ro im kiãptõl̦ eo ie ej Antiok. Ñe ej wal̦o̦k naan in Siria, ej bar kitibuji enañin aolepen jikin ko ilo Siria (ãt eo juon ej Eram) eo m̦okta me ej wal̦o̦k ilo Jeje ko jãn Kajin Hibru. Kabna eo an Siria ear bareinwõt lale aolepen Palestine.—Lk 2:2; Jrb 18:18; Ga 1:21.
Sirtis.
Jikin ko ruo repijpiji ilo m̦al̦o in Libia, aelõñ eo ituiõñ ilo Africa. Rijjerakrõk ro etto rekõn mijak in etal ie l̦o̦k kõnke ekkã an bõkã ko iuunto iuuntak bok ko ilo̦jet im kõm̦m̦an bwe en okkõtaktak jikin ko repijpiji.—Jrb 27:17.
Sizar.
Etan juon baam̦le ilo Rom me ear oktak im juon taitõl̦ ñan irooj ro an Rom. Jet iaaer me Baibõl̦ ej kwal̦o̦k etaer ej Augõstõs, Taibiriõs, im Klaudiõs, im meñe ejjab kwal̦o̦k etan Nero ak ear bar bõk taitõl̦ in. Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, ej bar kõjerbale ãt in “Sizar” ñan kõkkar kõn maroñ eo an kien, ak aelõñ eo.—Mk 12:17; Jrb 25:12.
Skraib.
Ri-jeje ro me rar kõm̦m̦an kaape in Jeje ko jãn Kajin Hibru. Ilo tõre ko Jesus ear mour ijin ioon lal̦, naan in ear jitõñl̦o̦k ñan kumi in em̦m̦aan ro retijem̦l̦o̦k ilo Kien eo. Bareinwõt, rein rar jum̦ae Jesus.—Ezr 7:6; Mk 12:38, 39; 14:1.
T
Tal̦õn.
Jããn eo el̦aptata kobban an ri-Hibru ro, eddon juon tal̦õn ej 75.5 lb (34.2 kg; 91.75 lb t; 1,101 oz t). Tal̦õn eo ri-Grik ro rar kõjerbale edikl̦o̦k kobban, im eddon ej 44.8 lb (20.4 kg; 54.5 lb t; 654 oz t).—1Kr 22:14; Mt 18:24.
Tampel̦.
Juon jikin eokkwõjarjar im kar kõjenolo̦ke bwe en jikin kabuñ. Ekkã an jitõñl̦o̦k ñan im̦õn kõppãd eo ak tampel̦ eo ilo Jerusalem me ear bõk jikin im̦õn kõppãd eo ri-Israel ro rar itoitak kake. Solomon ear kalõk tampel̦ eo jinointata ilo Jerusalem, bõtab ri-Babil̦on ro rar ko̦kkure. Im Zirubbabel ear kalõk tampel̦ eo kein karuo ãlikin aer kar jepl̦aak jãn aer kõm̦akoko ilo Babil̦on. Im tokãlik Herod eo El̦ap ear bar kalõk tampel̦ in. Ilo Baibõl̦, ekkã an n̦aetan tampel̦ in “m̦weo im̦õn Jeova.” (Ezr 1:3; 6:14; 1Kr 29:1; 2Kr 2:4; Mt 24:1) Kar bar kõjerbal naan in ñan jitõñl̦o̦k ñan ijo jikin Anij ilañ.—Ex 25:8, 9; 2Kñ 10:25; 1Kr 28:10; Rev 11:19.
Tartarus.
Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, naan in ej jitõñl̦o̦k ñan an juon pãd ilo kalbuuj ilo kõkkar, ãinwõt kar kõm̦m̦ane ñan enjel̦ ro rar jab pokake ilo raan ko an Noa. Ilo 2 Piter 2:4, naanin Grik eo tar·ta·roʹo (“jol̦o̦k n̦a ilo Tartarus”) ejjab mel̦el̦ein bwe kar jol̦o̦k “enjel̦ ro rar jerawiwi” ñan juon jikin me ekkar ñan tõmak eo an ri-peikan ro, ej jikin kalbuuj ium̦win lal̦ ñan anij ko rettã. Bõtab, ej kaalikkar bwe Anij ear jol̦o̦k er jãn aer bõk jeraam̦m̦an ko ilañ, im kõm̦m̦an bwe ren pãd ilo marok, mel̦el̦ein ejjel̦o̦k aer jel̦ã ñan jidik kõn karõk ko an Anij. Bareinwõt, aer pãd ilo marok ej kaalikkar jem̦l̦o̦k eo aer. Jeje ko rej kaalikkar bwe naaj jol̦o̦k er bwe ren jako indeeo ekoba ri-tõl eo aer, Setan. Kõn men in, naan in Tartarus ej letok mel̦el̦e eo kõn an enjel̦ rein me rar jab pokake pãd ilo juon wãween ettãtata im kajjookok. Eoktak mel̦el̦ein naan in jãn naan eo “abyss” me ej wal̦o̦k ilo Revelesõn 20:1-3.
Tepil̦.
Tiljek; Mour ñan Anij.
Tõptõp in bujen eo.
Rar kõm̦m̦ane tõptõp in jãn juon kain wõjke etan acacia im itulikin ear gold. M̦okta, tõptõp in ear pãd ilo Jikin eo Eokkwõjarjar Otem Kwõjarjar ilo im̦õn kõppãd eo, im tokãlik ear pãd ilo tampel̦ eo Solomon ear kalõke ilo Jikin eo Eokkwõjarjar Otem Kwõjarjar. Kar kõm̦m̦ane mejãn tõptõp in jãn gold im ewõr kar ruo kerub ioon rej jelm̦aik doon. Men ko relukkuun aorõk im rar pãd ilowaan tõptõp in kar dekã ko ruo me epãd Kien ko Joñoul ie.—Dt 31:26; 1Kñ 6:19; Hi 9:4.
U
Ukel̦o̦k.
Upretis.
Reba eo ej make wõt aetoktata im l̦aptata an aorõk ilo jikin ko iturõk turilikin Eijia. Bareinwõt, ej juon iaan reba ko ruo rel̦l̦ap ilo Mesopotemia. Jinoin an wal̦o̦k etan reba in ej ilo bokin Jenesis 2:14 im ej kwal̦o̦k kake ãinwõt juon iaan reba ko emãn ilo kar Iden, im ekkã aer n̦aetan “Reba eo.” (Jen 31:21) Reba in ej jem̦l̦o̦kin jikin ko ituiõñ an aelõñin Israel.—Jen 15:18; Rev 9:14; 16:12.
W
Wãnõk.
Ilo Jeje ko, naan in ej jitõñl̦o̦k ñan men ko rejim̦we ekkar ñan l̦õmn̦ak eo an Anij kõn jim̦we im bõd.—Jen 15:6; Dt 6:25; Zp 2:3; Mt 6:33.
Wõjke in mour.
Wõjke eo ilo kar jikin kallibin Iden. Baibõl̦ ejjab ba bwe wõjke in ear wõr an kajoor ñan lel̦o̦k mour ñan eo enaaj m̦õñã jãn leen. Bõtab, kar kõjerbale wõjke in ñan kaalikkar bwe Jeova emaroñ lel̦o̦k mour indeeo ñan ro ej kamãlim aer m̦õñã jãne. Ilo bokin Revelesõn, wõjke in ej kõkkar kõn men ko Anij ej litok bwe jen mour.—Jen 2:9; 3:22; Rev 2:7; 22:19.
Z
Zaion; Tol̦ Zaion.
Etan jikin eo an kar armej in Jebus im ear pãd ioon tol̦ eo iturõk turilikin Jerusalem. Ke Devid ear anjo̦ im bõke, ear kalõke m̦weo im̦õn irooj ie im ear oktak im bõk ãt in “Jikin Kweilo̦k an Devid.” (2Sa 5:7, 9) Innem ke Devid ear bõktok tõptõp in bujen eo ñan ijin, tol̦ in ak Zaion ear oktak im juon tol̦ eokkwõjarjar, el̦aptata ñan Jeova. Tokãlik ãt in Zaion ear bar kitibuj jikin eo tampel̦ eo ear pãd ie ilo Tol̦ Moraia, im jet iien rej kõjerbale ãt in ñe rej kõnono kõn aolepen Jerusalem. Ilo Jeje ko jãn Kajin Grik, ekkã an jerbal naan in ilo kõkkar.—Sam 2:6; 1Pi 2:6; Rev 14:1.
Zeus.
Ej anij eo eutiejtata an ri-Grik ro, rein rar kabuñ ñan elõñ anij waan. Ilo Listra, armej ro ie rar l̦õmn̦ak bwe Barnebas ej Zeus. Im ilo jikin ko repaake Listra, ewõr men ko rar loi me epãd naan kein ie, “bũrij ro an Zeus” im “Zeus anij in al̦.” Bareinwõt, waan ejjerakrõk eo Paul ear uwe ie jãn ãneo etan Malta, ear wõr annañin bõran “L̦õm̦aro Nejin Zeus” ie, ak bo ro nejin etaer Castor im Pollux.—Jrb 14:12; 28:11.